Õpingute tulemuslikkust mõjutavatest teguritest

Akadeemia on viimastel aastatel teinud kiire arengu mitmes õppetegevuse valdkonnas, mis on mõjutanud eri õppetegevuse näitajaid. Kevade algul külastasime kõiki kolledžeid ja õppekeskuseid, et koos õppejõududega arutada võimalusi õppetegevuse arendamiseks ja õppekvaliteedi tõstmiseks akadeemias. Läbiva teemana otsisime häid lahendusi, kuidas saaks üliõpilasi paremini toetada ja motiveerida, et tagada vajalike teadmiste omandamist, häid õppetulemusi ja akadeemia edukat lõpetamist.

Juba mitmendat aastat on langustrendis kaks peamist õppureid puudutavat näitajat – keskmine hinne ning õpingud katkestanud üliõpilaste ja õpilaste arv. Aastatel 2006–2010 on üliõpilaste keskmine hinne kõrgharidusõppe kõikidel erialadel langenud 3,73-lt 3,5ni. Õpingud katkestanud tudengite hulk on viimasel viiel aastal suurenenud 26-lt 31%ni, millega oleme jõudnud kõrgkoolide keskmise näitaja tasemele.

Negatiivsetele suundumustele õpingute tulemuslikkuse näitajates leidsime koos õppejõududega mitmeid põhjendusi. Ühele meelele jõudsime selles, et üleminek väljundipõhisele õppele on tinginud muutusi õpitulemustes. Õppekavades kirjeldatud õpiväljundid on kaasa toonud kõrgemad nõudmised õppurite õpitulemustele ja muutnud hindamist – õpiväljundite alusel kirjeldatud lävendikriteeriumite saavutamist jälgitakse täpsemalt, võrdlushindamise asemel kasutatakse kriteeriumhindamist ning tähthinded kannavad teistsugust tähendust kui hinded numbritena. Kindlasti avaldavad mõju õppekavades olevad mahukad õppeained, mille madalam hinne mõjutab õppetegevuse tulemuslikkuse näitajaid statistiliselt tugevamalt. Mahukate ainete omandamine on ka õppijate jaoks keerulisem, eriti kui õppejõud ei ole ainest tervikut loonud.

Õppejõudusid pani muretsema varasemate aastatega võrreldes üliõpilaste langenud õpimotivatsioon ja muutunud õpistiil – rohkem tahetakse kasutada internetti, oodatakse lihtsaid ja ülevaatlikke õppematerjale koos õigete vastuste ja valmis lahendustega, iseseisva õppimise oskus ja valmidus on madalam ning soov kõrgete hinnete nimel pingutada on harvem. Mõningal määral on üliõpilaste huvi ja õppidatahtmist vähendanud tööandjate nii avalikkusele edastatud sõnumid kui ka elluviidud reformid, mis sageli ei väärtusta haridust ja õppimist.

Lisaks õppevõlgnevustele mõjutab üliõpilaste väljalangevust sageli rahaline olukord, mistõttu ei ole alati võimalik õppemaksu graafikujärgselt tasuda, mis omakorda saab eksmatrikuleerimise põhjuseks.

Kokkuvõttes tõdesime, et õpingute tulemuslikkuse näitajates ilmnevad trendid ei kanna negatiivset tähendust. Erialati ja õpperühmade kaupa on nii positiivseid kui ka negatiivseid näiteid õpingute tulemuslikkuse iseloomustamisel.

Õppetegevuse kvaliteedi tagamiseks ja õppurite toetamiseks tekkis aruteludel mitmeid häid mõtteid. Õppurite toetamisel peetakse oluliseks tõhusat koostööd nõustamise eri tasandite ehk referendi, õppejõu ja kolledžidirektori vahel. Õppejõudude peamine võimalus on olla vastuvõtu- ja konsultatsiooniaegadel õppurite jaoks olemas. Kolledžidirektorite põhiroll on olla info jagaja ja julgustaja ning vajadusel ka tõsiste probleemide lahendaja.

Õppurite motiveerimisel on oluline selge ja läbipaistev hindamine õppeainetes. Väljundipõhine hindamine toob kaasa täpsemalt läbimõeldud ja kirjeldatud hindamise. Mahukates ainetes, kus õpetab ja hindab mitu õppejõudu, on oluline õppejõudude omavaheline läbirääkimine ja kokkulepe hindamismeetodites ja -kriteeriumites, et tagada terviklik hindamine. Et luua tingimused õppeaines kirjeldatud õpiväljundite omandamiseks, on õppejõududel oluline kasutada olemasolevaid ja akadeemial luua täiendavaid võimalusi suuremaks paindlikkuseks õppetegevuses. Ettepanekuid esitati nii aine teistkordse läbimise ja kontaktõppes osakaalu suurendamise kohta, kaugõppes täiendava koolipäeva lisamiseks tunniplaani jne.

Et õppurite eelteadmised jõuaksid kohustuslike õppeainete omandamiseks vajalikule tasemele, on oluline teadvustada vaba- ja valikainete võimalust keeleõppeks ja kehaliseks ettevalmistuseks. Arvuti on õppes omandanud olulise koha ning nii ongi vaja pöörata tähelepanu õigete õpi- ja arvutikasutamise harjumuste kujundamisele. Selles on tähtis roll ka e-õppel, kus õppesisu edastamise asemel peaks rohkem keskenduma mõtlemise ja arutlemise ärgitamisele.

Teise kandva teemana keskendusime õppejõudude tegevusele ja kohustustele õppeprotsessis. Üliõpilased on oma tagasisides õppetööle aastaid välja toonud probleemi, et õppejõud ei täida õppekorralduseeskirja nõudeid – mõnel juhul on õppematerjalid esitamata, kalenderplaanis pole hindamist kirjeldatud, hindamislehti ei vormistata tähtaegselt jm. Vestlustest koorus palju häid mõtteid, kuidas olukorda parandada ning mida üliõpilased ja õppejõud koos ära teha saaksid. Sellest kõigest juba juunikuu lehes. 

Krista Haak, õppeprorektor ja
Kätlin Vanari, õppeosakonna juhataja

Viimati muudetud: 00.00.0000 00:00