Sihtgrupp

Riigikaitse- või hädaolukorra planeerimise ja kriisiolukordade lahendamisega seotud isikud (asutuste põhiplaneerijad, asutuse üleriigilise või regionaalse kriisistaabi liikmed, asutuse kriisivalmiduse eest vastutavad isikud ja riskijuhid).

Õpiväljundid

  • I moodul
  • Koolituse läbinu:
  • mõistab erinevaid riigikaitseplaane ja nendevahelisi seoseid;
  • koostab prognoosi ning loob erinevaid tegevusvariante situatsiooni lahendamisel, kasutades erinevaid metoodikaid, tööriistu ning sisendandmeid.
  • koostab kriisiplaani.
  • II moodul
  • Koolituse läbinu:
  • mõistab staabitöö korraldust ja staabi rolli kriiside juhtimisel regionaalsel ja üleriigilisel tasandil, seostades selle juhtimise, koordineerimise, otsustamise ning teavituse ja infovahetuse põhimõtetega.
  • selgitab hädaolukorra lahendamise plaanide rakendamist, arvestades samaaegselt toimuvate operatsioonide loogikat, omavahelist konkurentsi ning ressursside ristkasutuse võimalusi ja piiranguid.
  • mõtestab ametkondadevahelise koostöö ja erinevate võimete rakendamise põhimõtteid tõhusa kriisijuhtimise tagamisel regionaalsel ja üleriigilisel tasandil.
  • III moodul
  • Koolituse läbinu:
  • valib ja rakendab sobivaid tööriistu planeerimise ja juhtimise tõhustamiseks erinevates olukordades.

Sisukirjeldus, õpisündmuse eesmärgid ja teemad

Koolitus koosneb kolmest omavahel loogiliselt seotud moodulist. Iga moodul käsitleb planeerimise ja juhtimise erinevaid aspekte ning moodulid on üles ehitatud järjestikuse süvenemise põhimõttel. Iga järgnevas moodulis osalemise eelduseks on eelmise mooduli läbimine.

I moodul

Koolituse läbinu teab Eesti kriisi- ja riigikaitseplaneerimise süsteemi ning peamisi riigikaitse- ja hädaolukorra lahendamise plaane koos nendevaheliste seostega. Ta oskab kirjeldada planeerimisdokumentide loogikat ning kasutada kriisiplaneerimise ja prognoosimise põhivõtteid. Ta suudab koostada kriisilahendamise plaani kavandi.

II moodul

Koolituse läbinu teab staabitöö korralduse ja kriisijuhtimise põhialuseid üleriigilisel ja regionaalsel tasandil ning mõistab juhtimistasandite ja asutuste rollijaotust. Ta mõistab staabifunktsioonide põhimõtteid olukorrateadlikkuse loomiseks ning planeerimise rolli kriisi lahendamisel. Ta tunneb kriisikommunikatsiooni, toetustegevuse ning tsiviil-militaarse ja ametkondadevahelise koostöö põhimõtteid, sh teavituse ja infovahetuse korraldamise aluseid.

III moodul

Koolituse läbinu rakendab juhendatult varasemates moodulites käsitletud kriisijuhtimise tööriistu ning kinnistab nende kasutamist praktiliste harjutuste kaudu. Ta mõistab, kuidas õpitud tööriistu oma igapäevatöös rakendada.

Kasutatavad õppemeetodid: auditoorne loeng, virtuaalsimulatsioon, praktiline harjutus, arutelu, juhtumianalüüsid.

Koolituse tulemusel on õppija suuteline mõtestama Eesti kriisi- ja riigikaitse planeerimise tervikpilti, mõistab staabitöö korralduse põhimõtteid ning oskab seostada kriisijuhtimise teoreetilisi aluseid praktiliste juhtimis- ja koostöömudelitega.

I moodul:

  • Riigikaitseplaanid ja nendevahelised seosed;
  • Planeerimise metoodikad ja põhialused;
  • Prognoosi ja stsenaariumite koostamine, tegevusvariantide (TeVa-de) väljatöötamine;
  • Kriisiplaani koostamine.

Kasutatavad õppemeetodid: auditoorne loeng, praktiline harjutus, arutelu.

II moodul:

  • Juhtimise ja koordineerimise põhimõtted eri tasanditel;
  • Staabitöö korraldus, ja staabi funktsioonid;
  • Olukorrateadlikkuse loomine ja operatsioonide juhtimine;
  • Planeerimistegevuste roll juhtimisotsuste vastuvõtmisel:
  • Kriisikommunikatsiooni korraldamine;
  • Toetustegevuste korraldamine kriisis;
  • Kriisijuhi ja staabijuhi roll kriisis;
  • Tsiviil- ja militaarkoostöö.

Kasutatavad õppemeetodid: auditoorne loeng, arutelu, juhtumianalüüsid.

III moodul:

  • Erinevate tööriistade kasutamine planeerimisel ja juhtimisel;
  • Praktilised harjutused varasemalt omandatu kinnistamiseks töötubades.

Kasutatavad õppemeetodid: auditoorne loeng, virtuaalsimulatsioon, praktiline harjutus, arutelu.

Maht

56 ak/h