ERV Eesti kontaktpunkti 2010. aasta konverents

9. novembril toimus Sisekaitseakadeemia VII rahvusvaheline sisejulgeolekukonverents "MiGrating Security", kus arutati Eesti ja Euroopa turvalisuse aktuaalseid teemasid. Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt tõi konverentsile oma ekspertiisi välistööjõu ja rände väljakutsete kohta, erinevate riikide võrdluses.

Konverentsi materialid on leitavad siit.

ERV töötoa „Välistööjõu ja migratsiooni väljakutsed: võrdlev perspektiiv“ kokkuvõte

Euroopa Komisjoni välise teenuse osutaja Laura Robson tutvustas läbi Euroopa rändevõrgustiku peatselt valmivat uuringut töörände haldamist puudutavaid erisusi liikmesriikides. Kokkuvõtvalt võib 15 liikmesriigi praktika põhjal öelda, et töörände haldamisel puudub ühine lähenemine. Suur osa riikidest tõdeb vajadust töökäte puudust rände abil leevendada, kuid näevad rändes vahendit ennekõike lühiajaliste vajaduste rahuldamiseks ja loodavad sellega kompenseerida pikaajalisi puudujääke rahvuslikul turul.

Kõik liikmesriigid tegelevad loomulikult nö talentide ehk kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu värbamisega, mõned on hiljuti ka selles valdkonnas uusi elamislube juurutanud. Samas tulenevad enamike liikmesriikide rändehaldussüsteemid ikka rahvuslikest eripäradest (tööjõuvajaduse uuringud, kvoodid, lubade tüübid ja olemus jne) ja seetõttu on ELi siseturg selles vallas küllalt killustunud.

Konkreetse kaasusena esitleti töötoas Leedu kogemusi. Riik on selles vallas nö hiline tulija, kuna alles 2006. aastal alustati süsteemsemat tööd rändega ja sedagi tingituna pigem väljarände intensiivsusest. Ühiskondlikud hoiakud sisserände osas on küllalt tõrjuvad ja rändealane regulatsioon üsna jäik. Leedusse rändavad peamiselt naabermaade (Venemaa, Ukraina, Valgevene) kodanikud, ent viimasel ajal on lisandunud ka märksa eksootilisemate riikide kodanikke (Hiina, Türgi). Konkreetsete soovitustena mainiti vajadust keskenduda nn tulevikuametitele ja kõrgkvalifitseeritud töötajatele, samuti menetluste lihtsustamisele ja lõimimismeetmete kasutuselevõtmisele ning rõhutati tööandja vastutust.

Töötoa teises osas analüüsiti Eesti töörännet, selle komistuskive, rõõme ja muresid, sh korduvrände olemust Eestis ja meedia suhtumist välistööjõudu. Esmalt tutvustati osalejatele Eesti regulatsiooni (välismaalaste seaduse uus redaktsioon, plaanid ELi sinise kaardi direktiivi ülevõtmiseks) ning puudutati lühidalt korduvrände ja ajutise rände käsitlust üldiselt ja selle esinemist Eestis. Leiti, et lühiajalise töötamise regulatsiooni võib pidada üheks edukamalt rakendatud korduvrände formaadiks. Küsimusele, kas korduvränne peaks olema soodustatud (paremini hallatud, ajukao/-rikkuse mõõde, pole pererände vajadust), leiti, et Euroopa Liidu poolsed algatused on kõik suunatud korduvrände soodustamisele, mistõttu Eestis pole vast vajalik otsest vajadust eraldi loa või süsteemi loomiseks, seda enam, et korduvränne on paratamatu, kuna esineb igal juhul, kui inimeste vaba liikumine on tagatud.

Skype´i esindanud Kaido Paabusk jagas omi kogemusi välismaalaste töölevärbamisel Eestisse. Kui ELi kodanikega on süsteem lihtne ja hõlbus, siis kolmandate riikide kodanike värbamisele kuuluv koguaeg on liiga pikk. Välismaalase värbamine võib võtta 4–6 kuud, aga enne seda läheb ettevõttel sobiva töötaja valimiseks veel vähemalt paar kuud. Ettevõtjate seisukohalt on vähemalt kõrgkvalifitseeritud tööjõudu otsivate ITettevõtete jaoks tegemist üsna problemaatilise protseduuriga. Konkreetsete soovitustena võiks töötoa põhjal rõhutada erineva lähenemise vajadust eri tüüpi välismaalastele ja kõrgkvalifitseeritud rände puhul üldse kaaluda „tööjõuvajaduse testist“ loobumist või teatava palgalae saavutamisel üldse (enamikest) formaalsetest nõuetest loobumist.

Mis puudutab meedia suhtumist välismaalastesse, siis mööndi, et arutelu meedias on kohati üsna primitiivne isegi sportlaste näitel (esmalt kiidetakse taevasse kui uut tuulepuhangut ja seejärel siunatakse maapõhja kui süüdlast kõiges). On esinenud ka stigmatiseerimist või topeltmoraali (nt ühtedest räägitakse kui kodanikest ja teistest kui rahvusgruppidest või kui investoritest, ekspertidest, konsultantidest ja kui migrantidest). Rändel on üldjoontes ka üsna tugev emotsionaalne taust, mis ei jäta meediatki puudutamata. Samas tõdesid kõik paneelis osalejad, et probleemid meediakuvandiga on kõikides riikides sarnased ja et ajakirjanike vaated on ilmselt üsna esinduslik läbilõige ühiskonnast.