Uudised

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu jagas stipendiumeid parimatele rakenduskõrgkoolide lõputööde autoritele. Parimad lõputööd selgitati välja igas kõrgkoolis sisekonkursi korras ning töö autorit tunnustati aukirja ja stipendiumiga. Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu stipendiumi pälvis Sisekaitseakadeemias Xenia Rudakova finantskolledžist. RKRN stipendiumile kandideerisid veel Kalle Sild, Marianne Uuetoa ja Hare Unt.

Sisekaitseakadeemia kiidab ja tunnustab kõiki kandidaate väga heade ja tugevate tööde eest!

Xenia Rudakova, finantskolledž: „Ehitussektori ja kinnisvaraturu seosed kinnisvaramaksuga Euroopa Liidu liikmesriikides“.

Juhendaja: Indrek Saar

Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada ehitussektori ja kinnisvaraturu seosed kinnisvaramaksuga EL liikmesriikides perioodil 2016–2018. Eesmärgi saavutamiseks analüüsiti EL liikmesriikides kehtestatud kinnisvaramaksu olemust ja selle võimalikke vorme ning ehitussektori statistilisi andmeid valitud EL liikmesriikides. Lisaks anti analüütiline ülevaade kehtestatud kinnisvaramaksu struktuurist ja tendentsist EL liikmesriikides.

Analüüsi käigus selgus, et vaatamata kinnisvaramaksude positiivsetele majanduslikele omadustele, ei kasuta kõik EL liikmesriigid kinnisvaramaksu aktiivselt. Regressioonanalüüsist lähtuvalt ei too kinnisvaramaksu suurenemine kaasa ehitussektori käibekasvu vähenemist. Samuti selgus, et kinnisvaratulude kasvu suurenemisel väheneb ehitussektori palgakasv. Eluaseme hinnad ei reageeri negatiivselt kinnisvaramaksu kasvule, mis on kooskõlas kinnisvaramaksu kapitalimaksu efekti teooriaga.

Lõputöö on kirjutatud aktuaalsel ning laiemat üldsust köitval teemal ning on nii teoreetilises ülevaates kui ka empiirilises osas analüütiline ja süsteemne.

Kalle Sild, päästekolledž: „Päästetöö kvaliteedi tagamine puuduva juhtimisteenuse korral“.

Juhendajad: Andre Tammik, Kairi Pruul

Lõputöös otsiti vastust uurimisprobleemile kuidas ja millisel viisil tagada minimaalsel tasemel päästetöö juhtimise teenus päästemeeskonnavanema puudumisel. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada võimalused tagada päästetööde tulemuslikkus ja kvaliteet puuduva juhtimise teenuse korral ning esitada ettepanekud võimalikeks arengusuundadeks antud valdkonnas.

Käesolevas lõputöös selgitati välja kuidas ja millisel määral on võimalik tagada päästetööde kvaliteet puuduva juhtimise teenuse korral. Selle käigus kaardistati samuti I-juhtimistasandi hetkeseis, kitsaskohad ja praegune päästetööde lahendamise tulemuslikkus. Töö uuringust selgus, et personalipuudus ei ole juhtimise teenuse puudumise põhjuseks ning autor leiab, et selle väljaselgitamiseks oleks vaja teistsugust uuringut.

Töö tulemusena leidis autor, et päästemeeskonnavanema puudumisel ei ole võimalik päästetöö juhtimise teenuse kvaliteeti tagada päästja, tase 4 teenistuja abil. Lisaks ei taga riiklik- ja komandosisene koolitusplaan jätkuvat päästetöö juhtimise teenuse taseme hoidmist ega selle tõusu. Selgus ka, et kehtivate regulatsioonide ja töökorralduse kohaselt peab juhtimise teenus olema tagatud igas valvevahetuses aga erinevatel põhjustel on teenuse osutamine raskendatud. Kitsaskohad esinevad kindlates piirkondades.

Töö teema on väga oluline viidatud puudujäägi kompenseerimise vaates ja pikaajalises vaates. Töös on arusaadavalt määratletud probleemistik, mida uuritakse ja millele otsitakse lahendusi.

Marianne Uuetoa, politsei- ja piirivalvekolledž: „Eesti elanike ja piirkonnapolitseinike hinnang ning kaasatus turvalise elukeskkonna kujundamisele õigusrikkumiste ennetamise eesmärgil’’.

Juhendajad: Rauni Rohuniit, Helina Maasing

Marianne Uuetoa lõputöö käsitleb ühiskonnas aktuaalseid teemasid, mis on seotud füüsilises elukeskkonnas turvalisuse tagamisega ja erinevate osapoolte kaasamisega sellesse protsessi. Äsja avaldatud Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“ tõstab samuti fookusesse avaliku ruumi ja demokraatia seosed, rõhutades selle uurimisainese tähtsust. Lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade kuriteoennetusest turvalise elukeskkonna kujundamise kaudu, analüüsida uuringutulemusi ja probleemide ilmnemisel otsida neile lahendusi.

Elanike seas läbi viidud küsitluse analüüsist selgus, et enamus piirkondades tunnevad inimesed end turvaliselt. Sama tulemus kujunes välja ka piirkonnapolitseinike uuringu analüüsist- 89% piirkonnapolitseinikest hindas oma tööpiirkonda turvaliseks. Lõputöö autori hinnangul on elanike seas läbi viidud küsitluse analüüsi tulemused seotud teoreetiliste seisukohtadega, mis tõid välja, et kuritegevuse ennetamise eest vastutab isik ainuisikuliselt ise ning kuritegevuse ennetamine ei saa olla edukas, kui see ei hõlma kogukonnas elavate elanikke teadlikkust kuritegevuse ohtudest ja selle ennetamise võimalustest ning nende kaasamist. Piirkonnapolitseinike seas läbi viidud uuringu tulemused on seotud teoreetiliste seisukohtadega, mis tõid välja, et politsei, kui üks turvalisuse looja ja tagaja, omab suurt rolli turvalise elukeskkonna loomisel ning piirkonnapolitseiniku peamiseks ülesandeks on suhelda kogukonnaga, märgates nende probleeme, olles ühendav lüli KOV, arendajate ja ehitusettevõtete vahel, tagamaks kodanike vajadusi.

Lõputööd kirjutades näitas autor, et oskab leida ja kasutada teoreetilisi allikaid ning siduda uuringu valitud käsitlustega. Esiletõstmist väärib üliõpilase visadus politseiametnike seas empiirilise uuringu läbiviimisel, sest eriolukord tõi kaasa ametnike hõivatuse olulise kasvu. 

Töö on kirjutatud aktuaalsel teemal ning annab uut teadmist sellest, kui kuidas tajuvad elanikud ja politseiametnikud oma elu ja tööpiirkonna turvalisust ning kuidas oleks võimalik panustada oskusliku ruumi planeerimisega turvalisusesse.

Hare Unt, sisejulgeoleku instituut: „Sõjalise kohaviitevõrgustiku kasutuselevõtmise võimalikkus ühtse standardina Eesti jõustruktuurides maismaal asukoha määramiseks’’.

Juhendajad: Anne Valk, Tõnu Raid

Magistritöö eesmärgiks oli selgitada välja jõustruktuuride topograafiaalase koostöö hetkeseis ja sõjalise kohaviitevõrgustiku ehk MGRS-i (Military Grid Reference System) kasutusvajadus maismaal asukoha määramisel ning võimalused selle kasutuselevõtuks ühtse standardina.

Avaliku sektori asutuste koostöö teooria analüüsist ilmnes, et tänapäevaste teoreetiliste lähenemiste juures oodatakse riigilt kodanike poolt vähema ressursi eest rohkem ja kvaliteetsemaid teenuseid, mida toetavad ka erinevad Eesti avalikku sektorit analüüsivad raportid. Koostöö juures rõhutatakse teadlaste poolt asutuste vahelisi ühiseid huvisid, mille juures olulisimaks on eelkõige omavahelised head isiklikud suhted ja vastastikune usaldus. Koostöö teoreetilise olemuse ja piiritlemise osas ei ole teadlased üksmeelt saavutanud ning puudub ühtne ja selge arusaam, kuidas seda raamistada.

Autor tõdes kokkuvõttena, et jõustruktuuride üleselt ühtse MGRS standardi kehtestamine tagab Eestis rahvusvaheliselt kasutatava süsteemi kasutuselevõtu, mis on suuremate kriiside puhul välispartnerite kaasamisel oluline. MGRS-i on lihtne õppida ning selle kasutamise pikaajaline kogemus on juba Eesti kaitseväes ja Kaitseliidus olemas. Ühtse koordinaatsüsteemi kasutamisel saab asukohateavet edastada või vastu võtta ilma piirkonda tundmata. Ühtne koordinaatsüsteem võimaldab kasutada ühilduvat asukohamääramise informatsiooni asutuste erinevate kaardirakenduste või seadmete vahel ning oleks aluseks tuleviku arendustes või hangetes.

Magistritöö on kirjutatud väga aktuaalsel teemal. Aktuaalsus on ka magistritöös selgelt sõnastatud ja tugineb olemasolevatele läbiviidud uuringutele ning juhatab uudse teemakäsitluseni.