Elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskuse peamine ülesanne on kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse tasemeõpe, täienduskoolituste korraldamine ning teadus- ja arendustegevuse edendamine. Keskuses töötab täis- ja osakoormusega kokku 15 inimest, kes on oma valdkonna tippspetsialistid Eestis.

Kriisipakk

Õpe


Elanikkonnakaitse ja kriisireguleerimise ained on osa kõigist akadeemia kõrgharidusõppe erialadest ning magistriõppest. Kõige põhjalikumad teadmised saab päästeteenistuse õppekava raames, kus on võimalik valida ka kriisireguleerimise süvaõppesuund.

Õppetöös on peamisteks väljakutseteks elanikkonnakaitse õpetamine uutel alustel ning teadmiste andmine sõjalisest planeerimisest, operatsioonijuhtimisest ja kriisiõppuste läbiviimisest. Koostööd tehakse Kaitseväe Akadeemia ja teiste partneritega.

Täienduskoolitus ja mikrokraadid


Aastatel 2025–2027 saavad vähemalt 3150 töötajat päästeametist, kohalikest omavalitsustest ja teistest asutustest tasuta kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse alast koolitust. Koolitusi rahastatakse laiapindse riigikaitse investeeringute kavast.

Lisaks on võimalik omandada mikrokraade:

  • kriisireguleerimise mikrokraad (21 EAP)
  • alates 2026. aastast koostöös Tallinna Ülikooliga ka
    kohaliku omavalitsuse kriisivalmisoleku ja
    kriisikommunikatsiooni mikrokraadid (tasulised).

Teadus- ja arendustegevus


Keskuse uurimistöö keskendub kolmele suunale:

  1. Eesti elanikkonnakaitse süsteemi analüüs võrdluses teiste Põhja- ja Baltimaadega.
  2. Eesti süsteemi ülesannete võrdlus Ukraina sõjakogemusest tulenevate praktikatega.
  3. Elanike kriisivalmisoleku suurendamise võimaluste uurimine.

Kõigis uurimissuundades soovitakse jõuda ettepanekute ja tulemusteni 2026. aasta lõpuks. Uurimisrühmadesse kaasatakse akadeemia teadureid, külalisteadureid ja koostööpartnereid.