Drupal - Sisekaitseakadeemia - kool parimatele!

Sisekaitseakadeemia teadusajakirja „Turvalisuskompassi“ hübriidohtude-erinumber ootab kaastööde kirjeldusi

Kirikal2022 — Thu, 16 May 2024 10:03:36 +0000

Sisekaitseakadeemia teadusajakirja „Turvalisuskompassi“ hübriidohtude-erinumber ootab kaastööde kirjeldusi Kirikal2022 N, 16/05/2024 - 13:03

Eesti julgeolekupoliitika alustes (2023) toonitatakse, et Venemaa Föderatsioon kasutab oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks järjepidevalt hübriidrünnakuid, mille sihiks on survestada poliitilisi ja ühiskondlikke valikuid talle sobivas suunas ning tekitada usaldamatust ja ühtsuse murenemist nii riikide sees kui ka rahvusvahelistes suhetes. Seejuures viib Venemaa läbi aktiivset informatsioonilist mõjutustegevust nii Eesti kui ka teiste demokraatlike riikide vastu laiemalt ja on ohuks meie põhiseaduslikule korrale. Vajaliku mõju saavutamiseks kasutatakse süstemaatiliselt asümmeetrilisi vahendeid, nagu näiteks informatsiooniline mõjutustegevus, energiasõltuvus, kunstlikult tekitatud migratsioon või destabiliseeriv tegevus küberruumis. NATO strateegiline kontseptsioon (2022) rõhutab, et liitlaste vastased hübriidoperatsioonid võivad jõuda ka relvastatud rünnaku tasemeni ja viia Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 käivitamiseni.

Samas tuleb tõdeda, et juriidiliselt siduvat hübriidohtude definitsiooni pole Eesti siseriiklikus õiguses ega ka rahvusvahelises õiguses veel loodud ning „halle alasid“ ja tõlgendusvõimalusi hübriidohtude, hübriidrünnete, hübriidse vaenutegevuse, hübriidsõja jm paralleelselt kasutatavate mõistete ning kontseptsioonide ümber on palju. Võib-olla isegi liiga palju, mistõttu vajame ka Eestis ja eesti keelset intensiivsemat kontseptuaalset ning uuringu-põhist (akadeemilist) arutelutraditsiooni ja teadmisi nendel teemadel.

Sisekaitseakadeemia teadusjakiri Turvalisuskompass (ETIS 1.2.) soovib oma 2025. aasta keskel ilmuma planeeritavas hübriidohtude teemalises erinumbris selleks täiendava sammu teha ja kutsub kaastööde pakkumiste esitamisele peaasjalikult järgmistes raamteemades:

Venemaa Föderatsiooni hübriidsõjapidamise doktriinilised alused, meetodid ja võimed
Venemaa ja Hiina RV strateegiline partnerlus ning neist lähtuvad hübriidsed ohud NATO-le ja Euroopa Liidule ning nende liikmesriikidele
Riigi julgeoleku ja ühiskonna turvalisuse vastane vaenulik informatsiooniline mõjutustegevus, peaasjalikult Venemaa ja Hiina RV desinformatsioonilise mõjutustegevuse ökosüsteem ning põhivektorid ja sellest tulenevate riskide maandamismeetmed
Küber- ja kübervõimestatud infooperatsioonid hübriidses vaenutegevuses
Generatiivse tehisaru (AI) rakendamisvõimaluste innovatsioonid hübriidsete operatsioonide planeerimisel (disainimisel) ja infokeskkonnas läbiviimisel
Venemaa ja Hiina RV strateegia ning võimekused kriitilise taristu saboteerimiseks, sh merealuse kriitilise taristu ründamiseks
Kriitilise (elutähtsa) taristu kaitse, sh tehnoloogilised lahendused ja vastastikku täiendavad kerksusmeetmed hübriidohtudest tulenevate riskide maandamiseks
Julgeolekusektoris rakendatavate digi- ja kübertehnoloogiate kasutusvõimalused hübriidohtude varaseks tuvastamiseks ning kaitsemeetmete arendamiseks
Eesti õigusruum ja selle arendusvajadused hübriidse vaenutegevusega seotud aspektides
Eesti julgeolekusektori ja -ametkondade täiendavad võimalused tulemuslikuks hübriidohtude vastaseks rahvusvaheliseks koostööks (peaasjalikult EL ja NATO formaatides)
Hübriidohtudega seotud teaduskeele (terminoloogia) arendusvajadused ja ettepanekud

Eeltoodud teemavaldkondade valik kaastöödeks ei ole ammendav ega limiteeriv. Erinumber on avatud kaastöödeks ka muudel hübriidohtudega seonduvatel aktuaalsetel teemadel. Eriti oodatud on heale empiirilisele alusele tuginevad uuringud.

Planeeritava kaastöö eestikeelne lühikirjeldus (abstrakt) mahuga kuni 300 sõna palume saata hiljemalt 1.07.2024 erinumbri toimetajatele: ramon.loik [at] sisekaitse.ee ja jaanika.puusalu [at] sisekaitse.ee.

Toimetus teeb kaastööde pakkumiste osas valiku hiljemalt 16.07.2024 ja informeerib sellest autoreid. Eestikeelsete käsikirjade (põhiosa mahuga 8–15 lk) esitamise tähtaeg on 16.12.2024.

* Toimetus jätab endale võimaluse põhjendatud kaalutlustel eelnimetatud tähtaegu mõistlikus ajaraamis pikendada, millest antakse ametlikult teada.

Euroopa päeva tähistasime hübriidkonverentsiga digiühiskonnast

Kirikal2022 — Fri, 10 May 2024 09:59:21 +0000

Euroopa päeva tähistasime hübriidkonverentsiga digiühiskonnast Kirikal2022 R, 10/05/2024 - 12:59

Euroopa päeval, 9. mail 2024. a toimus sisejulgeoleku instituudi teaduskeskuse ja Cybernetica AS koostöös korraldatud hübriidkonverents „Digiühiskond: mõtleme veel“.

Eesti on kahtlemata oma riiklike teenuste digitaliseerimisega eeskujuks ja tehnoloogia kasutuse eeskõnelejaks maailmas. Et üksikute avaliku sektori teenuste digitaliseerimine on saavutatud, siis arenguvisiooniks on nüüd digiteenuseid integreerivad terviklahendused. Kavandatav areng, millega kaasneb paratamatult sõltuvuse suurenemine automatiseeritud digiprotsessidest, toob lisaks hüvedele kaasa olulisi muutusi andmeturvalisuse, teenuste jätkusuutlikkuse ning tehnoloogilise rajasõltuvuse mõttes. Samaaegselt mõjutab plaanitav oluliselt nii kodaniku põhiõiguseid, rolli, tunnetust kui ka hakkama saamist digiühiskonnas.

Viimase paari aasta arengud – nii geopoliitilised kui ka tehnoloogilised – on digitaalselt võimestatud teenuste viperusteta toimimist tagavatele teguritele aga ka andmekasutusele rohkem tähelepanu pööramist nõudnud. Interdistsiplinaarne konverents lõi platvormi, kus digiarengutega kaasnevate väljakutsete ja kitsaskohtade üle arutleda.

Ettekannetes arutati, kuidas luua hukukindlat taristut, mismoodi Eesti hajusa e-riigi printsiipe tehnoloogia arengute valguses hoida ning mil moel integreerida digitaristu ja veebiruumiga kaasnevaid haavatavusi kriisihaavatuse analüüsi vahenditesse (KRIHV). Samuti arutleti, kuidas kasvatada ja hoida elanike usaldust riiklike digilahenduste õiglase ja seaduspärase toimimise vastu, kas senised elanikele antud võimalused riiklike andme kasutuse jälgimiseks on piisavad, ja missugused on Eesti elanike ootused ning hoiakud automatiseerimise heaolu suhtes.

Konverentsi lõpetuseks jäi kõlama mõte, et globaalsete väljakutsete ja kriiside kõrval on ka digitaliseerimisega kaasnevad murekohtade adresseerimine turvalise ja toimepideva digiühiskonna tagamiseks jätkuvalt oluline.

Magistriõppe infotund 8. mail kell 16

katlin.kahju@sisekaitse.ee — Wed, 08 May 2024 03:15:45 +0000

Magistriõppe infotund 8. mail kell 16 katlin.kahju@s… K, 08/05/2024 - 06:15

Kui soovid oma karjäärile anda lisatõuke või soovid siseneda julgeoleku põnevasse maailma, pakub just sisejulgeoleku magistriõpe selleks suurepärase võimaluse. See on Euroopas ainulaadne õppeprogramm, mille puhul on luubi alla võetud sisejulgeoleku valdkond tervikuna. Õppekava on sündinud eri osapoolte koostöös, kaasatud on tipp-praktikud ja teooriaõppejõud Eestist ja välismaalt. Õppekavas on neli süvaõppesuunda: sisejulgeolek, hübriidohud, kriisireguleerimine, politsei ja ametkondlik. Lõpetamisel omandad rahvusvaheliselt tunnustatud sotsiaalteaduste magistri kraadi sisejulgeoleku valdkonnas.

Sisejulgeoleku valdkond ei pea tingimata olema vormikandjate maailm, vaid pigem valdkond, kus õppima tulija on kindel, et ta on valmis ja saab ka tulevikus panustada Eesti riigi ja meist igaühe turvatunde ja julgeoleku tagamisse.

Vastuvõtt magistriõppesse toimub avaliku konkursi korras. Kandideerima on oodatud isikud, kel on bakalaureusekraad, rakenduslik kõrgharidus või neile vastav kvalifikatsioon. Samuti on oluline osata kesktasemel inglise keelt ning sobival kandidaadil on laitmatu taust.

Kandideerimine kuni 1. juulini infosüsteemi SAIS kaudu, kuhu tuleb esitada avaldus, CV ja planeeritava magistritöö kava.

Vastu võetakse pingerea alusel vastavalt õppekohtade arvule. Vastuvõetute nimekiri avaldatakse pärast sisseastumiskatseid ja sisseastumisvestlust esimesel võimalusel SAISis.

Järgmised infotunnid magistriõppesse sisseastujatele toimub veebis: 8.05 kell 16.00

REGISTREERU

Infotunnis räägime sisseastumistingimustest, tutvustame õppekava ja vastame Teie küsimustele.
Infotund toimub Teams'i vahendusel. Osalemiseks on vajalik eelregistreerimine, mida saate teha kuni 6.05 õhtuni.
Saadame kõigile registreerunutele eelneval päeval e-kirjaga sündmuse lingi.

Küsimuste korral võtke ühendust meie meeskonnaga sisekaitse [at] sisekaitse.ee

Värske mõttepaber juhib tähelepanu riskidele, millega tuleks Saatse saabast läbides arvestada

Kirikal2022 — Mon, 29 Apr 2024 10:30:18 +0000

Värske mõttepaber juhib tähelepanu riskidele, millega tuleks Saatse saabast läbides arvestada Kirikal2022 E, 29/04/2024 - 13:30

Riskiriikide nimekirjad on erinevad, aga mõneti kattuvad, kuid mitte alati. Riskiriikide loetelusid koostatakse sõltuvalt tuvastatud ohust, näiteks kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riigid, ebaseadusliku sisserände riskiga riigid ning riigid, millesse reisimise kavatsusest peab riigisaladusele juurdepääsuluba omav ametnik teavitama. Sisejulgeoleku instituudi juhataja Erkki Koorti ja nõuniku Inge Lindsaare koostatud mõttepaber „Riskiriigid“ annab ülevaate põhjustest, miks on ametnikel kohustus teavitada riskiriiki reisimise kavatsusest, ja siseministri vastavas käskkirjas olevate riikide loetelu. Samuti arutletakse riskide üle, millega peaksid Saatse saabast läbivad ametnikud arvestama. Arvestades Venemaa ettearvamatust on see jätkuvalt seotud ohtudega. Venemaa eriteenistustele on teada, et Saatse saapast läbi sõitvad politseiametnikud täidavad teenistusülesandeid ja neil on kaasas nii teenistusrelvad kui ka eri- ja sidevahendid. Seega oleksid need ametnikud suhteliselt mugav sihtmärk mistahes provokatsiooni korraldamiseks ilma tegelikult riigist lahkumata.

Sisekaitseakadeemia hübriidohtude vastu võitlemise mikrokraadi programmile kandideerimine avatud kuni 1. maini

Kirikal2022 — Wed, 17 Apr 2024 08:36:10 +0000

Sisekaitseakadeemia hübriidohtude vastu võitlemise mikrokraadi programmile kandideerimine avatud kuni 1. maini Kirikal2022 K, 17/04/2024 - 11:36

Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituut koostöös Mykolas Romeris ülikooli ja Horvaatia Politseiakadeemiaga töötas välja rahvusvahelise, inglisekeelse hübriidohtudele ja nende vastu võitlemisele suunatud mikrokraadi programmi. Programm toimub ajavahemikul 30. augustist kuni 13. detsembrini 2024 valdavalt e-õppena, mil õppurid saavad iseseisvalt õppematerjalidega tutvuda, kuulata loenguid ja osaleda aruteludel. 9.-13. detsembril toimub koolituse viimane, praktiline osa Sisekaitseakadeemias.

Hübriidohtude vastu võitlemise mikrokraadi programm on koostatud vastavalt praktikute vajadustele ja huvidele turvalisuse, õiguskaitse, luure ja sellega seotud valdkondades. Selle kursuse eesmärk on süvendada osalejate teadmisi tänapäevaste julgeolekuprobleemidest ja anda praktilisi juhiseid hübriidohtude tõhusaks tõrjumiseks. Kursusel osalejatel on võimalus kuulata välislektoreid ja osaleda aruteludes ja praktilistes harjutustes.

Kõik, kellel on huvi ja seos valdkonnaga, bakalaureuse kraad või sellega võrdustatud haridus, oskavad inglise keelt B2 tasemel ja soovivad õppida, on oodatud oma õppimissoovist hiljemalt 1. maiks 2024. a teada andma meiliaadressil HYBRIDC [at] sisekaitse.onmicrosoft.com.

Mikrokraadi programm on osalejale tasuta. Koolitaja poolt ei tasuta transpordi, majutuse, toitlustuse ja päevarahadega seotud kulusid.

Lähemalt programmi kohta saab lugeda SIIT ja SIIT.

Programmi läbiviimist rahastab Erasmus+ programm.

Ilmus Sisekaitseakadeemia Verbis aut Re kevadnumber

Kirikal2022 — Mon, 15 Apr 2024 13:36:26 +0000

Ilmus Sisekaitseakadeemia Verbis aut Re kevadnumber Kirikal2022 E, 15/04/2024 - 16:36

Ilmunud on Sisekaitseakadeemia ajakirja Verbis aut Re kevadnumber. Seekordsed teemad:

AKTUAALNE: Kaks korda rohkem politseinikke
PERSOON: Silvia Luige
TEADUS: Kuidas jõuda selleni, et kuritegevus ära ei tasuks?
ÕPPEJÕUD:
Kerly Randlase kiri õppejõule
Keelekeskuse õppejõud töövarjutavad
MAAILM: Transnistria karid: läänekursil Moldova Vabariik
ÕPPIMINE:
Tants uurimismetoodika ümber
Lõputöö kirjutamine täiendab õpinguid mitmel viisil
Tugi ja areng akadeemilises kirjutamises
SPORT: Võistlustest ja võistlemisest
KASULIK: Kuidas hoida õiget pinget?
KROONIKA: Sisekaitseakadeemias toimunud sündmused
RAAMATUKOGU: Uudiskirjandus Sisekaitseakadeemia raamatukogus

Euroopa päeva tähistame hübriidkonverentsiga digiühiskonnast

Kirikal2022 — Sun, 14 Apr 2024 19:04:52 +0000

Euroopa päeva tähistame hübriidkonverentsiga digiühiskonnast Kirikal2022 P, 14/04/2024 - 22:04

Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi teaduskeskus koostöös Cybernetica ASga korraldab neljapäeval, 9. mail 2024.a hübriidkonverentsi „Digiühiskond: mõtleme veel“.

Eesti digiühiskonna arenguvisioonidel on oluline roll nii tehnoloogilise võimekuse suunaseadjana kui ka Eesti kui uuendustele avatud väikeriigi loo jutustamisel. Täna seavad need eesmärgi liikuda veelgi ulatuslikuma tehnoloogiate kasutuselevõtu poole, milles on olulisel kohal andmekasutuse abil järjest suurenev digiteenuste kasutusmugavus, koostalitusvõime ja tõhusus. Kavandatav tehnoloogiline areng, mida sisustab sõltuvuse suurenemine automatiseeritud digiprotsessidest, toob aga lisaks mainitud hüvedele kaasa olulisi muutusi andmeturvalisuse, teenuste jätkusuutlikkuse ning tehnoloogilise rajasõltuvuse mõttes. Samaaegselt mõjutab plaanitav oluliselt nii kodaniku põhiõiguseid, rolli, tunnetust kui ka hakkamasaamist digiühiskonnas.

Ent kas digitaalset tulevikku kavandades on kõik olulised inimest ja ühiskonna korraldust puudutavad küsimused esitatud ja rahuldavad vastused leidnud? Või on midagi küsimata jäänud, mille tõttu võime end pikas perspektiivis soovimatutele radadele lukustada? Kas oleme vajalikul määral kokku leppinud, mida meie ühistes plaanides tähendavad kesksed sõnad digiühiskond, e-riik, personaalne riik, inimkesksus, proaktiivsus jt? Eesrindlikkus digiriigi mõttes nõuab kodanike heaolu tagamiseks ka eesrindlikkust digisfääri eetilistes aspektides ning julgust otsida lahenduskäike tehnoloogiate arendamisest keerulisematele ühiskonna ülesehitust ning alusväärtuseid puudutavatele küsimustele.

Konverents loob interdistsiplinaarse platvormi, kus arutleda arenguvisioonidega kaasnevate väljakutsete ja kitsaskohtade üle samaaegselt nii eksperdi kui kodaniku seisukohalt. Konverentsile on osalema oodatud digiarenguga kaasnevate sotsiaalsete, õiguslike, tehnoloogiliste, turvalisuse tagamise jt. seotud küsimuste lahendamise eest vastutust tundvad isikud nii ekspertide kui kodanikena.

Konverentsi ametlik algus on kell 12.00 (kohaliku aja järgi) ja töökeeleks eesti keel.

Sündmusel osalemiseks on vajalik eelnev registreerumine, mida saate teha SIIN. Samalt lehelt leiate ka ajakava ja muu korraldusliku informatsiooni.
Registreerumine lõppeb 7. mail kell 17.00.

Filmide linastus ja kohtumine tunnustatud dokumentalistiga Sisekaitseakadeemias

Kirikal2022 — Wed, 03 Apr 2024 12:46:19 +0000

Filmide linastus ja kohtumine tunnustatud dokumentalistiga Sisekaitseakadeemias Kirikal2022 K, 03/04/2024 - 15:46

12. aprillil tuleb Sisekaitseakadeemiasse briti ajakirjanik, dokumentalist ja teadlane Shahida Yakub (Tulaganova), kellel on 20-aastane töökogemus BBCs ja Channel 4s ning teiste suurte meediakanalite juures. Shahida on kogenud sõjakorrespondent, kes on töötanud Palestiina aladel, Afganistanis, Ida-Ukrainas (2014), Ukrainas (2022–2023), Süürias, Liibanonis ja Iraagis. Tema film „How to Plan a Revolution“ võitis esikoha Berliini filmifestivalil, „Airport Donetsk“ sai esikoha Läti festivalil Artdocfest. Shahida oli kaasprodutsent filmil „Cries from Syria“, mille eest ta nomineeriti Emmy teleauhindadele.

Sisekaitseakadeemiasse tuleb Shahida oma kahe viimase teosega, millest esimene on juba tuntud „Ukraina varastatud lapsed“ (2023), mis käsitleb deporteeritud Ukraina laste tagasitoomist Vene Föderatsioonist, ja teine „Fleeing Xinjiang“ (2022), mis käsitleb vangilaagreid rahvusvähemustele Loode-Hiinas.

SJI teaduskeskuse korraldatava kohtumise eesmärk on suhtluses publikuga tutvustada Shahida kogemusi töös konfliktpiirkondades ja põneva arutelu tekitamiseks näidatakse sündmusel ka eelmainitud filme.

Shahida jätkab Ukraina laste otsimist ja nende tagasitoomist Vene Föderatsioonist koostöös sihtasutusega Päästke Ukraina. Tema tööd on võimalik aidata annetusega.

Sündmus toimub Sisekaitseakadeemia konverentsikeskuse auditooriumis A108 koha peal (Kase 61, Tallinn) algusega kell 13.00 ja selle töökeel on inglise keel.

Osalemiseks palume registreeruda SIIN. Registreerumine on lõppenud!

Sündmust ei salvestata ega kanta üle veebis.

Täpsema korraldusliku info edastame kõigile registreerunutele e-posti teel sündmusele eelneval päeval.

2023. aasta parimad koerajuhid ja teenistuskoerad said tunnustuse, postuumselt anti tunnustus üle labrador Timole

Kirikal2022 — Wed, 03 Apr 2024 08:51:49 +0000

2023. aasta parimad koerajuhid ja teenistuskoerad said tunnustuse, postuumselt anti tunnustus üle labrador Timole Kirikal2022 K, 03/04/2024 - 11:51

Kolmapäeval, 3. aprillil tunnustasid teenistuskoerte juhtide ümarlauda kuuluvad ametkonnad 2023. aasta parimaid koerajuhte ja teenistuskoeri Eestis. Kokku tunnustati kuut koerajuhti koos teenistuskoeraga.

Päästeameti demineerimiskeskuses toimunud 2023. aasta parimate koerajuhtide ja teenistuskoerte tunnusüritusel õnnitles ja esitles iga teenistuskoeri omav ametkond oma parimaid. Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži teenistuskoerte koolituskeskuse juhataja Jüri Pajusoo sõnul on teenistuskoerte ümarlaua kokkukutsumise eesmärk väärtustada koerajuhtide ja teenistuskoerte igapäevatööd ning valdkonda üleüldisemalt. Eestis on kokku ligikaudu 120 teenistuskoera, kes täidavad erinevaid ülesandeid.

„Me kõik oleme harjunud, et tunnustakse oma tööd suurepäraselt tegevaid inimesi, aga samasugust tunnustust vajavad ka meie neljajalgsed kolleegid, kes aitavad tagada Eesti turvalisust või päästa inimelusid. Need on hea väljaõppega neljajalgsed abilised, kes tänu heale koostööle koerajuhiga on saavutanud suurepäraseid tulemusi,“ sõnas Päästeameti demineerimiskeskuse peaspetsialist Urve Lageda oma kõnes.

„Sel korral saab tunnustuse ka teenistuskoer, kes on meie seast kahjuks juba lahkunud. Juba 2022. aastal kaalusime teenistuskoera Timo ja tema juhi Aleksandri tunnustamist, aga tundus, et Timol on veel suured teod ees ning tunnustus läks kolleegile. Kahjuks röövis haigus Timo meie seast, aga soovime veel tagantjärele Meisternina tiitliga tunnustatud usaldusväärset abimeest tänada hea töö eest,“ lisas Lageda.

Ametkondade parimad koerajuhid ja teenistuskoerad:

Päästeameti demineerimiskeskus
Parim koerajuht: Aleksander
Parim teenistuskoer: labrador Timo

Labrador Timo on tänaseks küll meie seast lahkunud, aga tema teened lõhkeaine koerana ja lõbusa koerapoisina jäävad ikka alatiseks meie meenutustesse ning mälestustesse. Labrador Timo oli Meisternina tiitliga tunnustatud usaldusväärne abimees demineerimiskeskuse ridades. Aleksandri kogemused eelnevate neljajalgsete "super-ninade" koolitamisel tegid Timost suurepärase, kohusetundliku ja täpse lõhkeaineotsija koera ning koos moodustasid nad parima meeskonna.

Diabeedikool
Parim koerajuht: Jelena Tšekulajeva
Parim teenistuskoer: springerspaniel Ollie

Koerajuht on läbinud Eesti hüpokoerte koolitusprogrammi 2020-2021. aastate ja näidanud programmi jooksul vastutustundlikkust ja töökust koera treenimisel. Samuti on Jelena koos Ollie’ga panustanud hüpokoerte programmi arendamisse ning osalenud järjepidevalt koerte käitumisalastes treeningutes. Ollie’le on hüpkoera töö nii oluline, et kui Jelenal veresuhkur madalaks läheb, jätab koer pooleli kõik oma lemmikmängud ning tuleb markeerima. Samuti on koer korduvalt andnud märku enne glükoosisensorit.

Politsei- ja Piirivalveamet
Parim koerajuht: K-Komando erioperaator 76
Parim teenistuskoer: Belgia lambakoer Terror

Teenistuskoer Terror on koos oma koerajuhi erioperaator 76-ga saavutanud palju töövõite – olgu see siis metsas peidiku leidmine või jõukasutus. Samuti on koerajuht viimaste aastate jooksul arendanud rohkelt kontakte teiste välisriikide üksustega, millest tulenevalt on K-komando saavutanud väga märkimisväärse positsiooni teiste eriüksuste seas K9 valdkonnas. 2023. aastal korraldasid koerajuhid K9 treeninglaagri, mis möödus väga edukalt ning sai palju positiivset tagasisidet.

Vanglateenistus
Parim koerajuht: Annika Sild
Parim teenistuskoer: Belgia lambakoer Ronja

2016. aastast vanglas töötav Annika saavutas koos oma truu sõbra Ronjaga eelmisel aastal mitmel teenistuskoerte võistlusel kõrge koha. Annika on kohusetundlik, initsiatiivi ülesse näitav, toetav ja abivalmis kolleeg. Ta aitab korraldada ja koordineerida vangla koerajuhtide tööd, toetab ning juhendab teisi koerajuhte ja on alati nende jaoks olemas.

Maksu- ja Tolliamet
Parim koerajuht: Sandra Prez
Parim teenistuskoer: Saksa lambakoer Caboo

Sandra on koos Cabooga töötanud Politsei- ja Piirivalveametis, alates 2018. aastast Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lääne talituse vaneminspektor-koerajuhina. Teenistuskoer Caboo on Sandra juhtimisel olnud mitmel erineval moel väga tõhusaks ning resultatiivseks abimeheks VIA Baltical teostatavatel kontrollidel. Maksu- ja Tolliametis oldud aja jooksul on Sandra koos Cabooga avastanud narkootilisi aineid alates paarist grammist kuni paarikümne kiloni ja on sellega ära hoidnud ohtlike ainete sattumise illegaalsele turule.

Eesti Otsingukoerte Klubi
Parim koerajuht: Angela Tiivel
Parim teenistuskoer: Iiri puna-valge setter Pärtel

Angela ja Pärtel on viimased kolm aastat panustanud palju aega ja tööd treeningutesse, et neist saaks hästi töötav koeratiim reaalsetel otsingutel. 2023. aastal saavutati reageerimisvalmidus nii maa-ala otsingus kui ka varingupäästes. Tänaseks on Angela ja Pärteli vaheline koostöö saavutanud professionaalse taseme. Nende töökus, motiveeritud ja sihikindel töö on eeskujuks kõikidele koeratiimidele.

Ürituse galerii leiab siit.

Kandideeri spordistipendiumitele kuni 30. aprill

Kirikal2022 — Wed, 03 Apr 2024 06:43:15 +0000

Kandideeri spordistipendiumitele kuni 30. aprill Kirikal2022 K, 03/04/2024 - 09:43

Kandideeri spordistipendiumile ja esita kuni 30. aprillini taotlemiseks avaldus.

Stipendiume võivad taotleda kõigi õppeastmete õppurid, kes ei ole ületanud õppekava nominaalkestust, ei viibi akadeemilisel puhkusel ning kellel puuduvad õppevõlgnevused ja kehtivad distsiplinaarkaristused. Stipendiumile võib kandideerida korduvalt.

Spordistipendium määratakse õppurile semestriks ning selle suurus on kuni 850 eurot.

Spordistipendiumi taotlemiseks saada digiallkirjastatult e-postile info [at] sisekaitse.ee järgmised dokumendid:

vormikohane avaldus õppeprorektorile, milles kinnitad ausa spordi reeglite järgmist ja valmisolekut akadeemia esindamiseks võistlustel;
spordialaliidu või treeneri soovituskiri, milles antakse ülevaade taotlemisele vahetult eelneva aasta sinu sportlikust tegevusest ja eesoleva aasta võistlusplaanist;
alates õpingute teisest semestrist lisa ka kolledži kinnitus, et sa ei ole ületanud õppekava nominaalkestust, ei viibi akadeemilisel puhkusel ning puuduvad õppevõlgnevused ja kehtivad distsiplinaarkaristused.

Taotluse vormi leiad kodulehelt.

Infot täpsemate taotlemise tingimuste, nõutavate dokumentide kohta leiad Sisekaitseakadeemia eristipendiumide statuudist.

Küsimuste korral kirjuta:

Epp Jalakas, spordijuht-vanemlektor, epp.jalakas [at] sisekaitse.ee