Eesti keele oskuse testimine

Kuna akadeemias toimub õpe eesti keeles, on eesti keele piisav oskus üks kandideerimistingimusi. Eesti keele oskuse testimisele ei pea tulema kandidaadid, kellel on olemas emakeelena tehtud eesti keele riigieksami tulemus vähemalt 40 punkti.

Sisseastumisel tuleb eesti keele taseme testimisele tulla, kui
• Sinu emakeel ei ole eesti keel ja Sa ei ole sooritanud eesti keele riigieksamit emakeelena;
• Sinu emakeel on eesti keel ja Sa oled saanud eesti keele riigieksamil alla 40 punkti;
• Sa ei ole sooritanud riigieksamit „Eesti keel".

Eesti keele oskust saab testida eelkatsetel märtsis ja/või mais ja/või põhikatsetel pärast sisseastumisavalduse esitamist, 3. juulil. Eelkatsetele tuleb end registreerida , põhikatsetel osalemiseks tuleb esitada sisseastumisavaldus 19.  - 29. juunini ning märkida avaldusse enda osalemine katsel.

Eesti emakeelega sisseastujad

Nõuetekohase eesti keele oskuse tagamiseks peavad kandidaadid läbima eesti keele oskuse testimise. Test loetakse automaatselt sooritatuks, kui kandidaadi riigieksami „Eesti keel“ tulemus on vähemalt 40 punkti.

Need, kes ei ole eesti keele riigieksamit sooritanud, või need, kelle tulemus on alla 40 punkti, läbivad Sisekaitseakadeemias eesti keele oskuse testimise, mille rõhuasetus on eesti keele kirjalikul väljendusoskusel.

Eesti emakeelega sisseastujad kirjutavad essee etteantud teemal. Valida saab kolme teema vahel ning kirjutada tuleb vähemalt 300 sõna.

Esseed hinnatakse järgmiste kriteeriumide järgi:

- originaalsus
- teemakohasus ja teema avatus
- oskus kasutada teadmisi, tuua näiteid ja teha järeldusi
- essee ülesehitus
- sõnavara kasutus ja stiililine ühtsus, õigekeelsus
- ette antud sõnade arvu saavutamine


Eesti keelest erineva emakeelega sisseastujad

Kõik eesti keelest erineva emakeelega sisseastujad (va vanglaametniku erialale kandideerijad*) peavad tulema eesti keele oskuse testimisele. Eesti keelest erineva emakeelega sisseastujad kirjutavad ümberjutustuse. Sisseastujale loetakse ette asjakohane tekst, millest tuleb teha vähemalt 250sõnaline kokkuvõte.

Ümberjutustuse kirjalikku kokkuvõtet hinnatakse järgmiste kriteeriumide järgi:

- teksti sisust arusaamine;
- teksti sisu edastamine kirjalikult: grammatika ja õigekirja tundmine, keelekasutus ja lausestus;
- ümberjutustuse kirjaliku kokkuvõtte pikkus on vähemalt 250 sõna.

 

Enne sisseastumist korraldab keelekeskus eesti keelest erineva emakeelega sisseastujatele eesti keele kursuse (jaanuar - märtsi lõpp), mille lõpus on võimalik teha eesti keele test ning positiivse tulemuse korral ei ole vaja testimisele teist korda tulla.

Kui eesti keele testis saadakse 40 - 60 punkti, on õppima tulija kohustatud osalema augustikuus toimuval eesti keele intensiivkursusel (tasuta). Kursuse eesmärk on toetada muu emakeelega õppuri eestikeelseid õpinguid.

* NB! Erand! Vanglaametniku erialale kandideerijatel, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes ei ole sooritanud eesti keele riigieksamit emakeelena (min 40 punkti), peavad esitama C1 keeleoskustaseme tunnistuse.

 Eesti keele oskuse testimisi viib läbi Sisekaitseakadeemia keelekeskus.

Kõik eesti keele lävendi (vähemalt 40p) täitjad  pääsevad edasi kehalistele katsetele või, kui vastaval erialal kehalisi katseid ei ole, kutsesobivusvestlusele.

 


 

 

Kase 61, 12012 Tallinn, Üldtelefon 696 5644, Faks 696 5343, E-post: info@sisekaitse.ee