Tagasiside

Tagasiside on edasiviiv ainult siis, kui ta täidab oma eesmärki –  aitab õppijal oma õppimisega edasi minna ja areneda. Õppimine ilma tagasisideta pole võimalik.

Õppijad tahavad tagasisidet, mis on õigeaegne, just neile mõeldud (personaalne), just selle kohta, kus nad oma õppeprotsessis hetkel on ja annab neile infot selle kohta, mida neil on vaja teha, et edasi jõuda. /J. Hattie/

Sisekaitseakadeemias kogutakse tagasisidet praktikate ettevalmistamise, läbiviimise ja tagasisidestamise protsessile erinevatelt osapooltelt.

Praktikate tagasiside küsitlus on õppetöö kvaliteedi hindamise osa, mille eesmärk on välja selgitada praktika õpiväljundite saavutamine, praktikandi rahulolu praktikaga ja juhendamisega. Juhendaja annab praktikandile tagasisidet jooksvalt praktika käigus ning selle lõppedes. Praktikant annab praktika lõpus tagasisidet praktika korraldamisele ja juhendajale. Kogutud  tagasiside põhjal sõnastatakse vastastikused ootused (nt praktika eesmärk, sisu, maht jne).

Tagasiside tulemuste kokkuvõtteid analüüsitakse ning tehtud ettepanekute põhjal planeeritakse tegevusi õppekava ja praktikate korraldamise arendamiseks.

 


Motiveeritud ja õppimist toetav tagasiside on:

- seotud praktika eesmärkidega

- keskendub juhendatava tugevatele külgedele

- õigeaegne

- personaalne

- fokusseeritud (parajalt detailne)

- kirjeldav

- mõistetav (arusaadav)

- suunatud sooritusele, mitte isiksusele

 

Milliseid oskuseid on vaja, et anda tõhusat tagasisidet 

- Suhtlemisoskus

- Mõista ennast

- Mõista juhendatavat

- Vali sobiv suhtlemisviis

- Kuulamisoskus

- Küsimisoskus

- Konfliktidega toimetulek

- Sobiva tagasiside meetodi kasutamise oskus

 

Tagasiside reeglid

  1. Räägi praktikandi käitumisest, mitte tema isiksusest.
  2. Räägi rohkem sellest, mida tähele oled pannud, mitte järeldustest, mida oled teinud.
  3. Rohkem kirjeldamist, vähem hinnanguid.
  4. Kirjeldage käitumist, püüa enam kasutada väljendeid “seekord”, “vahetevahel”.
  5. Räägi rohkem sellest, mis toimus praegu ja mis on toimunud lähiminevikus ja ära meenuta seda, mis on juba ammu olnud.
  6. Räägi asjast nii nagu sina näed, jaga mõtteid praktikandiga (mina-sõnumid).
  7. Rõhuta seda, mis võiks praktikanti aidata, kui tal on soov muutuda.
  8. Tagasisidet ära anna liiga palju korraga.
  9. Vali sobiv aeg, koht ja situatsioon
     

DeNisi ja Kluger (2000) eristavad tagasiside puhul kolme eri fookust:

  1. Isikule suunatud tagasiside aitab kontrollida enesehinnangu vastavust teiste inimeste hinnangutest kooruvale kirjeldusele ning püstitada eesmärke isiksuse arendamiseks.

  2. Ülesandele suunatud tagasiside peaks suurendama ülesande sooritamiseks vajalikku jõupingutust, motiveerima inimest seda ülesannet täitma rohkem, kiiremini, paremini.

  3. Ülesande õppimisele suunatud tagasiside keskendub ülesande detailidele ja ülesande sooritamiseks vajalike tegevuste lihvimisele.

 

Tagasiside on informatsioon, mis võib mõjutada õppija käitumist tulevikus

  1. Kohandamine - tagasiside abil saab inimene kohandada oma käitumist, et paremini vastata ülesande sooritamiseks vajalikele nõuetele, teiste inimeste või organisatsiooni ootustele.
  2. Motivatsioon - tagasiside võib mõjutada seda, kuivõrd inimene on huvitatud ülesande sooritamisest. Motiveeriva tagasiside eesmärk ei ole mitte niivõrd parandada töösoorituse vigu, kui panna inimest ülesande kallal kauem töötama või rohkem pingutama.

 

Tagasiside ei ole

Kiitmine (tubli!), innustamine (jätka samamoodi!), tänamine (tänan hea töö eest!)  - need on olulised tähelepanuavaldused, kuid neid ei peeta otseselt tagasisideks.

 

Edasiside vs negatiivne tagasiside

Edasiside on tulevikku suunatud tagasiside ja kannab endas positiivset suhtumist. Edasiside kirjeldab ootusi juhendatava käitumisele, tegevuse soovitavat tulemust, soovitusi, kuidas kiiremini eesmärgini jõuda, et töötulemused paremad oleksid.

Edasiside ei keskendu minevikule ega olevikule, vaid tulevikule, st ei kritiseerita senist käitumist, vaid sõnum  sisaldab soovitusi edaspidiseks.

 

Praktikate juhendajad on tarkuse loojad

Juhendajad rikastavad  praktika protsessi oma teadmiste ja oskuste ja kogemusega ning annavad juhendaja ja praktikandi koostööle  tähenduse – mida, mis eesmärgil teha, kuidas toime tulla reaalsetes töösituatsioonides.

Arvestada on vaja sellega, et noortel võivad olla ebapiisavad teoreetilised teadmised  praktiliste ülesannete täitmiseks ja puudub kogemus, nn „lihasmälu“ edukaks soorituseks – ta alles õpib.

Kui sinu igapäeva töö ja ülesannate hulka kuulub inimestega suhtlemine ja sa oled ka praktikate juhendaja, siis soovitame tagasiside ja edasiside teemal lugeda Kristel Jalaki raamat „Tagasiside töötajate arendamisel“, 2010.