Kriisideks valmistumine
Sihtgrupp
Riigiasutused, ministeeriumid, põhiseaduslikud institutsioonid, kohalikud omavalitsused, elutähtsa teenuse osutajad, eraettevõtted
Õpiväljundid
- Koolituse läbinu:
- teab, kuidas on kriisideks valmisolek korraldatud Eestis;
- teab, kuidas tagada kriisirolli täitja kodune kriisivalmidus;
- teab, kuidas on asutuse tegevus seotud laia riigikaitsega ning mõistab, mida tähendab riigikaitseline ametikoht ja millised kohustused, õigused ja piirangud sellest tulenevad.
Sisukirjeldus, õpisündmuse eesmärgid ja teemad
Koolituse läbinu teab, kuidas on Eestis korraldatud kriisideks valmistumine, sh kriisireguleerimise üldine korraldus, õiguslikud erikorrad, vastutusjaotus, elutähtsad teenused, kodune kriisivalmidus ja riigikaitseline töökohustus.
Õppemeetodid: auditoorne loeng, arutelu
Koolituse läbinu teab, kuidas on Eestis korraldatud kriisideks valmistumine.
1. Kriisireguleerimise üldine korraldus (1 ak/h). Teemad: vastutusjaotus kriisireguleerimisel, erikorrad, elutähtsad teenused.
2. Kriiside ennetamine, valmistumine ja lahendamine, kriisiaegne töökorraldus ja kriisijuhtimine (1 ak/h). Teemad: erinevad ülesanded kriisireguleerimise tsüklis: riskianalüüs, hädaolukorra lahendamise plaan, õppused.
3. Üksikisiku teadlikkus ja kodune kriisivalmidus (1 ak/h). Teemad: elanikkonnakaitse ja üksikisiku kodune kriisivalmidus. Peamised soovitused ja avalikud allikad kriisireguleerimise valdkonnas.
4. Asutuse roll laias riigikaitses ja riigikaitselised ametikohad (1 ak/h). Teemad: riigikaitselise töökohustuse taust tulenevalt laiast riigikaitsest, mida tähendab riigikaitseline ametikoht, sh piirangud, kohustused ja eelised, sõjaaja ametikohad, kriisirollita avaliku teenistuja rakendamine kriisiolukorras.
Maht
4 ak/h