Praktikaga seotud põhimõisted

 

Praktika on osa õppekavast, mil õpilane on juhendaja juhendamisel töökeskkonnas ning vastavalt praktikale seatud eesmärkide ja õpiväljunditele omandab töökeskkonnas uusi teadmisi ja oskusi. Praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus, mis on suunatud õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele töökeskkonnas õppeasutuse määratud vormis ning juhendaja juhendamisel (sh tööpraktika vs õppepraktika).  Tööpraktika käigus saab juba rakendada õpitud teadmisi ning teha kindlaid tööülesandeid.

Praktikaaruanne on praktikandi kokkuvõte praktika perioodist, kus on kirjeldatud praktikaasutust ja tööülesanded, analüüsitud õpiväljundite saavutamine ja õpimomendid, mille praktika läbimine andis, samuti arvamusi ja ettepanekuid vastava valdkonna parendamiseks.

Praktikaasutus vs praktikabaas on koht, kus õpilane viibib, kinnistades olemasolevaid teadmisi ja omandades uusi teadmisi ja oskusi, samal ajal õppides kõigilt, kellega praktikant kokku puutub. Praktika koht peab võimaldama täita praktika ülesandeid. Praktikakohad planeerib koos partnerasutustega kolledži praktikakuraator. Praktikakoha valikul arvestatakse võimalusel õppuri soovi.

Praktika eesmärgiks on tutvuda erialase tööga, omandada praktilisi erialaseid teadmisi, kinnistada ja süvendada omandatud teadmisi ja nende praktilise rakendamise oskusi ja kogemusi ning kujundada hoiakuid.

Praktikajuhend on kõrgkoolis välja töötatud alusdokument, milles kirjeldatakse nõuded
konkreetse praktika sisu ja korralduse kohta. kus on toodud praktika toimumise aeg, eesmärk ja õpiväljundid ning aruandluse ja hindamise kord. Juhendis on loetletud praktika soovituslikud ülesanded ja praktikaettevõttele esitatavad nõuded, osapoolte (üliõpilane, kool, praktikaettevõte) õigused ja kohustused.

Praktika infotund on ettenähtud enne praktikat tudengite instrueerimiseks. Räägitakse üle koolipoolne ootus praktika sooritamiseks, millised on üldised nõuded dokumentidel vormistamiseks. Antakse juhtnöörid praktikabaasi saabumise aja ja kellaja osas. Mida kaasa võtta ja mida maha jätta. Saab tutvuda ka juhendajate nimekirjaga.

Praktikajuhendaja on praktikaasutuse poolt määratud vastavas praktikavaldkonnas töötav spetsialist, kelle ülesanne on praktika juhendamine, praktikandi vahetu nõustaja, suunaja ja tagasiside andja praktikakohas. 

Praktikakuraator ehk tasemeõppe juhtivspetsialist on kõrgkoolipoolne (SKA)  praktikate ja sellega seonduvate tegevuste korraldaja kes korraldab praktika toimumise ja vormistab kõik nõuetekohased dokumendid. Ta on seotud praktikasüsteemi väljatöötamise ja käigushoidmisega, koordineerib suhteid juhendajate ja praktikabaasidega 

Praktikakoordinaator on praktika asutuse poolne spetsialist, kes kureerib praktikaid kohapeal praktikaasutuses. Viib kokku praktikandi ja juhendaja.
Praktikant on üliõpilane, kes viibib praktikaasutuses eesmärgiga täita õppekavast lähtuvalt praktika eesmärke, õpiväljundeid, vormistades nõuetekohaselt dokumendid ning sooritada edukalt praktika ettenähtud vormis. 
Praktikaprogrammis kirjeldatakse täpsemalt kõik praktikat puudutav informatsioon: eesmärk, õpiväljundid, võimalikud praktika sooritamise kohad, praktika juhendamise tingimused, praktika hindamine.

Õpiväljundid on kriteeriumid, mille miinimumtase tuleb praktika ajal/raames täita, et praktikat sooritada positiivsele hindele. Õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. 

Õppekava on õpingute alusdokument, mis loob eeldused õppija erialaste ja sotsiaalsete pädevuste kujunemiseks ning isiksuse arenguvajaduste realiseerimiseks. Õppekavas on esitatud õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad õpiväljundid, õppe nominaalkestus ja maht, õppe alustamise ja lõpetamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahud, ainete valiku- ja spetsialiseerumisvõimalused ning -tingimused.

Tagasiside andmine on praktika lahutamatuks osaks. Enne praktikat peab kokku lepitud olema nii tagasiside viis (teabevahetuse kanalid) kui vorm (kirjalik, suuline,
muu). Tagasiside peab toetama praktikast õppimist. Tagasiside annab juhendaja praktikandile. Praktikant praktika korraldusele ja juhendajale. 

Tutvumispraktika vs vaatluspraktika on lühiajaline töökeskkonnas viibimine, et tutvuda tulevase tööandja, tööülesannete ja asutuse struktuuriga.  Vaatluspraktikal üldjuhul ei anta praktikandile erialaseid ülesandeid lahendada, sest puuduvad teadmised ja ajaline piirang. Eesmärgiks on tutvumine. Tutvumispraktika eesmärgiks on eelkõige tutvuda organisatsiooniga, kuhu hiljem tööle siirdutakse ning saada ülevaade selle struktuurist, valdkondadest, töökorraldusest ning peamistest ülesannetest.