Eestil rahvastik vananeb ja väheneb. Meie tuleviu võti on andekad noored, mistõttu peame oskama märgata ja ära tunda andekust endi keskel. Talenti ei saa kunagi olla liiga palju, seetõttu vajame oma andekate noorte kõrvale ka välismaiseid noori talente.
Kõrgkoolide kasvav nõudlus rahvusvaheliste tudengite järele on survestanud ka valitsust muutma immigratsioonireegleid kolmanda riigi kodanikele lihtsamaks. Olulisema muudatusena, mis jõustus 2010. aastal, anti magistri- ja doktoriõppe tudengitele õigus taotleda tähtajalist elamisluba õppimiseks siseriigis, kui nad viibivad Eestis seaduslikul alusel (nt viisa alusel). Olenemata tehtud edusammudest on jäänud tähelepanuta välistudengite staatus peale õpingute lõppemist.
Eesti, nagu paljud teisedki riigid, vaevleb kvalifitseeritud tööjõu puuduse all. Vaatamata sellele ei ole välistudengitele kui potentsiaalsele kvalifitseeritud tööjõule kehtestatud soodsaid võimalusi edasiseks töötamiseks või ettevõtjana tegutsemiseks. Peale kõrgkooli lõpetamist on välistudeng kohustatud koheselt riigist lahkuma, andmata võimalust otsida Eestis tööd või luua siin oma ettevõte.
Eelnevast tulenevalt keskendub Euroopa rändevõrgustiku töötuba küsimustele, kuidas siduda välistalendist üliõpilane Eestiga. Seejuures arutleme, kuidas välistalent saaks panustada Eesti heaolu kasvu, et teda ei piiraks ega takistaks bürokraatlikud sidemed ja ühiskonna suhtumine?
Diskussiooni käigus otsime vastuseid järgmistele küsimustele
Ettekandega esinevad
Antonio Ricci, IDOS, ERV Itaalia kontaktpunkt: „Tudengiviisa erinevad aspektid“
Yulia Shumilova, Tampere Ülikool: “Välistudengi töötamise võimalused, õppimise kestel ja peale õpinguid“
Uuringu "Välistudengite ränne Eestisse" täiskeksti leiate siit