Mittepolitseilise haridusega politseiametnike koolitus: Alarmsõit

Sihtgrupp

Mittepolitseilise kõrg- või kutseharidusega politseiametnikud.

Õpiväljundid

  • Õppekava läbimisel õppija juhib turvaliselt politsei alarmsõidukit.

Sisukirjeldus, õpisündmuse eesmärgid ja teemad

1. Ohu märkamine ja ennetamine. Sõiduki kaitslik juhtimisstiil. Kaitsliku juhtimisstiili olemus. Ees seisvate ohtude aimamise oskus olenevalt liiklusoludest. Äkkolukordades tegutsemise oskus.

2. Alarmsõidukite kasutamist käsitlev seadusandlus. Alarmsõidukite liigitus. Alarmsõiduki kaart, selle saamise, kasutamise ja hoidmise tingimused. Alarmsõidukijuhi kohustused ja õigused: alarmsõidukijuhi kohustused liiklusohutuse tagamisel; 

3. Alarmseadmed. Alarmseadmetele esitatavad tehnilised nõuded, paigutus ja nende kasutamise õiguslik alus. Vilkurite ja märgutulede nähtavus  erinevates ilmastiku- ja liiklustingimustes. Helisignaal: helisignaalide kuuldavus erinevates ilmastiku- ja liiklustingimustes. Alarmseadmete toime tajumine ja hindamine, jalakäija poolt, teiste mootorsõidukijuhtide poolt, olenevalt mootorsõiduki liigist ja asukohast liikluses, juhi enda poolt.  Alarmseadmete kasutamisel tehtavad vead.

4. Alarmsõidu taktika. Liiklusõnnetused alarmsõidukitega. Alarmsõidul toimunud ohtlike olukordade ja liiklusõnnetuste analüüs.

5. Ohud liikluses. Liiklusolukorra hindamine ja ohu tajumine. Liiklusohu erinevus alarmsõidukiga sõitmisel võrreldes tavaliiklusega, erivärvides  sõidukiga, erivärvideta sõidukiga. Liiklusreegli nõuetest kõrvalekaldumisest johtuvad ohud (foorinõuetest kõrvalekaldumine; liiklusmärkide ja  teemärgiste nõuetest kõrvalekaldumine; peatumise keelu nõuetest kõrvalekaldumine. Sõidukiiruse suurenemisest johtuvad ohud. Juhi  vaatevälja ahenemine. Peatumisteekonna muutumine. Teiste liiklejate poolt põhjustatud võimalikud ohud. Möödasõit: möödasõidu eriolukorrad; riski suurenemine möödasõidul. Vastutulev liiklus: vastutuleva liikluse mõjutamine; vastutulevas liikluses peituvad ohud. Ristmike ületamine: sõidueesõiguse saavutamine ja turvalisuse tagamine; ristmiku ületamise ohud. Õige asukoht liikluses: kiireima ja ohutuma  trajektoori valimine; reavahetuse ohud. Tegutsemine mitmesugustes ilmastiku ja nähtavuse tingimustes. Sõitmine: halva nähtavuse tingimustes (udus, pimeda ajal jms); libedal teel; alla- ja vastupäikest; sajus.)

6. Sõidukile mõjuvad jõud. Sõiduki liikumisenergia. Sõidukile mõjuvad jõud kiirendamisel, pidurdamisel ja sõidul kurvis. Sõiduki juhitavus,  teelpüsivus ja kursikindlus ning seadmed ja juhtimisvõtted selle tagamiseks. Esi-, taga- ja nelivedu autode erinev käitumine rehvide haardevõime piiril. Pidurdus- ja peatumisteekond. Sõiduki juhtimine suurtel kiirustel. Sõiduki juhtimine erinevates ilmastikutingimustes. Kurvisõidu tehnika.

7. Esmaabi osutamine ja elustamisvõtete rakendamine

8. Alarmsõiduki konstruktsioonist ja kasutusalast lähtuvad täiendavad ohud

9. Sõiduki turvalisus. Sõiduki aktiivne ja passiivne ohutus

10. Sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontroll. Juhi töökoht. Juhi ja reisija tööasend ning turvavarustus. Sõiduasendi seadistamine. Turvavarustuse 

kasutamine. Roolimise tehnika. Juhtimise tehnika.

11. Sõiduharjutused sõiduki juhitavuse, roolimise tehnika ja teelpüsivuse piiriolukorra määramiseks

12. Sõiduharjutus „uss” ja „kiiruslik uss” edaspidi ja tagurpidi liikumisega. Kurvi läbimine

13. Manööverdamise harjutused. („ristik”, „slaalom”, „garaaž”, „külgpoks”, „tõus”)

14. Sõiduharjutused. Ümberpõige takistusest

15. Ohutu sõidujoone valik.

16. Alarmsõidu taktika. Alarmseadmete mõju liiklejatele (vilkuri nähtavuse ja sireeni kuuldavuse demonstratsioon)

17. Kiirus ja kohalejõudmise kiirus. Kiiruse tajumine liikleja poolt

18. Sõiduharjutused „äkkpidurdus”

19. „ümberpõige takistusest pidurdamisega” Põige takistusest pidurduseta.

20. Pidurdamine kurvis

21. Kiiruse mõju peatumisteekonna pikkusele. Pidurdus- ja peatumisteekonna sõltuvus kiirusest. Pidurdamise näited. Näited turvalisest ja 

mitteturvalisest pikivahest. Suurel kiirusel läheneva sõiduki kiiruse hindamine.

22. Juhtimine kriisiolukorras, psühholoogia alarmsõidul ning taju, piiratud nähtavus, tee ja ilmastikuolud

23. Alarmseadmete tajumine: teiste sõidukijuhtide poolt; jalakäijate poolt; alarmsõidukijuhi poolt. Alarmsõiduki konstruktsioonist ja kasutusalast lähtuvad täiendavad näited: paakauto, kiirabiauto ja isikkoosseisu veoks ette nähtud auto; operatiivülesande täitmise erinevused.


Õppemeetodid: Loeng, demonstratsioon, praktilised harjutused

Koolituse tulemusel tuleb õppija toime politsei alarmsõiduki juhtimisega.

1. Ohu märkamine ja ennetamine. Sõiduki kaitslik juhtimisstiil. Kaitsliku juhtimisstiili olemus. Ees seisvate ohtude aimamise oskus olenevalt liiklusoludest. Äkkolukordades tegutsemise oskus.

2. Alarmsõidukite kasutamist käsitlev seadusandlus. Alarmsõidukite liigitus. Alarmsõiduki kaart, selle saamise, kasutamise ja hoidmise tingimused. Alarmsõidukijuhi kohustused ja õigused: alarmsõidukijuhi kohustused liiklusohutuse tagamisel; 

3. Alarmseadmed. Alarmseadmetele esitatavad tehnilised nõuded, paigutus ja nende kasutamise õiguslik alus. Vilkurite ja märgutulede nähtavus  erinevates ilmastiku- ja liiklustingimustes. Helisignaal: helisignaalide kuuldavus erinevates ilmastiku- ja liiklustingimustes. Alarmseadmete toime tajumine ja hindamine, jalakäija poolt, teiste mootorsõidukijuhtide poolt, olenevalt mootorsõiduki liigist ja asukohast liikluses, juhi enda poolt.  Alarmseadmete kasutamisel tehtavad vead.

4. Alarmsõidu taktika. Liiklusõnnetused alarmsõidukitega. Alarmsõidul toimunud ohtlike olukordade ja liiklusõnnetuste analüüs.

5. Ohud liikluses. Liiklusolukorra hindamine ja ohu tajumine. Liiklusohu erinevus alarmsõidukiga sõitmisel võrreldes tavaliiklusega, erivärvides  sõidukiga, erivärvideta sõidukiga. Liiklusreegli nõuetest kõrvalekaldumisest johtuvad ohud (foorinõuetest kõrvalekaldumine; liiklusmärkide ja  teemärgiste nõuetest kõrvalekaldumine; peatumise keelu nõuetest kõrvalekaldumine. Sõidukiiruse suurenemisest johtuvad ohud. Juhi  vaatevälja ahenemine. Peatumisteekonna muutumine. Teiste liiklejate poolt põhjustatud võimalikud ohud. Möödasõit: möödasõidu eriolukorrad; riski suurenemine möödasõidul. Vastutulev liiklus: vastutuleva liikluse mõjutamine; vastutulevas liikluses peituvad ohud. Ristmike ületamine: sõidueesõiguse saavutamine ja turvalisuse tagamine; ristmiku ületamise ohud. Õige asukoht liikluses: kiireima ja ohutuma  trajektoori valimine; reavahetuse ohud. Tegutsemine mitmesugustes ilmastiku ja nähtavuse tingimustes. Sõitmine: halva nähtavuse tingimustes (udus, pimeda ajal jms); libedal teel; alla- ja vastupäikest; sajus.)

6. Sõidukile mõjuvad jõud. Sõiduki liikumisenergia. Sõidukile mõjuvad jõud kiirendamisel, pidurdamisel ja sõidul kurvis. Sõiduki juhitavus,  teelpüsivus ja kursikindlus ning seadmed ja juhtimisvõtted selle tagamiseks. Esi-, taga- ja nelivedu autode erinev käitumine rehvide haardevõime piiril. Pidurdus- ja peatumisteekond. Sõiduki juhtimine suurtel kiirustel. Sõiduki juhtimine erinevates ilmastikutingimustes. Kurvisõidu tehnika.

7. Esmaabi osutamine ja elustamisvõtete rakendamine

8. Alarmsõiduki konstruktsioonist ja kasutusalast lähtuvad täiendavad ohud

9. Sõiduki turvalisus. Sõiduki aktiivne ja passiivne ohutus

10. Sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontroll. Juhi töökoht. Juhi ja reisija tööasend ning turvavarustus. Sõiduasendi seadistamine. Turvavarustuse 

kasutamine. Roolimise tehnika. Juhtimise tehnika.

11. Sõiduharjutused sõiduki juhitavuse, roolimise tehnika ja teelpüsivuse piiriolukorra määramiseks

12. Sõiduharjutus „uss” ja „kiiruslik uss” edaspidi ja tagurpidi liikumisega. Kurvi läbimine

13. Manööverdamise harjutused. („ristik”, „slaalom”, „garaaž”, „külgpoks”, „tõus”)

14. Sõiduharjutused. Ümberpõige takistusest

15. Ohutu sõidujoone valik.

16. Alarmsõidu taktika. Alarmseadmete mõju liiklejatele (vilkuri nähtavuse ja sireeni kuuldavuse demonstratsioon)

17. Kiirus ja kohalejõudmise kiirus. Kiiruse tajumine liikleja poolt

18. Sõiduharjutused „äkkpidurdus”

19. „ümberpõige takistusest pidurdamisega” Põige takistusest pidurduseta.

20. Pidurdamine kurvis

21. Kiiruse mõju peatumisteekonna pikkusele. Pidurdus- ja peatumisteekonna sõltuvus kiirusest. Pidurdamise näited. Näited turvalisest ja 

mitteturvalisest pikivahest. Suurel kiirusel läheneva sõiduki kiiruse hindamine.

22. Juhtimine kriisiolukorras, psühholoogia alarmsõidul ning taju, piiratud nähtavus, tee ja ilmastikuolud

23. Alarmseadmete tajumine: teiste sõidukijuhtide poolt; jalakäijate poolt; alarmsõidukijuhi poolt. Alarmsõiduki konstruktsioonist ja kasutusalast lähtuvad täiendavad näited: paakauto, kiirabiauto ja isikkoosseisu veoks ette nähtud auto; operatiivülesande täitmise erinevused.

Maht

43 ak/h