Raamatud

Juba 25 aastat on Eestis tegutsenud Euroopas ainulaadne õppeasutus, kust tulevad kõik need spetsialistid, kes hoolitsevad meie turvalisuse eest. See kool on Sisekaitseakadeemia. Koos iseseisvuse taastanud vabariigiga loodud akadeemia on elanud läbi kõik kasvuraskused, tegutsenud eri nimede all ja otsinud endale kõige õigemat teed, teades alati, et siin antava õppe kvaliteedist sõltub ühiskonna heaolu. See aeg on olnud põnev ja eripalgeline ning toonud lõpuks siia, kus praegu ollakse.

Personaalbibliograafia sisaldab Sisekaitseakadeemia emeriitprofessor Andres Talvari (1942–2017) artiklite, raamatute, teaduslike kirjutiste ja muude publikatsioonide kirjeid. Samuti on bibliograafias kirjutised Andres Talvarist endast. Bibliograafia on jaotatud kaheksasse rubriiki ja igas rubriigis on kirjed esitatud ilmumisaja järgi alates varasemast.

Siinses analüüsis vaadeldakse asendusteenistuse edasise laiendamise võimalusi siseturvalisuse valdkondades, mis annaksid asendusteenistuse valinud kodanikele nii seaduses nõutava riigikaitselise väljaõppe kui ka suurendaksid vastava ettevalmistusega reservkoosseisu, mida riik saaks kriisiolukordades hädavajaliku abijõuna rakendada.

Kirjutise fookuses on järgmised küsimused:

• Mis on kaubandusstatistika asümmeetria teadaolevad põhjused?

• Kuidas eristada kaubandusstatistika asümmeetria põhjusi?

• Millised on edasised uurimisvajadused kaubandusstatistika asümmeetria analüüsimisel?

Dokumendis on esitatud ülevaade Austrias toimunud terrorirünnakutest alates aastast 1972. Eesmärk on arutleda, kes on terrorirünnakute toimepanijad, mis eesmärgil tegutseti, mis vahendeid kasutati ning kas tegevus oli koordineeritud. Informatsioon on leitud peamiselt avalikest allikatest ning internetis kättesaadavatest ajalehtedest, nagu The New York Times, Reuters, The Guardian ja BBC News.

Ülevaates on kategooriate kaupa välja toodud Eesti, Läti ja Leedu riiklikud julgeolekut mõjutavad tegevussuunad ja ohtude maandamismeetmed. Selleks on temaatilise analüüsi abil uuritud kolme Balti riigi julgeolekupoliitika strateegilisi dokumente: „Eesti julgeolekupoliitika alused” (2004, 2010, 2017), „Läti riiklik julgeoleku kontseptsioon” (2008, 2019) ja „Leedu riiklik julgeolekustrateegia” (2002, 2012, 2017). Siinse uuringu alusel on võimalik teha edasisi uuringuid ja täpsemaid analüüse.

Uuring vaatleb, kuidas radikaalsed vandenõuteooriad, mis on juba äärmuslike ideoloogiate osa või mida integreeritakse pandeemia käigus äärmuslikesse ideoloogiatesse, on kasutanud COVID-19 pandeemiat ja sellest tekkinud kriisi, tehes sellest hüppelaua oma ideede tõhusamaks levitamiseks, toetajate arvu suurendamiseks ja nende mobiliseerimiseks. COVID-19 pandeemia ajal on maailm informatsiooniliselt väga ühendatud ning vandenõuteooriad ja äärmuslikud ideoloogiad on internetipõhiselt ja eriti sotsiaalmeedias levitatavad üle maailma.

Uuring keskendub COVID-19 pandeemia esimesele ja teisele lainele ehk pandeemia algusest kuni 2021. aasta suveni, kui Eesti ühiskonna laiaulatusliku vaktsineerimisega ei oldud veel alustatud ning paljud eesliini asutuste tööd lihtsustavad seadusemuudatused ei olnud veel vastu võetud. Uuring käsitleb, kuidas Terviseamet, Politsei- ja Piirivalveamet ja riigi strateegiline kommunikatsioon püüdsid tulla toime tervet riiki hõlmava tervisekriisiga, järgides olemasolevaid õigusakte ja rakendades täismahus asutuste ressurssi.

The overview provides the policies and risk management measures of Estonia, Latvia and Lithuania affecting the national security, listed by category.

To this end, the strategic documents of the security policy of the three Baltic states have been examined by way of thematic analysis: National Security Concept of Estonia (2004, 2010, 2017), Latvia’s National Security Concept (2008, 2019) and Lithuania’s National Security Strategy (2002, 2012, 2017). Further research and more detailed analyses can be made on the basis of this study.

Tänapäevane riik, mida võib vaadelda kui füüsilise-digitaalse sfääri sümbioosi, on digitaalsete tehnoloogiate abil toimiv ehk digitaalselt võimestatud riik. Siinne raport esitab Eesti digiarengule toetudes kolm teoreetilist digitaalselt võimestatud riigi kontseptsiooni, mille alusel saab selgitada riigi toimimist ja digitaalse osa tõttu muutunud olemust. Kontseptsioonid lähtuvad riigi digitaalsete teenuste ulatusest, koostalitusvõimest ning virtuaalse ja füüsilise sfääri paralleelsest toimimisest tingitud riigi suuruse muutusest.

Mehitamata sõidukeid ehk droone on juba kasutatud terrorirünnakute läbiviimiseks, kuid tänapäeval suureneb drooniterrorismi oht Ukraina sõja käigus arendatavate uute droonitehnoloogiate tõttu, kuna tsiviildrooni kasutamine muutub järjest lihtsamaks. Samas on tsiviildrooni kättesaamine lihtne, näiteks saab seda internetis Hiina veebilehtedelt tellida.

Mõttepaber kaardistab teemad, mis on esile kerkinud seoses üha suurenevate küberohtudega ettevõtete ja üksikisiku tasandil. Siseturvalisuse avaliku arvamuse 2022. aasta uuring näitas, et kogu riiki puudutavatest ohuolukordadest peavad Eesti elanikud lähima kolme aasta jooksul kõige tõenäolisemaks küberrünnakut.

Eesti kolmel rakenduskõrgkoolil (Sisekaitseakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) on pikaajaline traditsioon õpetada eesti, inglise ja vene erialakeelt. Tõhus koostöö, keeleõppeprojektides osalemine, keeleõppesüsteemi ülesehituse sarnasus ja rakenduskõrgkoolide õppekorralduse eripära andis idee küsida õppurite tagasisidet oma kõrgkooli keeleõppesüsteemile ja võrrelda tulemusi.

Raport on valminud Päästeameti ja Sisekaitseakadeemia vahel 06.05.2020 sõlmitud ehitisepõhise riskihinnastamise mudeli loomise lepingu nr 6.4-2.1/104ML alusel ning sisaldab endas lepingu raames tehtud tööde tulemusi.

Raport tutvustab Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi kavandatud ja 2021. aasta jaanuaris uuringufirma Saar Poll OÜ läbi viidud elanikkonnaküsitluse „Eesti elanike suhtumine isiklike andmete privaatsusesse ja turvalisusesse“ tulemusi.

Ülevaates arutletakse turvalisuse- ja julgeolekuvaldkonnas oluliste terminite üle. Eesmärk on osutada terminite sisejulgeolek, siseturvalisus ja sisekaitse läbisegi kasutamisele. Sõnu siseturvalisus ja sisejulgeolek on mõnel juhul kasutatud sünonüümidena ja mõnikord omistatakse neile eraldiseisvad tähendused – kord kitsamate ja siis jälle laiemate tähendusvarjunditega. Isegi juhul, kui need terminid on riiklikes dokumentides ühtlasemalt kasutatud, siis pole see edasi kandunud tavakasutusse.