Sisekaitseakadeemias toimus EMN Eesti konverents ''Kodakondsus ja ränne - täna ja homme''
Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt korraldas teisipäeval, 27. oktoobril konverentsi “Kodakondsus ja ränne – täna ja homme“.
Konverentsi fookuses oli Euroopa Liidu liikmesriikide kodakondsuspoliitika valikud. Tutvustati nii üle-euroopalisi arenguid kui ka näiteid Soomest, Iirimaalt, Ühendkuningriigist, kui ka Eestist. Konverentsi teine pool oli pühendatud vastvalminud iga-aastasele Eesti rände- ja kodakondsuspoliitika raporti esitlusele, mis lisaks rändetrendidele, andis kiire ülevaate Euroopa Komisjon poolt 2020. aasta septembris avalikustatud uuest rändepakti ettepanekust (New Pact on Migration and Asylum). Konverentsi formaat oli hübriidkonverents, mis tähendas, et osaleda sai nii kohapeal, kui veebi vahendusel. Konverentsi ning esitatud ettekandeid on üsna pea võimalik järelvaadata EMN koduleheküljel.
Millised olid peamised konverentsi tulemused?
Viimase viie aasta jooksul on EL liikmesriigid teinud mitmeid muudatusi enda kodakondsuspoliitikas, mille tulemusel on kolmanda riigi kodanike juurdepääs kodakondsusele olenevalt liikmesriigist, kas lihtsustunud või rangemaks muutunud. Euroopa rändevõrgustiku uuring „Kolmanda riigi kodanike võimalused saada ELi liikmesriikide kodakondsus“ oli konverentsi fookuseks Euroopa Liidu vaatest. Euroopa Komisjon leiab, et teema kaardistus on väga oluline, kuna Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) Artikkel 20 kohaselt täiendab Liidu kodakondsus liikmesriigi kodakondsust. Vastused said ka küsimused, millised on liimesriikide nõuded kolmandate riikide kodanikele kodakondsuse taotlemisel ja saamisel, milliseid väljakutseid selles nähakse ning millised on positiivsed trendid. Uuringust selgus, et 16 liikmesriigis on viimase viie aasta jooksul vastu võetud reforme, mille tulemusel on naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamise sätteid muudetud.
Eestis on kodakondsuspoliitika läbi aja olnud väga olulisel kohal. Nagu Siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar välja tõi: „Kodakondsus annab meile kõigile kuuluvustunde. Nii oleme Eesti näitel püüelnud sinna poole, et üha enam siin viibivaid elanikke saaks end siduda Eesti riigiga.“
Ka Sisekaitseakadeemia rektor Marek Link peab tähtsaks ühtsust. „Endiselt peame looma ühiskonda, mis ühendab ja peame keskenduma sellele, mis meil on ühist,’’ sõnas Link.
Selliste põhimõttekindlate esitluste juurest liiguti edasi riiklike kodakondsuspoliitika valikute juurde, mille üle arutles esimesena Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus. Ruth Annus selgitas, et Eesti kodakondsuspoliitika kujundamisel on lähtutud arusaamast, et kodanikud on need inimesed, kes kujundavad õigusruumi. Ta pööras oma ettekandes tähelepanu ka määratlemata kodakondsusega lastele, kes on sündinud ja kasvanud Eestis. Viimaste aastate seadusemuudatused on oluliselt lihtsustanud selliste laste kodanikuks saamist, mis omakorda on lõpetamas kodakondsusetuse taastootmist. Erkki Koort, kes samuti arutles Eesti kodakondsuspoliitika valikute üle nentis, et oluline valik on selline, mis teeb Eesti suuremaks ja tugevamaks ehk näha tuleb eelkõige võimalusi ning samas tegeleda riskide maandamisega. Vestlusega topeltkodakondsuse, kodakondsusetuse ja riigi valikute üle jätkati paneeldiskussiooniski.
Päeva teises pooles esitles Ave Lauren „Eesti 2020 rände- ja kodakondsuspoliitika raportit“, milles tõi välja peamised 2019. aasta rände- ja varjupaiga valdkonna poliitika- ja praktika muudatused ning statistika trendid. Ave Lauren tõi oma ettekandes välja, et 2019. aastal võis pidada rändemaastiku suhteliselt stabiilseks, osad riigid tugevdasid oma rändepoliitikaid, teised aga nägid enam perspektiivi poliitika lihtsustamises näiteks talentide meelitamises.
Euroopa rändevõrgustik (EMN) on Euroopa Komisjoni poolt 2003. aastal asutatud ja selle poolt koordineeritud uurimis- ja teabevahetusvõrgustik, mis koosneb liikmesriikide (+Norra) kontaktpunktidest ja kohalikest rände- ja varjupaiga valdkonna organisatsioonidest. Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt (EMN Eesti) on osa Euroopa rändevõrgustikust. Meie peamine eesmärk on koguda ja analüüsida ajakohast, objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat rände- ja varjupaigavaldkonna infot ning jagada saadud teavet poliitikakujundajate, praktikute ja laiema avalikkusega.
EMN Eesti asub alates 01.01.2020 Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi all. EMN Eestit rahastavad Euroopa Liit ja Siseministeerium. Rohkem infot leiab www.emn.ee.