Õppematerjal on mõeldud politsei- ja piirivalve kolledži õppuritele kasutamiseks seminarides, iseseisvaks tööks ja rühmatööde tegemisel. Õppematerjali keskne eesmärk on õpetada õppureid ennekõike süüteokoosseisu tekste oskuslikult lugema ja lahti mõtestama, seejärel aga erinevate elujuhtumite kontekstis isikute käitumist õigesti kvalifitseerima. Ülesannete ja kaasuste lahendamise eelduseks on miinimumina karistusõiguse üldosa õpiväljunditele kohaste teadmiste olemasolu.
Raamatud
Õpiku peamine ülesanne on Sisekaitseakadeemia õppuritele karistusõiguse üldosa põhimõistete tutvustamine ja nende sisu selgitamine. Eeskätt on õpik mõeldud kasutamiseks politseieriala kutseõppe õppuritele, aga ka bakalaureusetaseme üliõpilastele nendes teemaosades, mis ühtivad kutseõppe teemakäsitlustega.
Kaheosalise õpiku esimese osa peamine ülesanne on tulevastele politseinikele karistusõiguse põhimõistete tutvustamine ja nende mõistete sisu selgitamine. Eeskätt on see mõeldud kasutamiseks kutseõppe õppuritele, aga ka bakalaureusetaseme üliõpilastele, kui nad leiavad, et siinne sõnastus aitab lihtsamini mõista mõne õigusliku mõttekonstruktsiooni sisulist põhiolemust kui õigusteadlaste koostatud tekstid.
Raport esitab populaarteadusliku ja teaduskirjanduse metaanalüüsi abil ülevaate keskmist kiirust mõõtvate kaamerate süsteemi rakendamise mõjust liiklusõnnetuste ennetamisele. Raportis tutvustatakse keskmist kiirust mõõtvate kaamerate kasutuspraktikat ja süsteemi tõhusust illustreerivaid analüüse, sh tehnoloogia kasvavat kasutust Leedus. Lisaks kajastab raport keskmist kiirust mõõtvate kaamerate rakendamisega sageli tõstatuvaid küsimusi ja võimalikke lahendusi.
2021. aastal toimus Euroopas mitu sündmust, mis kujunesid eelfaasiks Venemaa Föderatsiooni agressioonile ja laiaulatuslikule sõjalisele invasioonile Ukrainasse 24. veebruaril 2022. Eelfaasi ajal toimunust said Eesti siseturvalisuse asutused mitmekülgse kogemuse oma tegevuse ja toimepidevuse arendamiseks, et olla paremini valmis ka Eestit puudutavateks kriisideks.
Kohaliku piiriliikluse eesmärk on kohaldada välispiiri ääres elavatele kolmandate riikide kodanikele lihtsamat, vähemate piirikontrolli protseduuride rakendamisega seotud Euroopa Liidu välise maismaapiiri ületamise korda. Euroopa Liidu liikmesriikidel on võimalus sõlmida piiriäärsete kolmandate naaberriikidega lihtsustatud piiriliikluse lepingud, mis annavad võrdsed võimalused lihtsustatud piiriületuseks nii Euroopa Liidu liikmesriigi kui ka kolmanda naaberriigi piirilähedasel alal elavatele kodanikele.
Esmakordselt on kaante vahele saanud korrakaitseseaduse kommenteeritud väljaanne. See on teavik, mis täidab tühimiku Eesti õigusmaastikul – tõlgendab ja selgitab 2014. aastal jõustunud seaduse sisu. Viidatud on teadusuuringutele, kohtulahenditele, õiguskantsleri soovitustele, õigusalasele eesti- ja välismaisele teaduskirjandusele ning paragrahvide sisu paremaks mõistmiseks on toodud elulisi näiteid (piirnevad 2017. aasta algusega). Teavik on mõeldud abivahendiks riikliku järelevalve pädevusega korrakaitseorgani ametnikele (näit.
Korrektsiooni põhioskuste all mõistame neid praktilisi tegevusi, mis soodustavad õigusrikkujate taasühiskonnastamist käitumuslikus mõttes. Kui eesmärk on muuta inimese käitumist nii, et ta tulevikus uusi kuritegusid ei sooritaks, siis peab tänapäeva teaduskirjandus juhtumikorraldaja jaoks kõige olulisemaks koostöösuhte loomise oskust, prosotsiaalse käitumise mudeldamist, motiveerivat intervjueerimist, probleemilahendusoskuste õpetamist ning kognitiivkäitumuslikke sekkumisi.
Õpikus leiab käsitlemist, kuidas koheldakse vanglasüsteemis kinnipeetavaid nende taasühiskonnastamise eesmärgil, mida ja miks selle eesmärgi saavutamiseks tehakse ning milline roll on vangla teenistustel, eelkõige aga kontaktisikutel selles protsessis. Juttu tuleb peamistest tööülesannetest alates kinnipeetava vastuvõtmisest vanglasse kuni vabanemisjärgse tugiteenuse korraldamiseni.
"Korrektsioonipsühholoogia" on esimene eestikeelne õpik, mis võtab terviklikult kokku psühholoogia rakendamise vanglas. Õpik on mõeldud eelkõige vanglaametnikuks õppivatele kadettidele ja teistele inimestele, kes puutuvad oma töös kokku õigusrikkujatega. Raamatus on palju näiteid vangla töö praktikast. Korrektsioonipsühholoogia õpik on huvitav lugemine kõigile ja selle elulised näited toovad selgust paljudele psühholoogilistele probleemidele. Raamat aitab lugejal paremini mõista õigusrikkuja tekkimist, kinnipeetava rehabilitatsiooni ja vanglat tervikuna.
Kosmosetehnoloogiate kasutuselevõtt on küll juba toimunud, kuid samas on sellel valdkonnal suur rakenduspotentsiaal. Kosmosetehnoloogia kallidust silmas pidades ei võeta vaatluse alla võimalikke bespoke-lahendusi kosmoses paikneva riistvara osas ega mehitatud lende, vaid käsitletakse olemasolevaid või lähituleviku platvorme ning nende rakendamisvõimalusi: side, navigatsioon ja seire.
Uuringu eesmärk on koostada ülevaade maksuaugu hindamiseks kasutatavate metoodikate hetkeseisust ja pakkuda selle põhjal võimalikke lahendussuundi probleemkohtadele. Selleks analüüsitakse nii teadustöid, uuringuraporteid kui ka informatsiooni maksuadministratsioonide veebisaitidel ja keskendutakse maksuaugu suuruse empiirilise hinnanguni jõudmiseks rakendatavate protseduuride, tehnikate ja algoritmide iseloomustamisele.
Andrus Alas analüüsib Eesti kohta hinnatud maksuaugu seoseid majanduskeskkonna näitajatega. Töös rakendatakse uurimismeetodina korrelatsioonianalüüsi. Andmed koguti perioodi 2007–2021 kohta, mis hangiti erinevatest allikatest, sh Maksu- ja Tolliametist, Statistikaametist ja Eesti Pangast. Analüüsi tulemusena tuvastatakse mitmeid majandusnäitajaid, mille seos maksuaugu suurusega on statistiliselt oluline ning keskmise tugevusega või tugev.
Mõttepaber annab ülevaate kesksetest argumentidest mehitamata õhusõidukite piiril rakendamise eeliste ja kaasnevate probleemide kohta. Käsitletakse teemasid, mis on selles kontekstis aktuaalsed: tehnoloogia rakendamisega kaasnev lisavõimekus piiritsooni seires, seirevõimekuse tõhustumisega tekkinud ohud ja tehnoloogia rakendamise sobilikkuse küsimused. Lisaks vaadeldakse mehitamata õhusõidukite rakendusaspekte, millele peaks uue tehnoloogia kasutamise sobilikkust hinnates ning maailmapraktikatest ja arengutest lähtudes tähelepanu pöörama.
Mõttepaber keskendub Eestis esinevale probleemile, milleks on suure osa avalikus sektoris loodud andmete määramine asutusesiseseks kasutamiseks. Kuigi probleemile on aastate jooksul korduvalt tähelepanu juhitud, puudub siiani töötav lahendus, mis selle trendi tagasi pööraks.
Sisekaitseakadeemia teadusajakirja Security Spectrum: Journal of Advanced Security Research (endise nimega Proceedings of the Academy of Security Sciences) 22. number kajastab Euroopa eri riikide praegust siseturvalisuse ja julgeoleku probleemistikku kõigil ühiskonnatasanditel Vene-Ukraina sõja foonil, mis paratamatult põhjustab olulisi muutusi kogu maailmakorras.