Osapooled praktika protsessis

Kutseõppe ja rakenduskõrgharidusõppe praktikate ettevalmistust, korraldamist, juhendamist ja hindamist reguleerib Sisekaitseakadeemia praktika juhend. Juhend juhib muuhulgas tähelepanu ka praktikaprotsessi kaasatud eri osapoolte - praktikakuraatori, juhendaja ja õppuri ehk praktikandi - peamistele ülesannetetele.

  1. Praktikakuraator on SKA poolne praktikate ja sellega seonduvate tegevuste korraldaja ning vajalike dokumentide vormistaja, kes koordineerib suhteid juhendajate ja praktikabaasidega.
  2. Ameti praktika koordinaator on praktika asutuse poolne spetsialist, kes kureerib praktikate korraldamist praktikaasutuses kohapeal, viib kokku praktikandi ja juhendaja.
  3. Praktika juhendaja on praktikaasutuse poolt määratud  valdkonna spetsialist, kelle ülesanne on praktika juhendamine, praktikandi vahetu toetamine ja nõustamine, suunamine ja tagasiside andmine.
  4. Praktikant on õppur, kes läbib praktika, täidab praktika eesmärgid, õpiväljundid, vormistab nõuetekohaselt dokumendid.
  5. Sisekaitseakadeemia ja tööandja ehk ametite esindajad teevad sisulist koostöö praktikate süsteemi toimimise, st ettevalmistamise, korraldamise ja tagasisidestamise protsessis. Protsessi on kaasatud erinevad inimesed ametkondadest ja akadeemiast.
Praktika osapooled

 

Praktika protsess

Praktika on osa õppe protsessist, mille eesmärk on reaalses töökeskkonnas rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Praktika tagasiside etapis selgub, kas teoreeritiline õpe on olnud kõike vajalikku hõlmav, või on vaja mõningaid protsesse parendada. Praktika kui protsess koosneb erinevatest etappidest:

  1. Protsessi edu aluseks on inimesed. Iga praktika teeb ainulaadseks selles protsessis osalevate inimeste koostöö, sünergia. Eriti oluline on praktikajuhendaja ja praktikandi omavaheline sobivus ja oma rolli mõistmine. Protsessi käiku ja tulemust mõjutavad oluliselt  iga inimese isikuomadused, teadmised, oskused, kogemus, väärtused, hoiakud.
  2. Protsessi läbiviimist mõjutavad ja toetavad praktika korraldamist reguleerivad dokumendid (praktika juhend, kolledžis kehtivad korrad või kokku lepitud reeglid/kokkulepped)
  3. Praktika töökohas hõlmab kokkuleppeid juhendaja ja praktikandi vahel, praktika eesmärgi ja õpiväljundite saavutamist, õpitud oskuste, teadmiste kinnistamist ja uute kogemuste ja oskuste saamist ning jooksevat tagasiside.
  4. Tagasiside on oluline kokkuvõtete ja eneseanalüüsi tegemise koht kõigil protsessis osalejatel - läbi mõelda, mis õnnestus ja mis on arendus- ja parenduskohad.  Praktika protsess

     

 

Õppimine SKA õppekavadel on digitaalselt toetatud. Ka praktika protsessi toetavad igal erialal e-kursused, mille eesmärgiks on pakkuda koolipoolset tuge praktikandile terve praktika protsessi vältel.

 

 

Tulemusliku praktika tunnused
  1. Osalistel on teada praktika eesmärgid ja õpiväljundite saavutamise võimalused.
  2. On loodud võimalused praktika osaliste eesmärkide ja ootuste täitmiseks.
  3. Praktika alguseks on õppija omandanud teoreetilised teadmised, mis toetavad praktika eesmärkide ja -väljundite saavutamist.
  4. Praktika osaliste koostöö on tõhus, infovahetus toimib ja on piisav.
  5. Õppijal on võimalus rakendada oma teoreetilisi teadmisi ja hoiakuid reaalses töökeskkonnas ning leida seoseid seni omandatud teoreetiliste teadmistega.
  6. Tulemuslik praktika võimaldab õppija eneseanalüüsi ning peaks edaspidi aitama õppijal planeerida oma tööalast karjääri.
  7. Tulemusliku praktika jooksul märgatakse ja hinnatakse õppija arengut.
  8. Praktikaasutus on rahul praktikandi töösooritusega, tema tehtud analüüsi või ettepanekute ja ideedega.
  9. Tulemuslik praktika on hästi juhendatud (koostöö ja juhendamine).
  10. Kool on saanud pärast praktika toimumist positiivse tagasiside.
  11. Ole ise eeskujuks. NB! Praktikant õpib sinu tegudest rohkem, kui sinu sõnadest.

 

Miks on vaja praktikat?

Erialaste teadmiste ja oskuste areng

  • praktikandil võimalik saada reaalne töökogemus ja tööharjumus
  • teoreetiliste teadmiste rakendamine praktikas
  • võimalik välja selgitada teoreetiliste teadmiste lüngad
  • kokkupuude reaalsete olukordadega töösituatsioonis
  • praktikandil võimalik tutvuda eriala, tööspetsiifika ja kolleegidega
  • võimalik koos kogenud kolleegi / juhendaja / mentoriga õppida ja arutleda erialastel teemadel

Üldiste pädevuste areng

  • analüüsioskus
  • meeskonnatööoskus
  • karjääri planeerimine, teadlik valik
  • põhjus-tagajärg- seos mõistmine ja analüüs
  • vastutuse võtmine
  • eesmärkide seadmise oskus
  • ajaplaneerimise oskus
  • suhtlemisoskus
  • probleemide ja konfliktide lahendamise oskus
  • keeleoskus

Sisejulgeoleku valdkonna areng ja jätkusuutlikus

  • praktikandi erialale sobivus
  • uute pädevate töötajate värbamine
  • erinevate põlvkondade koostöö ja edasine parem üksteise mõistmine ja toetamine
  • tagasiside ja praktika analüüside põhjal koostöös kooliga õppekava arendamine
  • uued ideed  ja visioonid noortelt praktikantidelt ja uus teadmine rahvusvahelistest uuringutest ning avastustest