Uudised

Sisekaitseakadeemias uuriti Kaitseväe ja Politsei- ja Piirivalveameti ülese lennuvahendite ristkasutamise vajadusi ja võimalusi

PPA kopter

Sisekaitseakadeemia magistritöö raames läbiviidud uuringust selgub, et Eestis toimub liiga vähesel määral riiklike lennuvahendite ristkasutust, kuigi selge vajadus selleks on täiesti olemas.

Sel suvel Sisekaitseakadeemias kaitstud magistritöös uuris sisejulgeoleku magistriõppe värske lõpetaja Mikk Golubtsov Kaitseväe ja Politsei- ja Piirivalveameti lennuvahendite ristkasutamise vajadusi ja võimalusi julgeoleku tagamisel Eestis.

Inimeste turvalisust ja turvatunnet ei mõjuta üksnes süütegude arv ja nende olemus ning seetõttu ei tohiks turvalisuse tagamine piirduda üksnes Siseministeeriumi valitsemisala asutuste tegevusega. Nii riigi kui selle kodanike julgeoleku tagamine on terviklik süsteem ning nõuab seega ka paljude asutuste ja inimeste ühist panust. 

’’Riigikaitse ja siseturvalisus on nüüdisajal väga tihedalt lõimunud valdkonnad ning ilmselt ei ole „ohtu” lähitulevikus sellele, et need valdkonnad teineteisest oluliselt kaugenema või selgemalt eristuma hakkaksid. Seetõttu leidsin, et äkki võiks just antud teema uurimine aidata kasvõi veidigi kaasa laiapindse riigikaitse arengule Eestis,’’ selgitas autor teemavalikut.

Uuringu raames selgus, Politsei- ja Piirivalveameti helikopterid on Kaitseväe helikopteritest multifunktsionaalsemad ning vähemasti inimelu päästmise suutlikkuse mõttes võrreldamatult võimekamad. See tähendab, et teatud ülesannete täitmisel ei ole näiteks riiklike helikopterite ristkasutamine isegi võimalik. Lisaks takistab ristkasutamist üldises mõttes asjaolu, et Politsei- ja Piirivalveameti helikopterid on praegu määratud mereotsingute ja –pääste pädevaks ametivõimuks, ning tõsiasi, et üks nende helikopteritest on sihtotstarbelise kasutamise piiranguga. Samas, nende ülesannete puhul, millega tulevad mõlemad riiklikud helikopterid toime, võiks paindlikkus lennuvahendi valimisel hoopis soodustada ristkasutamise tekkimist.

Huvitaval kombel on lennukite kvalitatiivne erinevus võrreldes kopteritega asutustel vastupidine. Kaitseväe lennukid on multifunktsionaalsemad kui kindlaks otstarbeks soetatud Politsei- ja Piirivalveameti lennuk. Kuna ametil on vaid üks seirelennuk, siis tähendab see paratamatult seda, et teatud olukordades pole lennukiga võimalik ülesandeid üldse täita: näiteks hoolduse ajal.

Seega on teenuse järjepidevuse seisukohast riiklike lennukite omavaheliseks ristkasutamiseks soodne keskkond olemas. Golubtsovi sõnul väljendasid mõlemad osapooled uuringu käigus ka soovi lihtsama ja kiirema otsuse vastuvõtmise protsessi, ressursside tõhusama kasutamise ning lennundusalaste teadmiste koondamise järele.

’’Valdkondlikes arengukavades on planeerimise põhimõtted ühtlustumas, kus riigikaitsega seotud arengukava lähtub võimepõhisest planeerimisest ning ka siseturvalisusega seotud arengukava püüdleb selleni. Mõlema valdkonna arengukavad peegeldavad soovi tihedama koostöö järele, mida tingib piiratud ressurssidega keskkond. Kusjuures siseturvalisuse valdkond näib olevat neist kahest altim koostööle, mida võib selgitada asjaolu, et neil ei ole erinevalt riigikaitse valdkonnast nn „garantiid“ fikseeritud minimaalse rahastuse protsendi näol,’’ leiab Golubtsov.

Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudis valmistatakse ette Eesti julgeolekuvaldkonna juhte ja spetsialiste. Sisejulgeoleku instituudi olulisim ülesanne on pakkuda Eestis magistritasemel sisejulgeolekualast haridust ning tegeleda teadus- ja arendustegevusega.

 

Foto: Politsei- ja Piirivalveamet