Uudised

Oma teadliku käitumisega vähendame viiruse levikut ning toome lähemale aja, mil elu saab taas käia tavapärasel viisil. Mitmetel riikidel on õnnestunud viiruse levikut ohjeldada just maskide kandmist juurutades.

Maski kandmine on oluline eelkõige ühiskondlikes ruumides (poed, apteegid, meditsiiniasutused, ühistransport), kus liigub palju inimesi. Maski kandmine aitab meeles pidada teiste ohutusnõuete järgimist – näiteks distantsi hoidmist teiste inimestega. Samuti väljendab see solidaarsust nendega, kes juba kannavad maski. Maskita levivad osakesed köhimisel ja aevastamisel mitme meetri kaugusele. Väljahingatavas õhus leiduvad süljepiisad, mis võivad sisaldada viirust. Maski kandes ei lange need pindadele, mida hiljem keegi teine katsub. Mask takistab näo katsumist ja aitab meeles pidada, et me kogemata nägu ei katsuks, mis omakorda aitab vältida viiruste kandumist kätelt limaskestadele ja silma ning vastupidi.

Avalikes siseruumides viibijatel on kohustus kanda maski ning maski kandmise kohustus tuleb Vabariigi Valituse korraldusest. Maskina on käsitatavad nii isikukaitsevahendid (sh visiirid), meditsiinilised maskid kui ka laiatarbe näokatted (sh poest ostetavad korduskasutatavad maskid või ise valmistatud maskid), nende puudumisel võib näokattena kasutada ka nt kaelussalle, mis püsivad nina ja suu ees, kui need ette tõmmata.

Irja Lutsar on nentinud, et koroonaviiruse kriis muudab tõenäoliselt meie käitumisnorme. „Me peame ilmselt õppima Aasia kogemusest kandma rahvarohketes kohtades viiruste leviku tõkestamiseks maske. See võiks muutuda sotsiaalseks normiks, mida ühiskond laiemalt aktsepteerib.“

Eeskätt peaksid maski kandma need, kel on viirusinfektsiooni sümptomid, et kaitsta teisi inimesi haigestumise eest. Mask aga ei asenda teisi olulisi nakatumist vähendavaid abinõusid nagu käte pesemine, pindade puhastamine ning ka teiste inimestega distantsi hoidmine. Ning mask ainuüksi ei kaitse täielikult viiruse eest, vaid on üks täiendav abinõu ja selle peale üksi lootma ei tohi jääda.

• Enne maski kätte võtmist tuleb käed hoolikalt puhastada.
• Kontrolli, et mask oleks korralikult näo ees (nina kaetud ja servad maksimaalselt kinni).
• Maski ei tohi segi ajada respiraatoriga, millel on klapp ja mida kannavad meditsiinitöötajad või need, kes puutuvad oma töös kokku haigete inimestega ning eesmärgiks on kaitsta respiraatori kandjat. Respiraator ei filtreeri ära väljahingatavat õhku
• Kirurgilise maski valge pool on alati seespool ning värviline pool väljaspool. Valge pool peab kinni püüdma ja endasse imama kandja poolt eritatavad sekreedi piisad ning värviline pool ei lase neid läbi.
• Kui mask muutub niiskeks, tuleb see ära visata (võimaluse korral suletavasse konteinerisse) ning tarvitamisele võtta uus. Määrdunud maski korduvkasutada ei tohi.
• Isetehtud mask tuleks seda pesta pärast kasutamist vähemalt 60 kraadise veega ning soovitatavalt ka triikida. Isetehtud maski puhul tuleb silmas pidada, et see ei pruugi kaitsta nakatumise eest täielikult.

Seega on ikka lisaks soovitatav regulaarne kätepesu, teiste inimestega vahemaa hoidmine ning haigena koju jäämine.

„Panen igaühele südamele, et kui tunned soovi või vajadust maski kanda, siis tee seda. Me saame igaüks kaasa aidata sellele, et kontaktõpe akadeemias jätkuda saaks. Me kõik võime olla haiguse kandjad ja maski kandes vähendame märkimisväärselt võimalust, et osutume enese teadmata viiruse levitajaks. Oluline on kaitsta end ja teisi, kasutades kõiki võimalikke meetmeid,’’ loodab akadeemia rektor Marek Link mõistmisele.

Maski kandmine näitab üles sinu hoolimist ja vastutustundlikkust teiste suhtes. Turvalisus algab igaühest endast!