Uudised

Kolm kümnendit politseinike väljaõppe arengus on selja taha jäämas. Politseihariduse teel on olnud palju erinevaid tahke, vaatenurkasid ja fookust. Selle arengu keskmes on olnud julged otsused, puudused, muutuvad asukohad, tehnoloogiline areng ja vaieldamatult erilised inimesed. 2020. aastal tähistame ja meenutame just nimelt taasiseseisvunud Eesti politseihariduse algusest mööduvaid dekaade. Muutunud on selle aja jooksul väga palju – kooli nimi, õpetatavad erialad, väljaõppele kuluv  aeg, ootused kooli lõpetanule. Rekordkõrgeks on kasvanud usaldus politsei kui institutsiooni vastu. Haritud politseiametnik on kvaliteedi lahutamatu osa. Erinevatel põhjustel on politseihariduse sõlmpunktiks jäänud asukohana Paikuse, kus sai alguse politseinike õpetamine aastal 1990. See ülevaade lähtub just sellest perspektiivist.

Aegade jooksul on muutunud kooli nimi ja paiknemine süsteemis:

05.06.1990        Politseikool (Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseikool)

25.09.1992        Politseikool (Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti Politseikool)

1995-1997         Paikuse Politseikool (Politseiameti halduses)

25.08.1997        Politseikool (Politseiameti halduses)

01.09.2004        Sisekaitseakadeemia politseikolledži politseikool (Siseministeeriumi  halduses)

01.02.2010        Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool    

10.02.2017        Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledž (Paikuse õppeüksus)

Eesti Vabariigi Valitsuse 5. juuni 1990 määrusega nr 116 asutati Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseikool Pärnu maakonna Paikuse alevikus asuva Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi Erikutsekool nr. 2 materiaal-tehnilisel baasil. Politseikool asutati üks aasta enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumise väljakuulutamist 20.08.1991. Vastavalt Siseministeeriumi 06.06.1990 käskkirjale nr 79-ik, määrati EV Siseministeeriumi Politseikooli direktoriks Jüri Merits. Kinnitati töötajate arv ja struktuur, samuti põhikiri ja asutuse registreerimisnumber 56007899.

Esimese direktori Jüri Meritsa ja tema loodud meeskonna panust ei ole võimalik alahinnata. Alustati nullist, mitte kõige sõbralikumas keskkonnas. Puudu oli kõigest: teadmistest, oskustest ja varustusest. Oli olemas soov ja tahe, mis tasakaalustas kõik muu. Oli toetajaid kodu- ja välismaal ning õppekava loomisel võeti aluseks põhjanaabrite õppekava. Kooli ruumides toimus paralleelselt ehitus ning õppetöö.  Taasloodud Eesti Vabariigis oli algusaastatel palju turbulentsi, mis ei jätnud puudutamata ka Paikuse kooli. Kuni 1997. aastani õpetati ju politseinikke kahes erinevas politseikoolis (lisaks filiaal Tartus) ja Sisekaitseakadeemia Politseikolledžis. Hoolimata sellest rodeost, suutis kool säilitada arengu.

Esimesel kümnendil oli hariduses palju muutusi – õppeaeg varieerus 3 - 10 kuuni ning õppekava nimetused ja tasemed muutusid lausa ühe õppetsükli jooksul. Ei olnud piisavalt tudengeid, sest politseiniku elukutse ei olnud kuigi hinnatud. Noored ei soovinud liituda ja staažikatel puudus tahe areneda. Võistlus areneva erasektoriga pani inimesed töökohtade vahel pendeldama.

Sajandivahetuse ja nullindate esimese poole politseihariduse juhid Elmar Nurmela, Ralf Palo, Juhan Kubu said keskenduda üha rohkem politseihariduse sisulise arendamise suunale. 2004 koondus politseiharidus Sisekaitseakadeemia ühtse katuse alla. Haridusse olid panustamas eksperdid ja õppejõud, kes olid saanud väljaõppe ja kogemuse Eesti politseiorganisatsioonis. 2006. aastal läks Politseikolledž esimesena Eestis üle kompetentsi- ja väljundipõhistele õppekavadele, kus praktilise väljaõppe osakaal muutus suureks. Õppekavade loomisel oli kaasatud Hollandi kogemus ja õppekavade loomisse panustas töörühm Politseiametist.

2007. aastal ametisse nimetatud direktor Aivar Toompere juhtimisel toimub koolis 2009. aastal nii õppekava rahvusvaheline akrediteerimine kui ka politsei ja piirivalve õppeasutuste liitmine politsei- ja piirivalvekolledžiks. Selgelt oli välja joonistunud hariduse struktuur tasemeõppes ning kutseõppe ja rakenduskõrghariduse õppekavade näol. Rakenduskõrghariduse õppekava läbinud politseiametnik saab ettevalmistuse, mis võimaldab tal täita erinevaid korrakaitselisi ülesandeid – töötada kriminaalpolitseis või keskastme juhi ametikohal. Tippjuhi kohale asumiseks peab politseiametnikul olema magistrikraad. Jätkus taristu arendamine, mis võimaldas tõsta praktilise väljaõppe taset. Kasutusele võeti uut tehnikat ja tehnoloogiaid.

Viimase kümnendi märksõnadeks on stabiilne areng. Loodud on palju rahvusvahelisi kontakte. Üha enam oleme politseihariduses liikumas saaja positsioonist andja rolli. Meie kogemust hinnatakse ja meie parimaid praktikaid soovitakse üle võtta.

2015. aastal asub direktori ülesandeid täitma Priit Heinsoo. 2016. aastal toimub järjekordne akrediteerimine ja alustatakse välja töötama uut politseihariduse mudelit, mis oleks universaalsem ning vastaks politsei ja piirivalve pakutavate teenuste vajadustele. 2017. aastal loobub Sisekaitseakadeemia Muraste õppekompleksist jättes sinna vaid teenistuskoerte koolituskeskuse. Kolledž kolib tagasi Tallinnasse asuvasse akadeemia peahoonesse. Küll aga jätkab tegevust Paikuse õppekeskus.

2019. aastal on institutsionaalse akrediteerimisel hinnatava õppekava keskmes rakenduskõrghariduse politseiteenistuse õppekava. Sisekaitseakadeemia saab akrediteerimisel maksimumtulemuse ja akrediteeringu järgnevaks seitsmeks aastaks.

2020. aastaks on Eesti politseiharidus kõrgelt hinnatud ja üks paindlikumaid Euroopas. Oleme osa integreeritud sisejulgeoleku haridusmudelist. Pakume politsei väljaõpet kutseõppe, jätkuõppe ja kõrghariduse tasemel. Me suudame pakkuda täiendusõpet partnerite soovitud teemades, ka politseinikele, kes on liitunud teenistusse muu kõrghariduse baasilt.

Rahvusvahelisel tasandil oleme tugevad partnerid erinevates koostöövõrgustikes, olgu siin mainitud suuremad: FRONTEX, CEPOL, EuLISA. Teeme koostööd regioonis rohkem kui kümne politsei- ja piirivalveharidust pakkuva kooliga. Meie tudengid on kaasatud rahvusvahelistesse mobiilsusprogrammidesse.

Noorte huvi siseturvalisuse valdkonna ja kõrghariduse vastu on suur. Viimastel aastatel kandideerib ühele kohale viis kandidaati. Koolis õpetavad oma ala parimad praktikud ja eksperdid, kelle kohta jätkub õppuritel ainult kiidusõnu.

Taristu toetab meie eesmärke, seda nii Tallinnas, kui koduses Paikuse koolis. Koolis, kus kolmkümmend aastat tagasi sai alguse Eesti politseiharidus.

Ükski maja ei ole koolimaja õpilasteta. Aastakümnete jooksul on saanud väljaõppe ja täiendanud end meie erinevates asukohtades tuhanded õppurid. Politseiniku töö on eriline, sest see vajab enesekindlust ja ühtseid väärtusi. Koolis ja eesliinil tekkinud sidemed kolleegide vahel on väga püsivad. Hoiame neid suhteid ja koostöös loome parimat turvalisust. Olles ise ka politseihariduse mitmekordne vilistlane, olen südamest tänulik enda esimestele õpetajatele, sest nemad on mõjutanud ilmselt kõige enam minu politseinikuks kujunemist.

Verbis aut Re

Kalvi Almosen

PPK direktor

KOOLIDE JA KOLLEDŽI JUHID

Piirivalvekooli on juhtinud Andres Ehrenbusch (1992–1994), Arvo Reinsalu (1994–1995), Andrus Noorhani (1995–1996), Sven Anderson (1996–1999), Urmas Nigul (1999–2000), Peep Jaagant (2000–2001) ja Jüri Kalve (2001–2006). Piirivalvekolledži juhid on olnud Riho Breivel (2005–2006), Uno Kaskpeit (2006–2007) ja Jüri Kalve (2007–2010).

Enne Sisekaitseakadeemia politseikolledžiga liitumist töötasid Politseikooli direktoritena Jüri Merits (1990–2000), Elmar Nurmela (2001–2002) ja Ralf Palo (2002–2004) ning pärast liitumist Juhan Kubu (2004–2006).

Politseikolledžit on juhtinud Arno Kelnik (1992–1994), Lembit Allingu (1995–1998), Raivo Öpik (1999–2003), Andres Anvelt (2003–2006) ja Aivar Toompere (2006–2010)

Politsei- ja piirivalvekolledži direktor on olnud Aivar Toompere (2010–2015), Priit Heinsoo (2015-2017). Alates 2017 aastast on kolledži direktor Kalvi Almosen.

Pikemaajalised töötajad, üle 10 aasta (seisuga 01.06.2020):

ÕPPEJÕUD

Urmas Krüger - alates 03.09.1990, esimene tund Politseikoolis on Urmase tund, õpetamisvaldkond süüteomenetlus. Vahepeal teinud õpetamises pausi ja käinud teenistuses Politsei- ja Piirivalveametis. Urmas on politseikoolis korduvalt valitud parimaks õppejõuks.

Andres Kutser – alates 13.07.1991, õpetamisvaldkond: politsei relvastus ja erivahendid. Vahepeal teinud õpetamises pausi ja käinud teenistuses Politsei- ja Piirivalveametis.

Germo Kukk – alates 01.08.1991, õpetamisvaldkond: mootorratta õppesõit, auto- ja mootorratta ehitus, liiklusõpetus.

Raivo Öpik - alates 30.03.1999, süüteomenetluse õppetooli lektor

Rein Mõnnakmäe - alates 01.10.2001, õpetamisvaldkond: füüsiline ettevalmistus.

Kalmer Krimses – alates 01.02.2003, õpetamisvaldkond: liiklus, B-kategooria õppesõit; täiendusõpe.

Raimo Kiveste – alates 10.11.2004, õpetamisvaldkond: enesekaitse ja taktika.

Ülle Vanaisak - alates 01.06.2005, korrakaitse õppetooli lektor

TUGITÖÖTAJAD

Kristi Laaneväli – alates 01.09.1993, kokk

Marika Laan - alates 08.07.1996, õppekorralduse spetsilalist

Marina Kravtsova – alates 09.02.1998, köögitööline

Heli Enns – alates 04.03.2003, laohoidja, haldusspetsialist, õppekorralduse spetsialist

Tarmo Orav – alates 05.11.2003, õppedistsipliini juhtivspetsialist

Sirle Kodasma – alates 30.05.2005, referent

Maarja Bachmann - 30.08.2005, õppekorralduse spetsialist

Ralf Kärner – alates 15.03.2003, autojuht

Alina Gavrijaševa – alates 20.03.2006, haridustehnoloog-projektijuht

Ivar Kivitar – alates 05.09.2006, õppedistsipliini spetsialist, haldusjuht

Hannes Aavik – alates 04.05.2007, relvur

Tõnis Kaasik - alates 01.09.2008, peaspetsialist

Eva Alliksoo - alates 01.02.2010, tasemeõppe juhtivspetsialist

Politsei- ja piirivalvekolledž tegi kooli ajaloost ka vahva ülevaate video kujul: https://www.youtube.com/watch?v=JlSJxlFIbTw