Asutustevaheline koostöö kriisiolukorras
Sihtgrupp
Riigikaitse- või hädaolukorra planeerimise ja kriisiolukordade lahendamisega seotud isikud (asutuste põhiplaneerijad, asutuse üleriigilise või regionaalse kriisistaabi liikmed, operatiivtasandi juhid, asutuste vastutavad korrapidajad/kontaktisikud operatiivinfo töötlemisel või sündmuste lahendamisel).
Õpiväljundid
- Koolituse tulemusel õppija:
- Mõistab, ametkondadevahelise koostöö põhimõtteid hädaolukorra lahendamisel regionaalsel ja üleriigilisel tasandil.
- Mõistab erinevaid hädaolukorra lahendamise plaane ning nende rakendamist.
- Mõistab ressursside ristkasutuse võimalusi ja piiranguid erinevate plaanide rakendumisel;
- Mõistab otsuste vastuvõtmise, teavituse ja informatsiooni edastamise põhimõtteid hädaolukorras regionaalsel ja üleriigilisel tasandil.
Sisukirjeldus, õpisündmuse eesmärgid ja teemad
Koolitus annab osalejale võimaluse arendada oskusi ja teadmisi ametkondadevahelise koostöö tõhustamisel hädaolukordade lahendamisel regionaalsel ja üleriigilisel tasandil. Koolitusel käiakse läbi erinevad hädaolukorra lahendamise plaanid üleriigilisel tasandil. Praktilise harjutuse käigus käsitletakse ressursside ristkasutust, otsustusprotsessi, teavituse korraldust ning mitme samaaegse kriisi lahendamist.
Õppemeetodid: loeng, praktiline harjutus, arutelu.
Koolituse läbinu teab, kuidas toimub ametkondadevaheline koostöö hädaolukorra lahendamise plaanide rakendamisel, mõistab ressursside riskasutuse põhimõtteid, oskab hinnata olukorra arengut mitme samaaegse kriisi korral ning tunneb teavituse ja infovahetuse korraldamise põhimõtteid.
- Ametkondadevaheline koostöö hädaolukorra lahendamise plaanide rakendamisel regionaalsel ja üleriigilisel tasandil.
- Otsustajate ja operatiivjuhtide roll ning koostöö kriisijuhtimise protsessis.
- Ressursside ristkasutus hädaolukordades: võimalused, piirangud, ajaraamid.
- Asutustevaheline teavituse korraldus ja informatsioonivahetus hädaolukorras mitme samaaegse plaani käivitumisel.
- Mitme samaaegse sündmuse lahendamine ja koordineerimine.
Kasutatavad õppemeetodid: auditoorne loeng, praktiline harjutus, arutelu.
Maht
16 ak/h