Uudised

Toimus koolitus ''Ettevalmistus tööks kõrgema riskiga piirkonnas''

miniHEAT koolitus

24.-27. augustini toimus Kaitseliidu Jõgeva maleva Kirna õppekeskuses Sisekaitseakadeemia ja Politsei- ja Piirivalveameti koostöös järjekordne koolitus „Ettevalmistus tööks kõrgema riskiga piirkonnas“ ehk miniHEAT.

Tegemist on koolitusega, mida rahastatakse ISFB-25 projektist „EL välispiiri valve tõhustamise koolitused III". Projekti reeglitest tulenevalt oli koolitus mõeldud eelkõige Politsei- ja Piirivalveameti töötajatele, keda lähetatakse ohuriskiga piirkonda, tsiviilmissioonidele, ühisoperatsioonidele vms, kuid seekord suunasid koolitusele oma töötajaid ka Välisministeerium ja Päästeamet, kandes nende eest kulusid. Kokku oli koolitusel 23 osalejat.

Koolituse ajal anti osalejatele edasi teadmised erinevatel teemadel, näiteks psühholoogiline valmisolek ühisoperatsiooniks/missiooniks ning selle ajal teekonna planeerimine ja navigeerimine läbi vaenuliku piirkonna, raadioside, esmaabi, orienteerumine maastikul, pantvangi situatsiooni sattumine ja vaenuliku tule alla sattumine, tegutsemine grupis jms. Teemadeks olid samuti käitumine lähtuvalt ohtudest ja tegelemine rahvakogunemiste ning nende võimaliku tulemusega. Kõige selle tarbeks olid osalejatele oma parimat praktikat ja teadmisi jagamas rahvusvahelise töökogemusega tippeksperdid Sisekaitseakadeemiast, Politsei-ja Piirivalveametist, Kaitseliidust, Kaitseväest ja Rahvusvahelisest Kaitseuuringute Keskusest.

Tagasiside osalejatelt on olnud igati positiivne. Taolise koolitusprogrammi olemasolu on osalejatele väga oluline.

Kursus juhindub EU HEAT (Hostile Environment Awareness Training) ja UN SSAFE (Safe and Secure Approaches in Field Environments) programmidele. Aluseks on võetud ENTR-i (Europe’s New Training Initiative for Civilian Crisis Management) HEAT kursuse programm.

Meie tänane julgeolekukeskkond ja sellest tulenevalt asutuste ”Duty of Care” kohustuse täitmine vajab töötajate välislähetuse eelseks ettevalmistuseks sarnast koolitust. Tänane julgeolekukeskkond, olukord riskipiirkonnas (või miks mitte ka Eestis) võib kiirelt muutuda selliseks, kus meie inimestel on vaja vastu seista hektiliste ja fluktuaalsete muutustega. Valmisoleku ja kerksuse tõstmiseks on sellisel koolitusel oma koht.

Seega on koolituse korraldajate edasine eesmärk samm-sammult koolituse sisulist mahtu suurendada nii, et koolituse kestus saavutaks mahu kuni 5 päeva. Seejärel saab Sisekaitseakadeemia pakkuda täiemahulist koolitust (mastaabilt võrdväärne mujal Euroopas pakutavaga) laiemale sihtgrupile (era/avalik), kes oma tööülesannetest sõltuvalt peavad töötama tavapärasest pisut teises keskkonnas. On mõistagi tähtis kõrgema ohuhinnanuga piirkonda suunduvaid ametnikke võimalikeks ohuolukordadeks ette valmistada. Loodetavasti saab sellest koolitusest Sisekaitseakadeemia koolitusprogramm riskipiirkonda lähetatavatele ametnikele, millel saavad osaleda ka teiste valitsusasutuste töötajad.

''Hetkel on omapoolset huvi üles näidanud nii VäM, KaM, PäA ja PPA. Samuti on Sisekaitseakadeemial endal teatud vajadus oma inimesi selles valdkonnas ette valmistada, kuna ülepiirilised tegevused on teatud mõttes kõik kõrgema riskiga piirkonnad. Seni ei ole Sisekaitseakadeemi, haldusala ega avaliku sektori töötajatega suuremat intsidenti juhtunud. Kuid siinkohal ei ole küsimus selles, kas midagi taolist üldse juhtub, pigem on küsimus selles, millal juhtub. Püüame seda ennetada ja töötame välja koolitusprogrammi, mis õpetab taolisi situatsioone vältima või nendest võimalikult väikeste kadudega välja tulema,'' sõnas Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži täiendusõppe juhtivspetsialist Oksana Belova-Dalton.