Kriisireguleerimine

Mikrokraadikava sisejulgeoleku magistri õppekava alusel. Maht 21 EAP.

Mikrokraadikava koosneb neljast moodulist:

Moodul 1. Kriisikommunikatsioon ja -psühholoogia (5 EAP)

Moodul 2. Kriisireguleerimine ja -juhtimine (7 EAP)

Moodul 3. Riskihaldus ja elutähtsa teenuse toimepidevus (5 EAP)

Moodul 4. Hädaolukorraks valmistumine (4 EAP)

Moodulid 1 ja 4 lõppevad arvestusega, moodulid 2 ja 3 eksamiga. 

Õppija omandab kriisireguleerimise ja -juhtimise alased teadmised ning oskused riskide hindamiseks, toimepidevuse tagamiseks, hädaolukordadeks valmisolemiseks ja kriisikommunikatsiooni tõhusaks tagamiseks, mis toetavad töötamist kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse valdkonnas.

Moodul 1. Kriisikommunikatsioon ja -psühholoogia

• Kriisikommunikatsiooni mõiste, põhimõtted, seosed kriisireguleerimise ja riskikommunikatsiooniga.
• Kriisikommunikatsiooni regulatsioon Eestis, asutuste ülesanded kriisikommunikatsiooni korraldamisel.
• Kriisikommunikatsiooni põhimõtted, peamised meetmed, etapid, planeerimine ja elluviimine. Meediasuhtlus.
• Kriisikommunikatsiooni kanalid, sihtgrupid, sõnumite kujundamine, käitumisjuhised.
• Teavitusgrupp ja rollid, infohaldus, uus meedia.  
• Kriisikommunikatsiooni kaasuse analüüs.
• Kriisikommunikatsiooni korraldus Saksamaal.
• Kriitiliste sündmuste mõju avalikkusele, meediale ja sihtrühmadele. 
• Meedia roll kriisiolukorras, meediaga suhtlemine. 
• Kriisikommunikatsiooni kaasuse analüüs Saksamaa näitel. 
• Traumaatilise kriisi etapid ning sekkumisviisid.
• Psühholoogiline esmaabi (sh abistamine sündmuskohal).
• Lein ja leinaga toimetuleku meetodid.
• Traumajärgne stressihäire (PTSD). 
• Hilisem psühholoogiline abi: kognitiivkäitumuslik lähenemine, debriefing' u põhimõtted. 

Moodul 2. Kriisireguleerimine ja -juhtimine

• Kriisiolukorra lahendamise üldised alused lähtuvalt õigusruumist ja lahendamise juhtasutuse ülesannetest. 
• Analüüsi ja kriitiliste faktorite tuvastamine kriisiolukorra lahendamisel ning otsuste langetamisel. 
• Erinevate juhtimis- ja otsustustasandite kirjeldus,  meeskonnas töötamisel põhimõtted ja juhtimisolukordade analüüsimine.
• Erinevate kriisi etappide tegevuste süstematiseerimine erinevate juhtimistasandite otsustuspädevustest tulenevalt. 
• Erinevad juhtimis- ja otsustustasandid,  meeskonnas töötamise põhimõtted ja juhtimisolukordade analüüsimine.
• Kriisireguleerimine – julgeolekupoliitika – laiapindne riigikaitse. Kriisireguleerimise üldised alused. Hädaolukord ja kriis.
• Kriisireguleerimine ja elanikkonnakaitse.
• Kriisireguleerimise ajaloost Eestis, kriisid 1991-2020. Kriisireguleerimist reguleerivad õigusaktid, nende liigendus. Hädaolukorra seadus – ennetamine, valmistumine, lahendamine. 
• Erikorrad ja kriiside lahendamine. 
• Muutuv maailm ja kriisireguleerimise väljakutsed.
• Kriisireguleerimise juhtumianalüüsi seminar. 
• Erikordade rakendamise seminar. 
• Kriisijärgsed tegevused, kriisiaegsed õppetunnid.

Moodul 3. Riskihaldus ja elutähtsa teenuse toimepidevus

• Riskihalduse olemus ja mõisted. Õiguslik alus. ISO standardid.  
• Erinevad riskianalüüsid. Riskianalüüsi tehnikad. Olulisemad riskid. Üleilmastumine ja kliimamuutused. Riskikommunikatsioon. 
• Hädaolukorra riskianalüüs. Stsenaariumi loomine, tõenäosuse ja tagajärgede hinnang, võimeanalüüs.
• Riskide maandamine. Ennetavate ja tagajärgi leevendavate meetmete kavandamine. Riskianalüüside kokkuvõte. 
• Elutähtsad teenused. Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs. Toimepidevuse plaan. Teenuste ristsõltuvus. 

Moodul 4. Hädaolukorraks valmistumine

• Hädaolukorraks valmistumine. Hädaolukorra seadus ja hädaolukorraks valmistumise ülesanded. Hädaolukorraks valmisoleku võime hindamine. 
• Sündmuste lahendamise korraldus Eestis ja juhtimisstruktuurid. Planeerimine ja hädaolukorra lahendamise plaanid. Asutustevaheline koostöö. KV ja KL kaasamise korraldus.  Elutähtsate teenuste toimepidevuse valmisolek. 
• Kriisiõppuste regulatsioon Eestis. Põhimõtted ja juhendid. Õppuste planeerimine ja läbiviimine. Õppuse kavand. Hindamise põhimõtted ja hindamise korraldus. Olukorrateadlikkus hädaolukordadeks valmisolekul. SITKE tegevus hädaolukorraks valmisoleku vaates. 
• Seminar – ametkondadevaheline koostöö ja vastutuse jaotus hädaolukordade lahendamisel. 
• Elanikkonna hädaolukorraks valmistumine. Elanikkonnakaitse kontseptsioon. Riigikontrolli 2007 ja 2018 auditi järelmid – mida me oleme õppinud hädaolukordadeks valmistumisel? 
• Seminar – õppuse kavandi koostamine; hädaolukorraks valmisoleku võime hindamine.