Raamatud

Raport käsitleb võimalusi, kuidas täiendada sisejulgeoleku valdkonna personaliressursse kriisiolukorras. Empiiriliselt põhineb raport julgeolekuekspertidega tehtud poolstruktureeritud intervjuude analüüsil. Sisekaitsereservi loomise vajadus on tingitud mitte üksnes Eestis toimunud ja toimuvatest sisejulgeolekukriisidest ja -probleemidest, vaid ka sisejulgeoleku (hübriid)kriisidest väljaspool Eestit. Sealhulgas kriisidest, mida põhjustavad erinevad välisfaktorid ja muud mõjutajad (näiteks COVID-19 pandeemia ja sellest tekkinud kriis).

Aruanne võtab kokku Sisekaitseakadeemia ja Politsei- ja Piirivalveameti uurimisprojekti „Mehitamata õhusõidukite kasutamise võimalused Eestis liiklusõnnetuse sündmuskohalt andmete kogumiseks“. Lõpparuanne annab ülevaate 2019. aasta eelkatsest, katse tulemuste lisauurimiseks 2020. aastal moodustatud uurimisgrupi tööst ning esitab ülevaate uurimisgrupi 2020.–2021. aasta uurimistegevustest ja andmeanalüüsi tulemustest.

Kogumik sisaldab kolme õigusalast artiklit, mis on eri põhjustel jäänud pikemat aega avaldamata, kuid on nüüdseks ajakohastatud ja publitseeritud. Vastavalt tavale on kõik artiklid valdkonna ekspertide poolt retsenseeritud. Artiklid:

• Riina Kroonberg „Kannatanu ja tema õigused menetlusosalisena tänases võistlevas kriminaalmenetluses”,

• Triin Roosve „Halduskorraldus laiemas ja kitsamas mõttes”,

Siia valitud tekstid on vastavalt akadeemia traditsioonile läbinud põhjaliku eelretsenseerimise, mistõttu on need üksikasjalikud ja pakuvad sisukat lugemist. Teemasid on kolmest valdkonnast: süüteomenetlus, maksundus ja keeleõpe piirivalves. Seega avatakse sisejulgeoleku teemasid laiemalt, kui see esmapilgul võib-olla asjakohane tundub. Kuid ühiskonna turvalisus kujuneb paljude mõjurite koostoimes, seetõttu on teema käsitlemisel olulised kõik eluvaldkonnad.

Esimene suitsusukeldumise tehnikat käsitlev õppematerjal „Pääste – juhised tulekustutustöödel (PÄTU)” ilmus aastal 2010, autoriks H. Soodla. Selles raamatus kirjeldati suitsusukeldumise tehnikat, suitsusukeldujate liikumist infrapunakaamerata, lähtudes sellel ajal kehtivatest normdokumentidest, mis reguleerisid suitsusukeldumise läbiviimist. Siinse raamatu koostajate eesmärk on täiendada eelpool mainitud autori teost, kirjeldades suitsusukeldumise tehnikat liikumisel infrapunakaameraga ja ilma, ning viia see kooskõlla kehtiva dokumentatsiooniga.

Käesoleva uurimuse eesmärk on selgitada lähemalt suurandmete olemust. Andmete eriilmelisusest lähtuvalt kaardistab uurimus samuti võimalikud kitsaskohad andmeanalüüsil tuginevate rakenduste arendamiseks ja kasutuselevõtuks juba digitaliseeritud ning koostoimivaid teenuseid omavas Eestis.

Õppematerjal on mõeldud nii politsei- ja piirivalveeriala õppureile kui ka PPA ametnikele. Kõige traagilisemad juhtumid Eesti Politsei ajaloos jäävad eelmisesse sajandisse ja on suunanud autorit teemasse põhjalikult süvenema. Ründeid politseinike vastu toimub maailmas aga iga päev ja väga palju neist leiab aset just sõidukite kontrollimisel.

Siinse uurimuse eesmärk on terrorismi lahtimõtestamine eelkõige ühiskonna hirmutamise teguri kaudu. Samuti on eesmärk vaadelda aastatel 1991–2018 mõningaid Eestis aset leidnud juhtumeid terrorismi mõiste laiema vaatenurga kaudu. Uurimuses on  välja toodud 15 Eesti või Eesti elanikega seotud juhtumit, mis terrorismi laiemas käsitluses võiks vasta selle definitsioonile. Kui 1990.

Terrorism ja organiseeritud kuritegevus eksisteerivad seadusliku võimu ja rahateenimise ebaseadusliku alternatiivina. Rahvusvahelise terrorismi ühendamist piiriülese kuritegevusega põhjustas nii külma sõja järel muutunud geopoliitiline olukord kui ka rahvusvaheliste terrorismivastaste õigusaktide areng. Terrorismi rahastamine riikide tasandil vähenes ning terroriorganisatsioonid pöördusid kuritegelike rühmituste poole, et leida  sissetulekuallikaid.

Ülevaatlikus analüüsis käsitletakse, mis on terrorismi ohutasemete süsteemi eesmärk ja võimalikud probleemkohad. Vaadeldud on 16 riigis kehtestatud süsteeme. Dokument on sisendiks edaspidiseks analüüsiks terrorismi hoiatussüsteemide loomisel Eestis. Seetõttu tõstatatakse kokkuvõttes küsimusi, mida võiks edasi analüüsida juhul, kui Eestis rakendatakse sarnaselt paljude teiste riikidega hoiatussüsteemi.

This work analyses the impact of new media and the internet on both terrorists’ operational repertoire and counterterrorism operations.

Due to the war of aggression, the Russian Federation is about to change. All threats and opportunities have certainly not yet materialized, but these processes undoubtedly have an impact on the global security context. However, the impact is not evenly distributed, greater pressure hits Russia's neighbors. The study here describes Russia's possible development alternatives from disintegration to democratization. Different scenarios create different challenges, and the most important factors from Estonia's point of view are highlighted here.

Õppematerjali koostamisel on peetud eelkõige silmas eesmärki panna kokku niisugune õppematerjal, mis toetaks ühelt poolt sisekaitseõppe valdkondliku eesmärgi saavutamist tervikuna, teiselt poolt aitaks kaasa õpilase kujunemisele vastutustundlikuks maksumaksjaks ning oleks õpetajale abiks nii seatud eesmärkide saavutamisel kui ka tundide plaanimisel ja andmisel.

Õppematerjali koostamisel on peetud eelkõige silmas eesmärki panna kokku niisugune õppematerjal, mis toetaks ühelt poolt sisekaitseõppe valdkondliku eesmärgi saavutamist tervikuna, teiselt poolt aitaks kaasa õpilase kujunemisele vastutustundlikuks maksumaksjaks ning oleks õpetajale abiks nii seatud eesmärkide saavutamisel kui ka tundide plaanimisel ja andmisel.

Õpetajaraamatu koostamise eesmärk on aidata õpetajat piirivalveteemalisi õppetunde ette valmistada ning anda. Õppe ülesehitamisel on järgitud õpilaskeskset käsitlust, kus teadmiste ja oskusteni jõuab õppija eelkõige iseenda tegevuste kaudu.

Piirivalve üldkursuse õpetajaraamatus on neli peatükki, milles on antud juhiseid tundide korraldamiseks:

1) piiri valvamine (15 tundi);

2) dokumentide kontrollimine (12 tundi);

Õppematerjali eesmärk on toetada õpetajat õppematerjali ja meetoditega õpilaste kujundamisel vastutustundlikuks kodanikuks, kellel on teadmised enda kohustustest ja politseiorganisatsiooni rollist ühiskonna turvalisuse tagamisel.