Sisekaitse ametniku täiendusõppe programm

Sihtgrupp

Kõrgharidusega Eesti Vabariigi sisekaitseliste asutuste ametnikud.

Õpiväljundid

  • Õppekava õpiväljundid:
  • mõistab riigi, õiguse ja põhiseadusliku korra toimimise aluseid ning rahvusvahelise õiguse põhimõtteid julgeolekukeskkonna kujundamise kontekstis
  • analüüsib kaasaegseid julgeolekuprobleeme ning hindab julgeolekuasutuste rolli ja õiguslikke aluseid rahvusvahelises ning riigisiseses koostöös.
  • selgitab majandus-, energia- ja sotsiaalse julgeoleku olemust ning nende mõju riigi ja ühiskonna turvalisusele.
  • analüüsib psühholoogilise kaitse, mõjutustegevuse ning propaganda olemust ja mõju ühiskonna turvalisusele, rakendades sobivaid ennetus- ja reageerimismeetmeid.
  • rakendab politseitöö ja sisejulgeoleku korraldamise õiguslikke ning taktikalisi aluseid, sh koostööd erinevate asutuste ja partneritega.
  • kasutab praktilisi teadmisi ja oskusi turvalisuse tagamisel, sh esmaabi andmisel, vahetu sunni kasutamisel ja turvaintsidentide lahendamisel.
  • Moodulite õpiväljundid:
  • 1. Julgeolekualane üldkursus
  • selgitab riigi olemust ja ülesandeid;
  • mõistab õiguse olemust, teab õiguse allikaid ja õiguse kohaldamise põhimõtteid;
  • mõtestab lahti Eesti põhiseaduslikud väärtused ja riikliku korralduse alused;
  • mõistab rahvusvahelise õiguse olemust ning teab selle allikaid ja subjekte;
  • selgitab, millistel tingimustel on riigil lubatud ja keelatud teostada jurisdiktsiooni lähtuvalt rahvusvahelisest õigusest;
  • eristab mitterahvusvahelist relvakonflikti muudest eriolukordadest ja teab selles kehtivaid põhimõtteid;
  • teab karistusõiguse põhimõtteid ning mõtestab lahti rahvusvahelised kuriteod ja tutvustab nende menetlemise võimalusi;
  • selgitab rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri põhimõtteid ja elemente;
  • hindab tänapäevaseid julgeolekuprobleeme õiguslikust vaatenurgast;
  • omab ülevaadet Euroopa Liidu ja NATO süsteemist, struktuurist ning ametkondade toimimise põhimõtetest.
  • teab valdkonna rakendusliku tegevuse sisulisi ja õiguslikke aspekte;
  • rakendab loovalt õppetöö käigus omandatud teoreetilisi teadmisi ja kujunenud praktilisi oskusi;
  • analüüsib tööala aktuaalset probleemi ning pakub võimalikke lahendusettepanekuid;
  • hindab võrdlevalt oma põhitöö mõnda probleemset valdkonda;
  • õpib teiste kogemusest ja oskab läbi viia kriitilist eneseanalüüsi;
  • teab sisejulgeolekuasutuste koostöö aluseid ja eelarve prioritiseerimise põhimõtteid;
  • omab esmaseid teadmisi ja oskusi avalike allikate kasutamisest;
  • omab ülevaadet avaliku esinemise põhialustest ja kõne, esitluse ettevalmistamisest.
  • 2. Julgeolekualane erikursus
  • mõistab majandusjulgeoleku ja tööstusspionaaži olemust ning teab selle tänapäevaseid allikaid ja subjekte;
  • mõtestab ning analüüsib Eesti ja EL energiapoliitika eesmärke ja nende seoseid julgeolekuga;
  • arvestab tegevusvaldkonna koordineerimisel majandus- ja energiajulgeolekust tulenevaid tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte riigi julgeolekule;
  • orienteerub sotsiaalse julgeoleku aktuaalsetes probleemides ning kirjeldab riikide poolt rakendatud meetmeid huvide teostamisel;
  • mõistab psühholoogilise kaitse olemust ja rolli riigi julgeolekus ning ühiskonna turvalisuse tagamisel;
  • teab peamiseid propagandavõtteid ja mõjutustegevuse julgeolekupoliitilisi tegureid;
  • arvestab erialases tegevuses sotsiaalsest julgeolekust tulenevaid tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte riigi sisejulgeolekule ning psühholoogilise kaitse aspekte tegevuse planeerimisel;
  • teab õiguslikke põhitingimusi ja tehnilisi võimalusi julgeoleku valdkonnaga seotud informatsiooni hankimiseks ning kasutamiseks;
  • rakendab teadmisi vaenulike eriteenistuste kujunemisloost ja töömeetoditest julgeoleku kindlustamiseks;
  • rakendab teadmisi eriteenistustest siseriiklikus ning rahvusvahelises tegevuses julgeoleku tagamisel;
  • teab riigisaladuse kaitse ja terrorismivastase võitluse põhimõtteid ning baasmeetodeid;
  • rakendab IT-turvalisuse põhimõtteid oma töökeskkonna kaitsmisel
  • 3. Politseiametnike baaskursus (valikmoodul)
  • rakendab tegevusstrateegiaid turvalisuse arendamiseks ja tagamiseks;
  • teab politseilise tegevuse siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö põhiaspekte ning politsei- ja julgeolekuametniku tööd reguleerivaid õigusakte;
  • omab ülevaadet süüteomenetluse alustest ning peamistest toimingutest;
  • annab vältimatut esmaabi;
  • teab vahetu sunni rakendamise õiguslikke aluseid ja politseitaktika põhivõtteid;
  • hindab teenistusrelva ja erivahendite kasutamise vajadust ning vajadusel rakendab neid julgeoleku tagamisel;
  • juhib ohutult alarmsõidukit keerulistes situatsioonides.

Sisukirjeldus, õpisündmuse eesmärgid ja teemad

Õppekava koosneb moodulitest:

1. Julgeolekualane üldkursus, 68 ak tundi 

2. Julgeolukalane erikursus, 199 ak tundi

3. Politseiametnike baaskursus, 230 ak h (valikmoodul)

Õppemeetodid: loeng, seminar, iseseisev- ja praktiline töö.

Koolituse tulemusena on õppijal baasteadmised julgeoleku valdkonnast ja operatiivtööst.

1. Julgeolekualane üldkursus

1.1. Sissejuhatus julgeolekuteooriatesse

  • Rahvusvahelised ja siseriiklikud julgeolekut kujundavad ning mõjutavad tegurid.
  • Olulisemad kontseptsioonid ja teooriad julgeolekuarengute seletamiseks ning prognoosimiseks.
  • Geostrateegia ja julgeolekupoliitikate ideologiseerimine.
  • Ründava- ja kaitsva realismi julgeolekustrateegiline võrdlus.
  • Sõltuvus ja vastastikmõju ning heidutusstrateegiad.
  • Pehme jõud (soft power) ja selle rakendused informatsioonilises mõjutustegevuses.
  • Julgeolekustamine ja selle poliittehnoloogilised aspektid.

1.2. Julgeolekut puudutav õiguslik regulatsioon

  • Riik ja õigus
  • Eesti põhiseaduslikud väärtused ja riikliku korralduse alused
  • Rahvusvahelise õiguse olemus
  • Jurisdiktsiooni teostamise alused
  • Diplomaatiliste esinduste ja nende personali staatus
  • Jõu kasutamise alused rahvusvahelistes suhetes
  • Reeglid relvakonfliktides
  • Tänapäevaste julgeolekuprobleemide õiguslikud aspektid

1.3. SiM valitsemisala tutvustus, põhiprobleemid ning  siseturvalisuse valdkonda reguleerivad alusdokumendid

  • Siseministeeriumi peamised ülesanded ja vastutusvaldkonnad
  • Ülevaade valitsemisala asutustest, ülesannetest
  • Aktuaalsed   ja põhifookuses olevad teemad valitsemisalas
  • Siseturvalisuse arengukava tutvustus

1.4. KaM valitsemisala tutvustus, põhiprobleemid ja kaitsepoliitika

  • Kaitseministeeriumi peamised ülesanded ja vastutusvaldkonnad
  • Ülevaade valitsemisala asutustest, ülesannetest
  • Aktuaalsed   ja põhifookuses olevad teemad
  • Riigikaitse arengukava 

Kaitsepoliitika

  • Kaitsepoliitika ja selle kujundajad ning alusdokumendid
  • Julgeolekukeskkond hetkel
  • Sõjaline kaitse – eesmärk ja tõkestusheidutus, kollektiivkaitse
  • Julgeolekumured ja julgeolekuhuvid
  • Liitlaste kohalolek
  • Rahvusvahelise sõjalised operatsioonid
  • Kahe- ja mitmepoolne rahvusvaheline koostöö (sh NATO ja EL)
  • Väljakutsed kaitsepoliitika valdkonnas

1.5. VäM valitsemisala tutvustus, põhiprobleemid ning välispoliitika

  • Välisministeeriumi peamised ülesanded ja vastutusvaldkonnad
  • Ülevaade valitsemisala asutustest, ülesannetest
  • Aktuaalsed   ja põhifookuses olevad teemad
  • Välispoliitika, selle kujundajad ning alusdokumendid, sh VäM valitsemisala tutvustus
  • Rahvusvahelised suhted ja julgeolek
  • Arengukoostöö ja humanitaarabi
  • Konsulaarteenused ja riskikommunikatsioon
  • Väljakutsed välispoliitika valdkonnas

1.6. KAPO üldtutvustus, vastutusvaldkonnad, põhiprobleemid

1.7. VLA üldtutvustus, vastutusvaldkonnad, põhiprobleemid

1.8. LuK üldtutvustus, vastutusvaldkonnad, põhiprobleemid

1.9. PPA üldtutvustus

  • Ameti tegevusvaldkond ja põhiülesanded
  • Ülesannete täitmiseks vajalikud volitused
  • Ameti roll laiapindses riigikaitses ja koostöö teiste ametiasutustega
  • Aktuaalsed teemad tegevusvaldkonnas sh KKP, piir

1.10. Kaitseliidu tutvustus

  • Kaitseliidu tegevusvaldkond ja põhiülesanded
  • Ülesannete täitmiseks vajalikud volitused
  • KL roll laiapindses riigikaitses ja koostöö teiste ametiasutustega
  • Aktuaalsed teemad tegevusvaldkonnas

1.11. Asutuste koostöö alused

  • Sisejulgeolekuasutuste koostööd reguleerivad õigusaktid
  • Juhtrollid ja uurimisalluvused ametite vahel
  • Kaasuste lahendamine

1.12. Julgeolekualast üldkursust kokkuvõttev seminar

Grupitöö ja arutelu

2. Julgeolekualane erikursus

Üldained

2.1. Planeerimine ja otsustusprotsess

  • Otsuse vastuvõtmise protsessi ülesehitus ja erinevate etappide rolli planeerimises

2.2. Analüüs – meetodid ja töövahendid

Teabe vormistamine

Analüüsimeetodite põhjalikum tutvustus koos praktiliste ülesannetega (VLA)

  • Mis on andmed, info.
  • Kuidas tekitada info põhjal hinnang ja millised ohud selles protsessis võivad olla.
  • Kuidas analüüsi teostada, millist meetodit mis puhul eelistada, mida tuleb teabeanalüüsi teostades kindlasti vältida.
  • Kuidas vormistada analüüsi tulemused, mida oma tulemuste esitlemisel silmas pidada

2.3. Avalike allikate kasutamine

  • Mis on OSINT?
  • Mis on tehisintellekt
  • Peamised kanalid ja allikad
  • Google operatsioonid
  • URL manipulatsioonid
  • Ajamasinad, arhiivid
  • Isikute otsimine
  • Sotsiaalmeedia kanalid
  • Seadmete ettevalmistamine turvaliseks infootsinguks - vajalikud seadmed, programmid ja tehniline ettevalmistus

2.4. Kriisijuhtimine

  • Erinevate asutuste koostöö
  • Julgeolekuasutuste roll, õigused, kohustused kriisiolukorras
  • Kriisi lahendamine

2.5. Esinemis- ja esitlemisoskuse koolitus

  • Avaliku esinemise põhialused
  • Sõnumi edastamine ja kõne/esitluse ettevalmistamine
  • Arvestamine aja ja auditooriumiga
  • Hääl, kehahoiak, parasiitväljendid, abivahendid esinemisel
  • Individuaalne harjutus

3.         Politseiametnike baaskursus

3.1.      Politsei siseriiklik ja rahvusvaheline koostöö

  • Erinevad valdkonnad, mille raames politsei koostööd teeb
  • Rahvusvaheline koostöö ja peamised koostööpartnerid

3.2.      Politsei- ja julgeolekuametniku õigused ja kohustused

  • Avaliku teenistuse ja politseiteenistuse korraldus ja põhimõtted (ATS, PPVS)
  • Politseiametniku teenistuskohustused ja teenistusalased õigused
  • Julgeolekuametniku teenistuskohustused ja teenistusalased õigused (ATS, JAS), sh relvakandmis- ja kasutamisõigus
  • Õigused ja kohustused kriisiolukorras
  • KORS-ist sh avalik kord, oht, kõrgendatud oht, ohu kahtlus, ohu ennetamine, üldprintsiibid, peamiste erimeetmete rakendamine sh küsitlus, sundtoomine, kutse jms.

3.3.      Karistusõigus

  • Karistusõiguse üldosa reeglistik: süüteo mõiste ja süütegude liigitus; karistusõigusliku vastutuse põhimõtted
  • Karistusõiguse üldosa reeglistik: deliktistruktuur - süüteokoosseis, selle objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, juriidilise isiku vastutuse alused kui süüteokoosseisulised asjaolud, eriline isikutunnus koosseisu tunnusena; õigusvastasus, teo õigusvastasust välistavad asjaolud; isiku süü; süüteokatse
  • Karistusõiguse üldosa reeglistik: süüteo toimepanijad - süüteo täideviimine (üksiktäideviija, kaastäideviijad, vahendlik täideviija) ja süüteost osavõtt (kihutaja ja kaasaaitaja)
  • Karistusõiguse üldosa reeglistik: süü karistamise alusena - „süü“ erinevad kontekstilised tähendused karistusõiguse rakendamisel.
  • Kaitsepolitseiameti uurimisalluvuses olevad süüteod, nende liigitus ja kvalifitseerimine
  • Julgeolekuasutuste riikliku järelevalve alaste ja süüteomenetluslike ülesannete seotus karistusõiguslike asjaoludega; riikliku järelevalve menetluse ja süüteomenetluste piiritlemine.

3.4.      Kriminaalmenetlus

  • Sissejuhatus kriminaalmenetlusse. Kriminaalmenetluse olemus ja printsiibid.
  • Kriminaalmenetluse subjektid: menetlejad ja menetlusosalised. Kohtueelse menetluse üldtingimused
  • Kriminaalmenetluse alustamine
  • Tõendamisese ja tõendite kogumise üldtingimused
  • Kuriteo mehhanismi selgitamise üldine mudel
  • Esemeliste tõendite kogumine: vaatlus, läbiotsimine, uurimiseksperiment. Ekspertiisid .Isikuliste tõendite kogumine: äratundmiseks esitamine. Ütluste seostamine olustikuga. Tõendite kogumine jälitustoimingutega
  • Kriminaalmenetlust tagavad toimingud
  • Kriminaalmenetluse lõpetamine ja lõpuleviimine

3.5.      Kriminaalanalüüs

  • Kriminaalanalüüs ja sellega seotud põhimõisted.
  • Kriminaalanalüüsi liigid. Analüüsitooted. Analüütikute roll.
  • Kriminaalanalüüsi protsess
  • Andmed – nende kogumine ja haldus
  • Peamised andmebaasid ja töö nendega
  • Analüüsiks vajalikud tööriistad ja programmid
  • Politseitöö ja analüüsivajadus
  • Praktiline ülesanne

3.6.      Enamlevinud uurimistoimingute taktika

  • Kriminalistika ABC
  • Sõrmejäljed, DNA
  • Asitõendite korrektne käsitlemine
  • Fotografeerimise ABC (telefoniga nt asitõendite korrektne pildistamine)
  • Kehakeel
  • Küsitlemine, läbirääkimine (vestlus info hankimiseks)
  • Praktiline ülesanne

3.7.      Lühiülevaade integreeritud piirihaldusest ja välispiirivalvamisest

  • Välispiiri valvamise üldised põhimõtted, ülevaade integreeritud piirihaldusest
  • Maismaapiiri valvamise põhimõtted

3.8. EMTA üldtutvustus

  • Ameti tegevusvaldkond ja põhiülesanded
  • Ülesannete täitmiseks vajalikud volitused
  • Ameti roll laiapindses riigikaitses ja koostöö teiste ametiasutustega
  • Aktuaalsed teemad tegevusvaldkonnas

3.9. Isiksusepsühholoogia

  • Kontakti loomise alused
  • Suhtlemistasandid
  • Inimeste käitumisstiilid

3.10.Vaimne tervis ja enesesäilitamine

  • Mis on vaimne tervis
  • Stress ja stressorid
  • Läbipõlemine ja sellele viitavad ohumärgid, läbipõlemise tagajärjed
  • Enesehoiu tehnikad ja võtted ja organisatsiooni roll enesesäilitamisel

3.11. Teenistusrelva ja erivahendite kasutamine -  teooria ja praktika

  • Teenistusrelva kasutamise õiguslikud alused
  • Teenistusrelva kandmine ja hoidmine
  • Ohutusreeglid  - teenistusrelva ohutu käsitsemine 
  • Esmane teooria test (õiguslikud küsimused ja üldine käitlemise ohutus ning hoiustamisnõuded)
  • Püstoli lahti võtmine ja puhastamine ning tagasi kokku panemine
  • Laskeharjutused
  • Politsei lasketesti sooritamine

3.12.Turvataktika baasoskused

  • Kukkumise tehnikad; seis distants ja liikumine
  • Kinnipidamise tehnikad
  • Erinevatest haaretest vabanemine
  • Käeraudade kasutamine ja turvakontrolli teostamine 
  • Teenistusrelva kaitse ja tulirelva ähvardus
  • Külmrelva ründe tõrjumine
  • Politsei külmrelv ja gaasirelv (erinevad löögitehnikad)

3.13. Operatiivside (koostööharjutus simulatsiooniklassis)

  • Side eesmärk sisejulgeoleku valdkonnas, ülesanded sidele eri tasanditel (strateegiline side, operatiivside, taktikaline side)
  • Side alused ja sisejulgeoleku valdkonna sidesüsteemid 
  • Side kui juhtimisvahend (ülevaade juhtimistasanditest, eesmärkidest ja ressurssidega tagamisest)

3.14. Esmaabi ja elustamine

  • Esmaabi andmise tähtsus ja eesmärk
  • Esmaabi olemus õnnetusolukorra hindamine ja esmaabi andmise taktika
  • Elustamine
  • Aju hapnikuvarustus, teadvusetus, selle põhjused
  • Ohuolukorrad
  • Võõrkeha eemaldamine hingamisteedest
  • Elustamise ja teadvuseta inimese püsivasse külili asendisse asetamise harjutamine
  • Elustamisvõtete harjutamine elustamismannekeenil
  • Välised verejooksud, verejooksu liigid
  • Haavade tüübid, nende tekkemehhanismid, sidumise tehnika, reeglid
  • Verejooksu peatamise võtted
  • Erinevad traumad, peatrauma, rindkeretrauma, liigesetraumad 
  • Praktiline sidumine  ja fikseerimine
  • Külmakahjustused 
  • Kannatanu transportimise võimalused
  • Esmaabi vahendid tööl ja kodus
  • Teave HIV/AIDS-i ja teiste verega levivate nakkuste leviku kohta

3.15. Alarmsõit (valikaine)

  • Alarmsõidukite kasutamist reguleerivad õigusaktid
  • Sõiduki juhtimist mõjutavad tegurid, sõiduki tehnilised iseärasused ja turvalisuse elemendid
  • Alarmseadmete kasutamise taktika ja alarmsõidu taktikalised võtteid
  • Sõiduki juhtimise ohud ja võtted eritingimustes
  • Alarmsõiduki juhtimine

Maht

497 ak/h

Kontakt

koolitus@sisekaitse.ee