Uudised

Ilmus kokkuvõte Valgevene piirikriisi õppetundide seminarist

22. veebruaril 2022. aastal korraldas Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituut ingliskeelse veebiseminari Valgevene piirikriisi õppetundidest. Üritusel anti ülevaade ja jagati kogemusi 2021. aasta probleemidest Läti, Leedu ja Poola piiril, kuhu Valgevene suunas massiliselt eri riikidest pärit põgenikke. Veebiseminari eesmärk oli hoida sisejulgeolekust huvitatud kuulajaskonda ühises inforuumis Baltikumi ja Poolat ohustavatest teguritest. Eesti, Läti ja Leedu esinejad kirjeldasid ja analüüsisid toimunud sündmusi eri tahkude alt. Esinesid Tarmo Kohv, Ringo Ringvee, Stanislavs Makarevičs, Saulius Nekraševičius ja Mart Tarmak. Diana Marnoti koostatud seminari kokkuvõttes tuuakse välja iga esineja ettekande peamised arutelupunktid

***

Erinevad arusaamad terminitest sisejulgeolek, siseturvalisus ja sisekaitse

Diana Marnoti koostatud ülevaates koondatakse erinevad arusaamad terminitest siseturvalisus, sisejulgeolek ja sisekaitse. Eesmärk on algatada turvalisuse ja julgeoleku valdkonnas diskussioon väljendite üle, mida kasutatakse paraku tihti läbisegi. Ülevaade ei ole ajendatud keeleteaduslikust huvist, seega pole töö kirjutamisel toetutud terminoloogiateadusele. Nii ei otsitud uurimise all olevate väljendite tegelikke tähendusi, vaid sooviti aru saada, mida nende sõnade taga mõistetakse. Töö probleem tuleneb Siseministeeriumi haldusalas kasutatavate terminite ristkasutusest ja mitmeti tõlgendatavusest – need on terminid, mis peaksid riigi poliitikat ja tegevuskavasid täpsemalt piiritlema.

***

Mõttepaber Prümi lepingu ja otsuse rakendamisest

Diana Marnoti koostatud mõttepaber annab tutvustava ülevaate Prümi lepingu loomisest, toimimisest ja sellele osaks saanud mõningasest kriitikast. Vajadus sõlmida Prümi leping tulenes Schengeni ja Euroopa Liidu (EL) laienemise järel Euroopa riikide sisepiiride kontrolli järkjärgulisest kadumisest. Kontrolli kadumise tõttu tekkisid rahvusvahelise kuritegevusega seotud probleemid ja Euroopa riikidel tekkis vajadus tihendada riikidevahelist koostööd, et võidelda terrorismi, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku sisserändega. Kuritegude lahendamise hõlbustamiseks oli vaja võimaldada Euroopa õiguskaitseorganitel tõhusalt jagada naaberriikidega kurjategijate DNA ja daktüloskoopilisi ehk sõrmejälgede andmeid ning sõidukite registreerimisnumbreid. Prümi konventsiooniga loodi selleks vajalikud õiguslikud mehhanismid ja digitaalne taristu.