Sisekaitseakadeemias lõpetas järjekordne lend päästjaid

Täna, 27. jaanuaril anti Sisekaitseakadeemia päästekolledžis Väike-Maarjas üle lõputunnistus 21 uuele päästjale. Lõpetajad asuvad tööle erinevates komandodes üle Eesti.

Päästjad teevad tulekahjude, uputuste, looduskatastroofide ja muude õnnetusjuhtumite korral tulekustutus- ja päästetöid ning likvideerivad õnnetuste (nt liiklusõnnetuse või naftareostuse) tagajärgi. Päästetöö on ohtlik ja usalduslikku koostööd nõudev – vale otsus või käitumine võib ohustada nii päästetöötaja enda kui ka teiste inimeste tervist, elu ja vara. Oma töövahetuse ajal on päästja pidevas valmisolekus, et kriisiolukorra tekkimisel kiirustada sündmuskohale seda lahendama – häirekutsele tuleb reageerida ühe minuti jooksul.

Igas vahtkonnas on häireolukordades tegutsemiseks väljakujunenud kindel tööjaotus. Väljasõidul õnnetuskohale tehakse kõigepealt ülevaade olukorrast, tööde juht annab korraldused ja vastavalt käsklustele asub iga meeskonna liige kindlat ülesannet täitma – kes voolikuid lahti kerima, kes põlevasse majja jäänud inimesi päästma.

Sisekaitseakadeemia päästekolledži direktori Ain Karafini sõnul tõestasid tänased lõpetajad eelmisel nädalal toimunud lõpuharjutusel oma professionaalsust ja ühtse meeskonnana töötamise oskust. „42. lennu kohta võib julgelt öelda – vaga vesi, sügav põhi. Algselt jäi mulje, et tegemist on vaikse ja märkamatu rühmaga. Mida aeg edasi, seda rohkem tuli välja varjatud andeid – kes hea huumorisoonega ja artist, kes hea tantsija, kes silmapaistev aeroobikas. Üldiselt võib õppetöö tulemusi vaadates märgata tugevat arengut ja õppimisvõimet – kui algul olid tulemused pigem nõrgapoolsed, siis lõpueksami sooritas rühm väga heade tulemustega,“ iseloomustas Karafin täna lõpetanud päästjaid.
 

Lõpetajaid tervitasid Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik, päästekolledži direktor Ain Karafin, Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, Lääne-Viru maavanem Marko Torm ning Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla.

Sisekaitseakadeemia päästekolledž on kaasaegne õppekeskus, kus õppetöö on nii teoreetiline kui praktiline. Teoorias omandatakse kõik päästevaldkonnas vajalikud teadmised. Praktilises õppetöös kasutatakse moodsaid side- ja infotehnoloogia vahendeid, virtuaalset 3D treeningkeskkonda XVR (eXtreme Virtual Reality), mille läbimängitavate koolitustega arendavad päästjad, politseinikud ja kiirabitöötajad kriitiliste olukordade juhtimist. Simulatsiooni keskkonnas saab tekitada ehedaid olukordi, et läbi mängida kogu kriisijuhtimise valdkonna juhtimise ja otsuste ahel. Praktilisi tunde viiakse läbi ka Euroopa ühel parimal harjutusväljakul spetsiaalsete simulaatoritega.

Jaga |

Viimati muudetud: 27.01.2017 15:19

Kase 61, 12012 Tallinn, Üldtelefon 696 5644, Faks 696 5343, E-post: info@sisekaitse.ee