Akadeemiast

Akadeemia lugu

Eesti Vabariik kuulub eesti inimestele: see on meie ühine riik, mis on sisemisest tahtest loodud. Nii nagu iga inimese turvatunne ning arusaam heast ja halvast algab temast endast, nii on ka riigi turvalisuse läte ja heaolu allikas tema sisemine kord, mis on kivi kivi haaval rohujuure tasandilt üles ehitatud. Eesti turvalisus algab Sisekaitseakadeemiast. See on kasvulava tulevastele ning juba töötavatele päästjatele ja päästekorraldajatele,

politseinikele ja piirivalvuritele, vanglaametnikele, maksu-ja tolliametnikele, samuti siseturvalisuse valdkonna teadlastele ja ekspertidele.

Sisekaitseakadeemia on kogu maailmas ainulaadne nii oma väärtusmaailma kui ka akadeemilise ülesehituse mõttes. Sisekaitseakadeemiasse on koondatud kogu riigi siseturvalisuse -julgeolekualane õpe ning teadus-, uurimis- ja arendustegevus. Ühest küljest on akadeemia nooruslik, uuendusmeelne, innovaatiline, avatud, inimlik ja julge. Teisest küljest konservatiivsete ja traditsionaalsete väärtuste kandja: väärikas, akadeemiline, isamaaline, jõuline ja kindel. Nende omaduste süntees teeb ta samuti unikaalseks.

Ajalugu

15. aprillil 1992 asutati Eesti Sisekaitse Akadeemia, et tagada iseseisvuse taastanud Eesti riigi jaoks nii sisekaitse kui ka julgeoleku valdkonna spetsialistide koolitus. Eesmärk oli koondada ühte asutusse haridus ja teadusvaldkond, mis on vajalikud riigi turvalisuse ja vastupanuvõime tagamiseks – politseinike, piirivalvurite, päästeasutuste ametnike, vanglateenistuse spetsialistide, maksu- ja tolliametnike ning kaitseväelaste ettevalmistus. Sellise maailmapraktikas ainulaadse erialade ühte kooli kokkutoomise idee eestvedajaks oli õigusteaduse professor Eduard Raska, kellest sai akadeemia esimene rektor.

Akadeemia sai tegevust alustades enda käsutusse Nõukogude armee sõjakooli territooriumi ja vanad hooned Maarjamäel, kus kool asub siiani. Akadeemia nimetati ümber Eesti Riigikaitse Akadeemiaks 1993. aastal ja oma praegust nime hakkas kandma Sisekaitseakadeemia 1998. aastast.

Aastatega on akadeemia kasvanud kaasaegseks ja mitmekülgseks rakenduskõrgkooliks. 2010. aastast on akadeemias neli kolledžit: finants-, vanglateenistuse, pääste- ning politsei- ja piirivalvekolledž. Magistriõpet pakub 2010. aastast sisejulgeoleku instituut, mille koosseisus on 2020. aastast Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt.

Täna on Sisekaitseakadeemia ainulaadne kompetentsikeskus Eestis ja unikaalne kool kogu maailmas, koolitades spetsialiste, kes tagavad põhiseaduslikku korda ja seaduskuulekust, kaitsevad elusid ja vara, tugevdavad riigi julgeolekut ja inimeste turvatunnet. Akadeemia tegevus põhineb tihedal koostööl riigiasutuste, ülikoolide ja rahvusvaheliste partneritega, et haridus ja teadus vastaksid nii Eesti riigi vajadustele kui ka ülemaailmsetele julgeolekuväljakutsetele. Akadeemia roll on ajas laienenud teadustegevuse, rahvusvahelise koostöö, karjäärikujundamise ja elukestva õppe suunal.

Sisekaitseakadeemia struktuur

Põhimääruse järgi jaguneb struktuur: akadeemilised struktuuriüksused, tugistruktuuriüksused, siseturvalisuse karjäärikeskuseks.

Juhtimine

Põhikirja järgi juhib akadeemiat ja selle nõukogu viieks aastaks valitud rektor. Rektor vastutab akadeemia üldjuhtimist puudutavate küsimuste eest.

Alates 5. juunist 2023 on Sisekaitseakadeemia rektor Kuno Tammearu.

Kuno Tammearu oli alates 2013. aastast Päästeameti peadirektor, tema teine ametiaeg lõppes 2023. aastal. Varem on ta töötanud Päästeametis peadirektori asetäitja ja päästevaldkonna juhina. Rektor on ka ise lõpetanud Sisekaitseakadeemia, omandanud magistrikraadi haldusjuhtimises Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis magistrikraadi ettevõtte strateegilise juhtimise valdkonnas.Kuno Tammearu on Eesti Punase Risti neljanda klassi teenetemärgi ja Eesti Punase Risti teise klassi teenetemärgi kavaler ning talle on antud Päästeteenistuse Suur Kuldrist.

Nõukogu

Sisekaitseakadeemia kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu, mille otsustuspädevusse kuuluvad olulisemad akadeemia tegevust ja arengut puudutavad küsimused. Nõukogu otsustab olulisemaid õppe-, teadus- ja arendustegevuse küsimusi, võtab vastu akadeemia arengukava, kinnitab õppekavasid, valib korralisi õppejõude, kehtestab erinevaid normdokumente jms.

Akadeemia numbrites

1200 õppurit

7000+ täiendusõppes osalejat aastas

1100 sisekaitseõppes osalevat gümnasisti

277 töötajat kokku, sh

97 õppejõudu

13 teadurit

350 külalisõppejõudu

12 000 vilistlast