Uudised

Aire Luts-Vähejaus - infotelefoni 1247 operaatoritööst ja kaasnevatest emotsioonidest

Foto: Häirekeskus

Aire Luts-Vähejaus on Sisekaitseakadeemia täiendusõppe keskuse juhataja. Piilusime veidi Aire operaatoritöö telgitagustesse.

 

Töö sisu

Tööks on vastata häirekeskuse infotelefoni 1247 kõnedele. Anda infot, rahustada inimesi ja vähendada paanikat.

Otsus töö vastu võtta

Olen mõelnud vabatahtliku töö tegemisele juba mõnda aega. Lapsed on suured, aega ja energiat on, ning soov aidata samuti.

Olin vaadanud ka vabatahtlikud.ee kodulehekülge ning arutlenud endamisi, mis oleks see töö või valdkond, mis mulle sobiks. Häirekeskuse kutse hakata vabatahtlikuks infotelefoni operaatoriks tuli nüüd justkui koju kätte ja võtsin selle kohe vastu. Varem mõtlesin ka sellele, et kuidas saaksin siseturvalisuse valdkonnas kaasa lüüa – abipolitseiniku töö näis üle jõu käiva väljakutsena. Töö infotelefonis on jõukohane, saan olla inimestele toeks ja aidata kaasa nende turvatunde suurenemisele.

Suurimad väljakutsed

Enne esimest vahetust arvasin, et kõige keerulisem on kasutada uut infosüsteemi.  Saime küll kahetunnise väljaõppe, kus nägime, pundis ümber arvuti olles, ka infosüsteemi, ent ise katsetada ei saanud. Pelgasin, et kas vajutan ikka õigeid nuppe ja salvestan kõik nii nagu peab 😊 See hirm oli asjatu -  süsteem on hästi loogiline ja selge, ei mingit segadust. Pealegi olid HÄKi töötajad kogu aeg olemas, et vajadusel aidata.

Tegelikkuses oli keeruline pigem iga sissetuleva kõnega end erinevatele teemadele ümber lülitada, sest elanike küsimused on väga erinevad. Anda infot haigussümptomitest ja testimise korraldamisest kuni piiriületuse ning valitsuse kehtestatud majandusmeetmeteni nõuab head keskendumisvõimet info leidmisel ja ka edastamisel.

Meeldejääv kõne

Väljaõppel rõhutati, et me ei nõusta, ei anna hinnanguid, anname ainult ametlikku infot. Ja siis oli mul kõne ühelt härralt, kes uuris, kas ta võib teha endale kaitsemaski tolmuimeja filtri kangast, ning kas seda oleks parem immutada viina või Prantsuse konjakiga. Vastasin ametliku infoga, et enda kaitseks ilma haigussümptomiteta isikud maski kandma ei pea, tuleb jälgida hügieeninõudeid ning vältida sotsiaalseid kontakte. Selle peale sai härra pahaseks ja ütles, et ta ei taha kuulda neid slõuganeid, neid ta teab peast, ta tahab ennast kaitsta. Kõne lõpetasime ikka positiivses võtmes, teadmisega, et ka kriisiolukorras on mõistlik kasutada tervet mõistust.

Operaatorite koormus

Kõnedele vastajate (süsteemi järgi „agentide“) arv sõltub nii nädalapäevast kui kellaajast. Kui tipptunnil võib olla tööl kuni paarkümmend kõnede vastuvõtjat, siis nt laupäeva õhtul kella 20-24.00ni, minu esimese vahetuse ajal, oli meid ühel hetkel vaid 6 ja tuli jälgida, et liinil oleks kindlasti ka vene ja inglise keelt valdavad inimesed.

Vabatahtliku töö plussid

Soovitan vabatahtliku tööd kõigile, kes seda kaaluvad. See emotsioon, mille saad teadmisest, et oled kedagi aidanud on võimas. Häirekeskuse infotelefoni operaatorina töötades on Sul kõige uuem ametlik info ning seda edastades saad aidata ja rahustada väga paljusid elanikke.

Soovitused kaasmaalastele

Palun täitke juhiseid käitumiseks eriolukorras. Olge rahulikud, jälgige hügieeninõudeid ja vältige sotsiaalseid kontakte! Natuke nalja võib ka teha 😊 Näiteks: Miks Viljandimaal on nii vähe nakatunuid? Sest mulk ei jaga.

Hoidke ennast ja teisi! Olgem terved!