Magistritööde teemad sisejulgeoleku magistriõppesse sisseastujatele

Organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni uurimisrühm

Kaide Tammel mel@sisek,

Georg-Henri Kaup i.kaup@sis

Organiseeritud kuritegevus

1. Organiseeritud kuritegevus: alusteooriad, mõisted ja kontseptsioonid.
2. Organiseeritud kuritegevuse uurimisstrateegiad ja tehnoloogilised võimalused.
3. Organiseeritud kuritegevuse olemus ja dünaamika Eestis (kuritegevuse kujunemise ja toimimise põhjused, arengutrendid, mõjufaktorid).
4. Eesti kriminaalpoliitilised valikud.
5. Kuritegevust ennetavad meetmed.
6. Kuritegevusest, sealhulgas finantskuritegevusest tingitud kaudsete kulude suurusjärgu analüüs (SiM-i teema).
7. Kuritegeliku tulu ulatuse hindamise metoodikad: hetkeseis ja tulevikuülesanded (SiM-i teema).
8. Varimajanduse ulatuse hindamise metoodikad: hetkeseis ja tulevikuülesanded (SiM-i teema).
9. Offshore firmade olemus ja nende tegevuse analüüs.
10. Kokkupuutepunktid legaalse ja illegaalse majanduse vahel.
11. Maksuparadiisis hoitava vara ulatuse hindamise metoodikad: hetkeseis ja tulevikuülesanded (SiM-i teema).
12. Illegaalsete rahavoogude ulatuse hindamise metoodikad: hetkeseis ja tulevikuülesanded (SiM-i teema).
13. Kriminaaltulu avastamise võimalused, praktika, meetodid ja nende tõhusus.
14. Kuritegelikul teel rikastumise tõendamine, arvutusmetoodikad ja praktikad Euroopa Liidus.
15. Konfiskeeritud kriminaaltulu kasutamise võimalused ja riskid. Erinevate valikute võrdlev analüüs, teoreetilised alused ning muudatuste rakendamiseks vajalikud eeldused.
16. Rahapesu juhtumianalüüs (konkreetse sektori näitel, nt hasartmänguettevõtted, kaubanduspõhine rahapesu vmt).

Korruptsioon

1. Korruptsioon: alusteooriad, mõisted ja kontseptsioonid.
2. Korruptsiooni olemus ja dünaamika Eestis.
3. Korruptsioonivastaste meetmete kriitiline analüüs (rahvusvaheline, Euroopa Liidu, riiklik, KOV, asutuse/ettevõtte tasand).
4. Korruptsioonimehhanismid ja nende mõju riigi toimimisele.
5. Riigi julgeolekut ohustava korruptsiooni ennetus ja tõenduspõhised praktikad.
6. Riikliku taustaga isikute (PEP) sektori riskid – kaardistada võimalikud probleemid, kitsaskohad ja lahendused edaspidiseks.
7. Riigi kaaperdamise (state capture) uurimise metoodikad.
8. Riigi kaaperdamise (state capture) juhtumianalüüs.
9. Väärkäitumisest teavitaja kaitse olemus, regulatsioon ning selle tõhusus Eesti kontekstis.
10. Vaigistamishagide (SLAPP) olemus, regulatsioon ning selle tõhusus Eesti kontekstis.

Laiapindse riigikaitse ja ühiskondliku kerksuse uurimisgrupp

 Raul Savimaa maa@sisek

1. Kogukondade kerksus, kriisivalmidus ja roll Eesti riigikaitse laias käsitluses (laiapindse riigikaitse kontseptsioonis).
2. Keskkonnajulgeoleku aktuaalsed teemad Euroopas ja Eestis.
3. Tõhus kaasaegne teadmushaldus siseturvalisuse valdkonnas.
4. Okupatsioonivõimude sümboolika keelustamine ja eemaldamine avalikust ruumist (SiM-i teema).

Jaanika Puusalu usalu@sise

Esitatud magistritöö teemad on taotluslikult üldsõnalised: töö täpse teema toimub koostöös juhendajaga.

1. Digitaalselt võimestatud riigi uued ühiskondliku turvalisuse tagamise väljakutsed sh tehnoloogiasõltuvus ühiskonna toimepidevuses
2. Siseturvalisuse tagamine ühiskonna toimimiseks vajalike tehnoloogia häiringute olukorras sh siseturvalisuse tagamine kriisisituatsioonis, mitmikkriisis
3. Digitaalselt võimestatud riik ning rohepööre (sh kasvav tehnoloogiasõltuvus, elektrienergia sõltuvus, rohe-eesmärkide saavutamine jne).
4. Andmete k.a avaandmete kasutamine siseturvalisuse valdkonna töös (sh andmekasutuse eetilised küsimused, andmepõhiste protsesside kasutusvõimalus ja -vajadus, andmetalletuse ökoloogiline jalajälg jne).

Emilia Muuga uga@sisek

Esitatud teemad on üldsõnalised, tööde täpne pealkirjastamine toimub koostöös juhendajaga

1. Keskkonnajulgeolekuga seonduvad aktuaalsed teemad Euroopas ja Eestis.

2. Tulevikukriisideks valmistumine - Eesti riiklike varude planeerimise ja vajaduspõhise hindamise tõhusus kriisivalmiduse tagamisel (kuidas Eesti määrab kriisivarude vajaduse? Riiklike varude planeerimise protsessi ja piisavuse analüüs), nt:

·       Riiklike varude kujundamine Eestis: metoodikad, otsustusprotsessid ja varude piisavuse hindamine kriiside kontekstis

·       Riiklike varude planeerimise alused ja nende piisavus muutuvas riskikeskkonnas

·       Kriisivarude strateegiline juhtimine Eestis: vajaduse prognoosimise ja varude taseme adekvaatsuse uurimus, vajaduse tuvastamise metoodikad ja varude piisavuse kriitiline analüüs

3. Ühiskonna toimepidevust tagavate teenuste koostalitus ja sõltuvussuhted (laiapindse riigikaitse kontseptsioonis).

Hübriidohtude uurimisgrupp

 Ramon Loik ik@sisek

1. Ukraina sõja kogemustest lähtuv hübriidohtude alane koostöö Euroopa Liidus ja NATO-s
2. Venemaa Föderatsiooni hübriidsõja strateegiad ja taktikad Balti riikide ning Läänemere regiooni
3. Kübervõimestatud infooperatsioonid hübriidses ründestrateegias (Ukraina sõja näitel)
4. Missugused on efektiivseimad vastumeetmed kaasaegsele informatsioonilisele mõjutustegevusele ja mida neist oleks võimalik Eesti õigusruumis rakendada? (SiM-i teema)
5. Hübriidohtude käsitlemine Eesti õigusruumis, sh ettepanekud ohuteadlikkuse suurendamiseks ja teemakäsitluse ühtlustamiseks (SiM-i teema)
6. Venemaa informatsioonilise mõjutustegevuse peamised allikad Eesti suunal (SiM-i teema)
7. Vaenuliku informatsioonilise mõjutustegevuse, sh desinformatsiooni ja väärinfo ohud ning riskivektorid demokraatlikele ühiskondadele ja poliitilistele otsustusprotsessidele.
8. EL ja NATO hübriidohtude alased tegevused, koostöö ja selle täiendavad võimalused Eestile.
9. Hübriidohud Eestile ja nende maandamismeetmed
10. Hübriidohud kui ‘sillakontseptsioon’ Eesti ja teiste Balti riikide laiapindsetes julgeolekustrateegiates
11. Generatiivse tehisaru kasutusvõimalused strateegilises informatsioonilises mõjutustegevuses

Ringo Ringvee gvee@sise

1. Sotsiaalmeedia piirangud alaealistele radikaliseerumise ennetamise meetmena.“

2. „Äärmusideoloogiad (islamiäärmuslus, parem-, vasakäärmuslus vm) mänguplatvormidel. Kas oht Eesti lastele?“

3. „Lõimumine/Integratsioon Eesti ühiskonda ja religioon – toetaja või takistaja?“

4. „Religioon ja mõjutustegevus.“

5.  „Venemaa mõjutustegevus ja Vene Õigeusu Kirik (Foreign Information Manipulation and Interference; FIMI)“

6. „Hamasi narratiivid Lääne/Eesti „Palestiina vabaks“ sõnumites?“

7. „Rändepoliitika väljakutsed – radikaliseerumine?“

8. „Islamiusuline religioosne tegevus Eesti vanglates.“

9. „Religioosne tegevus vanglates Vanglateenistuse perspektiivist.“

10.„Terroristiku veebisisu piiramise võimalused Eesti õigusruumis.“

11. „Fundamentalistlik islam Eestis – kas probleem julgeolekule ja siseturvalisusele?“

Kate-Riin Kont kont@sise

1.  Tulevaste siseturvalisuse valdkonna töötajate tehisintellekti alane kirjaoskus:  Sisekaitseakadeemia tudengite näitel (võetud).

2. Sisejulgeoleku valdkonna väljakutsed ja punased jooned tehisintellekti arendamisel (SiM-i teema) (saab ilmselt võetud).

3. Zero Trust arhitektuur ja selle rakendamine Eesti avalikus sektoris. Millisel määral ja milliste kuludega on Zero Trust arhitektuuri rakendamine Eesti avalikus sektoris realistlik?

Fookus: ühe konkreetse sektori (nt tervishoid või siseministeeriumi haldusala) kulude ja riskide võrdlus, intervjuud ekspertidega (RIA, CERT-EE).

4.  Väikeste ja keskmiste Eesti kohalike omavalitsuste valmisolek lunavararünnakuteks Eestis.

· Millised ennetus- ja taastamismeetmed vähendavad lunavararünnakute mõju Eesti kohalikes omavalitsustes?

· Millised meetmed on väikeste KOVide jaoks kuluefektiivseimad lunavararünnakute ennetamisel ja taastumisel? “Minimum viable security” mudel KOVidele.

Kombineeritud fookus nt: tehniliste ja organisatsiooniliste meetmete võrdlev analüüs (sh nt töötajate roll lunavararünnakute tekkes ja ennetuses)

5. Nutikate turvakaamerate reaalajas analüüsi mõju kuritegevuse ennetamisele Eesti linnakeskkonnas. Võimalikud uurimisküsimused:

·  Kas ja millisel määral vähendab reaalajas videovalve kuritegevust Eesti linnades?

·  Millised kuriteoliigid on kõige enam mõjutatud?

·  Kuidas tasakaalustada turvalisust ja privaatsust?

Metoodika: juhtumiuuring (nt Tallinn), intervjuud: politsei, KOV spetsialistid, statistika: kuritegevus enne/pärast kaameraid, võrdlus teiste riikidega.

6.   Andmeanalüütika kasutamine kuritegevuse ennetamisel Eesti sisejulgeoleku otsustustoetuses. Võimalikud uurimisküsimused:

·   Milliseid andmeallikaid kasutatakse Eestis sisejulgeoleku otsustustoetuses?

·   Kui efektiivne on prognoosiv analüütika kuritegevuse ennetamisel?

·   Millised on peamised õiguslikud ja eetilised piirangud?

Metoodika: intervjuud: Politsei- ja Piirivalveamet, RIA / analüütikud dokumentide analüüs võrdlus: Eesti vs teised EL riigid

Aigo Allmäe

Kontakt: ae@sisek

1. Eesti julgeolekupoliitika areng pärast 2022. aastat: Venemaa Föderatsiooni agressiooni mõju strateegilistele prioriteetidele.
2. Ühiskondlike hoiakute ja kaitsetahte mõju julgeolekupoliitikale.
3. Balti kaitsekoostöö arengud elanikkonnakaitse arendamisel
4. Võrdlev analüüs elanikkonnakaitse korraldamisest Balti riikides
5. Analüüs ja soovitused Eesti elanikkonnakaitse süsteemi valmisolekuks laiapindses kriisis
6. Elanikkonnakaitse kommunikatsioonistrateegia analüüs
7. Kohalike omavalitsuste roll ja suutlikkus elanikkonnakaitse operatsioonide toetamiseks
8. Küberohtude mõju elanikkonnakaitsele (kitsamalt läbi kriitilise infrastruktuuri ründamise)
9. Reserv- ja vabatahtlike roll sisejulgeolekus (nii siseriiklikud kui ka välismaalt saabuvad vabatahtlikud)
10. Ukraina õppetunnid elanikkonnakaitsele ja tsiviilvastupanu korraldusele.

Priit Laaniste
Kontakt: iste@sise

1. Elanike kriisideks valmisoleku suurendamise võimalused Eestis
2. Kortermajade varjendite maksumuse ja tasuvuse analüüs uute ehitusnõuete valguses

Ivo Hakman
Kontakt: an@sisek

1. Ulatusliku evakuatsiooni võimalike juhtimismudelite võrdlev analüüs
2. Evakuatsioonikohtade kaitseväe ja Kaitseliidu üksustega julgestamine rahvusvahelise sõjaõiguse vaatevinklist
3. Elanikkonna riskitaju ja evakueerimisvalmiduse regionaalsed erinevused
4. Rahvusvahelise evakuatsiooni planeerimise ja õiguspoliitika väljakutsed
5. Inimeste kriisipiirkonnast evakueerumise motivatsiooni uuring
6. Omavalitsuste valmisolek ulatusliku evakuatsiooni korraldamise operatsioonideks ning soovitused
   

Tauno Suurkivi
Kontaktid: kivi@sise

1. Valdkondade ülese elanikkonnakaitse koolitussüsteemi loomine ja arendamine Päästeametis: analüüs ja ettepanekud koolitusmudeli loomiseks
2. Toimepideva omavalitsuse mudel
3. Omavalitsus roll ja ülesanded laiapindses riigikaitses

Reet Kasepalu
Kontakt: palu@sise

1. Elanikkonnakaitse meetmete mõju inimeste hoiakutele ja käitumisvalmidusele kriisiolukorras: riiklike kommunikatsiooni- ja kaasamisstrateegiate tõhususe analüüs
   
   Uurimistöö eesmärk on mõista, kuidas riiklikud elanikkonnakaitse tegevused – näiteks ohuteavitus, evakuatsiooniplaanid, varjumissoovitused ja kogukondlikud koolitused – mõjutavad inimeste hoiakuid ning tegelikku käitumist ohuolukordades. Töö keskendub sellele, kui hästi jõuab riiklik sõnum inimesteni, millised tegurid soodustavad või pärsivad soovitud käitumisreaktsioone ning kuidas tõsta elanike usaldust ja valmisolekut koostööks kriisis.
   

Stella Polikarpus
Kontakt: karpus@sis

1. Visiõppe kasutamine standardtegevuste juhiste õpetamisel ja/või elanikkonnakaitses
2. Visiõppe kasutamine ajakriitilises olukorras otsustamise õpetamisel
3. Õppejõudude kogemused ja teadmised visiõppe tegemisel
4. Juhtimistegevuste instruktorite kvalifikatsiooninõuded
   
   Teemade keskmes on virtuaal reaalsuse kui tehnoloogia kasutamine siseturvalisuses olukorrateadlikkuse ja otsustamisprotsesside väljaõppe toetamisel. Visiõpe on virtuaal simulatsioonide põhine õpetamise metoodika, kus integreeritakse tehnoloogia, pedagoogika ja ainealased teadmised õppijatele tähenduslike õpikogemuste loomiseks. Kui tulevane uurija on mitte pääste alase taustaga on teema valimisel olulised uurija enda head erialased teadmised või kaasjuhendaja leidmine, kuna juhendaja oskab simulatsioonide sisu asjakohasust hinnata üksnes pääste teemade puhul.

Ülle Vanaisak
Kontakt: isak@sise

1. Politsei ametiabi andmise kohustus teisele korrakaitseorganile: KorS § 6 lg 6 versus HKTS §17-20
   
   Peaks olema õigusalane töö politsei ametiabi andmise kohustusest KorS § 6 lg 6 versus HKTS § 17-20 tulenevalt. (Selle teema valijal võiks olla õigusalane haridus – bakalaureus või magister või suur huvi õiguse ja õigusliku argumentatsiooni kunsti vastu.)
   
   Aktuaalsus tuleneb sellest, et KorS kitsendab ametiabi andmist vahetu sunni kasutamisega teisele korrakaitseorganile, samas võivad ametiabi vajada ka teised haldusorganid, näit kriminaalhooldus, lastekaitse jpt.
2. X-korrakaitseorgani (Politsei, Pääste, MTA vm) näitel riikliku järelevalve meetmete dokumenteerimise kohustuse rakendamine: praktikale orienteeritud uurimus
   
   Teoreetiline ülevaade, miks peab riikliku järelevalve meetmeid dokumenteerima (HMS; KorS jm õigusaktid). Millisel juhul on RJV meetme dokumenteerimine kohustuslik. Dokumendi vaatlused hõlmaks korrakaitseorgani RJVM blankettide vaatlust, kui ka täidetud dokumentide vaatlust. Eesmärk on selgitada välja dokumentide täitmisel tekkinud kitsaskohad ja töötada välja ettepanekud probleemide lahendamiseks, sh dokumentide näidisblanketid.
3. Korrakaitseorgani (kas MTA, PäA vm) vahetu sunni kasutamise õiguslikud aspektid ja praktilised rakendused: ametnike tagasiside põhine uurimus
   
   Ülevaade seadustest, mis lubavad KKO-l vahetut sundi kasutada ja seadustest, millised ei võimalda, aga peaks. Milliseid VS vahendeid kasutatakse ja kuidas on väljaõpe korraldatud. Uuring ehitada üles ametnike küsitlustele.

Dorel Käosaar

Kontakt: saar@pol

1. Tehnoloogiliste lahenduste rakendamisega kaasnev lisavõimekus Eesti piiripunktides.
   
   Tehnoloogiliste lahenduste rakendamisega kaasnev lisavõimekus Eesti maismaapiiri piirikontrollis.
   
   Tehnoloogiliste lahenduste rakendamisega kaasnev lisavõimekus Tallinna Lennujaama piirikontrollis.
   
   Uurimistöö teema eesmärk on välja selgitada, millised uued tehnoloogiad ja protsessid oleksid piirikontrollis kasutatavad, et piiriületaja füüsiline kontakt ametnikuga/ametnikega oleks minimaalne, tegevustes ei oleks korduvust ning piiriületus oleks sujuv ja kiire. Arvesse tuleb võtta maailmas toimuvaid innovaatilisi ja tehnoloogilisi arenguid ning kehtivat õigusruumi ja regulatsioone. Tagada inimõigused ja isikuandmete kaitse.
2. Piiri valvamisele püstitatud ülesanded ja optimaalne ressursi vajadus (reageerimine ja piiripatrulli ülesanded)
   
   Saada teada piiri valvamise ülesannetele täitmiseks inimressursi vajadused ning mis muutuks, kui olukord peaks julgeoleku vaates eskaleeruma (lisandväärus, kui tuuakse kaks vaadet, tavapärane ja kriisiolukorras tegevused)
3. Tehniline piiri valvamine ja selle vaatluseks kaasaegsed ruumi lahendused
   
   Saada ülevaadet erinevatest ja samas ergonoomilistest ruumilahendustest, kus toimub seirevaatlus. Tulemuseks pakkuda ruumilahendus ning töökohtade paigutus, mis tingimused peavad olema täidetud et oleks tagatud kaasaegsed ruumid, mis on vajalik ruumi sisustus, ülesehitus, töökohtade paigutus jne
4. Seireoperaatorite efektiivseks tööks optimaalne töökohtade vajadus, lähtudes Eesti riigi piirist (maismaa, piiriveekogu, jõgi)
   
   Mis on seireoperaatori tööefektiivsuse võimekus st kui palju radareid, kaameraid vms suudaks üks seireoperaator korraga jälgida, kui suur on monitoride/telerite mõõtmed, kui pikk peaks olema tööpäev, et ei toimuks väsimust vms. arvestada erinevaid seire lahendusi, mis on piiriveekogul, maismaal. Kõrvutada operaatorite vajadus Eesti maismaapiiriga, Peipsi järvistuga või Narva jõega. Kui saab, siis mismoodi muuta seireoperaatoritööd lihtsamaks järgides põhimõtet – tehnika abistab aga ei asenda inimese tähelepanu, empaatiat, analüütilisust, hinnanguid jms
5. Madallennu objektide tuvastamise ja tõrjumise võimalused (positiivsed lahendused, ohud ja riskide maandamised)
   
   Tehnilised tuvastamise võimalused ja mis on arengud tulevikus, objekti tõrjumise ja ohutu nn maha toomise võimalused. Samas, mis muutuks, kui see süsteem muuta automaatseks, mis on lahendused ja tekkivad ohud või riske maandatavad võimalused.
6. Ebaseadusliku riigipiiri ületuse tõkestamine nn push-back meetodil, rakendamise võimalused ja piirangud Eestis (võrreldes teiste EL riikide praktikaga)
   
   Kas Eesti saab rakendada push-back meetodit, mis on õiguslik hinnang ja praktilised võimalused, tuua näiteks teiste EL riikide tegevusi ja mis on EL Komisjoni seisukoht antud tegevusele.
7. Äpipõhise autorenditeenuse kasutamine
   
   Kes on sagedasemad äpipõhise autorenditeenuse kasutajad (sooline-vanuseline jaotumine, juhistaaž jne), milline on teenuse kasutamise maht (rentide arv ja keskmine aeg/km, renditeenuse läbisõitude maht võrdluses läbisõitude kogumahuga Eestis, piirkondlik jaotus…), millised on levinumad kasutajate põhjustatud probleemid (põhjustatud/osaletud liiklusõnnetused, parkimisega seonduvad teemad, liiklussüüteod, kahjustamised…), soovitused ja võimalikud meetmed renditeenuse kasutajatega seotud võimalike riskide maandamiseks.
   
   Sarnaselt UK ennetustegevuste võrdlemise uuringule teostada töö mõne muu riigi näitel.
8. Mujal maailmas teadus- ja tõenduspõhiselt hinnatud ennetustegevuste võrdlus Politsei-ja Piirivalveameti ennetustegevustega
   
   Uurida milliseid teadus- ja tõenduspõhiseid ennetustegevusi tehakse EU riikide politseiasutuste poolt või nende eestvedamisel, tuua välja sarnasused ja erisused ning teha ettepanekud milliseid võiks PPA-s rakendada.
9. EU riikide politsei teadus- ja tõenduspõhiste ennetustegevuste võrdlus PPA ennetustegevustega noorte suunal kanepi leviku ja tarvitamise tõkestamiseks.
   
   

VARASEMALT ESITATUD (juhul, kui keegi ei ole valinud)

1. Kuidas hinnata kuritegevuse mõju kogukonnale, valdkonnale, julgeolekule?
   
   Kuidas hinnata järelevalve mõju liiklusele?
   
   Kuidas hinnata süüteomenetluse mõju kogukonnale, valdkonnale, julgeolekule?
   
   Kuidas hinnata ennetustegevuse mõju?
   
   • Pareto printsiibi järgi saavutatakse 80% tulemust 20% panusega. See kehtib siin mitut pidi. Suur osa kuritegevust on tehtud väikese osa kurjategijate poolt, seega panus neile vähemusele peab tooma olulise vähenemise kuritegevuses.
   
   • Vajame lahendusi, millega leida üles need väiksed osad, millest tuleb suur tulemus ning vajame ka meetodeid, millega kontrollida, kas see on nii.
   
   • PPA-s usume, et kui teeme teadlikke valikuid, millega ja kellega tegeleda, siis saavutame turvalisuses olulise muutuse. Teisisõnu sihime oma piiratud ressursi sinna, kus see toob kõige suurema tulemuse ja sellega avaldame turvalisuses suurt positiivset mõju.
2. Kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise seaduslike aluste võrdlus Eesti, Läti, Leedu, Soome ja püüda hinnata nende tulemuslikkust
   
   Uurimistöö ülesanne on välja selgitada kriminaaltulu arestimise efektiivsus Eesti seadusandluses. Töö eesmärk on teha konkreetsed ettepanekud muudatusteks, mida võiks seadusesse sisse viia. Tänase süsteemi efektiivsuse mõistmiseks on vaja uurida teiste riikide seadusandlust ja praktikas toimivust. Valik ei pea olema ainult pakutud riikidest. Siinkohal võib konsulteerida KKP KTTB üksusega, et leida neile teadaolev riik, kelle süsteem tugineb väga heale seadusandlusele.
3. PPA tegevuste efektiivsust 9. mai sündmuste ennetamisel
   
   Koostöö KOV-idega, vene ja ukraina kogukonnaga. 2022. aastal oli vene kogukonna käitumine täiesti teine, kui eelnevatel. PPA tegi teatud ennetavaid tegevusi. Hea oleks püüda mõõta kogu selle operatsiooni efektiivsust.

Külli Saluste:
Kontakt: uste@sise

1. Ametniku tegevuspiirangud. Pöörduste efekti toimimine
   
   Avaliku teenistuse seadus § 60 lg 5 piirab ametnikel töötada tööandja juures (olla juhtorgani liige, omada osalust jne), kelle üle ta on järelevalvet teinud. Kas pöörduste efekti toimimiseks on olemas piisav õiguslik raamistik? Kas on vajalik õiguslikult reguleerida normi rakendamiseks järelevalve küsimusi? (Kohtla-Järve endise linnapea J. Solovjovi näide).
   
   Lisaks võib käsitleda ametis oleva ametniku tegevuspiirangut - saada tulu kõrvaltegevuse eest, kui sama tegevus kuulub tema teenistusülesannete hulka. Kuidas kohaldub tegevuspiirang juristile, IKT töötajale ehk kuidas sisustada sama tegevust, mis oleks normi mõttega kooskõlas ning ei piiraks ettevõtlusvabadust? Narva volikogu liikmete toimingupiirangu värske kaasus. Õiguskantsler Ü. Madise kinnitusel tuleb luua huvide konflikte vältiv õigusselgus olukorras, kus kohaliku omavalitsuse volikogu liige töötab omavalitsuse hallatava ametiasutuse juhina või kuulub sellise kohaliku omavalitsuse osalusega ühingu juhatusse või nõukokku, mille üle ta volikogu liikmena peab teostama järelevalvet. ( https://www.err.ee/618475/madise-omavalitsustes-korruptsiooni-ohjeldamiseks-tuleb-seadusi-muuta ). Praegu on menetluses KOV eelnõu, võimalik et käsitlust leiab volikogu liikme täiendavad piirangud, mis tulenevad huvide konfliktist.
2. Lobeerimise õiguslik reguleerimine
   
   Lobeerimise õiguslikust reguleerimisest on poliitikute ja ajakirjanduse poolt olnud pidevalt juttu ning on tehtud ettepanekuid erinevateks algatusteks. 2021 võeti vastu ametniku lobeerimise hea tava. Kas lobeerimine peaks olema asutuste ja organisatsioonide siseregulatsioonide teema või on võimalik õigusaktidega osaliselt seda reguleerida? Kas ebakohast lobeerimist karistusõiguse väliselt on võimalik halduslikult tõkestada ja kas see oleks demokraatlikule riigikorraldusele kohane? Võimalik uurida Euroopa Liidu lobiregistrit ja vastavat regulatsiooni eri riikides.
3. Mõju korruptiivse kasutamise ja mõjuvõimuga kauplemise erisused ja sarnasused
   
   Keeruline teema, sest Eestis kohtupraktika puudub ning opereerima peaks kujundlike teoreetiliste konstruktsioonidega. Samas kui korruptiivse mõju teemasid õiguslikult mitte avada ja selgitada, siis on ka praktikas keerulisem uusi peitkuritegude koosseise mõista ja tuvastada.
4. Riigihankes osalejale eelise andmine
   
   Selgitada millisel juhul on eelise andmine või pakkuja teavitamine kuritegelik. Võimalik käsitleda KarS § 300 muudatusi. Normi rakendamine oli enne 2015.a. keerulisem, sest „põhjendamatu eelise loomise“ määratlemine tingis väga laia kriminaalmenetluse aluste olemasolu.
   Kehtiv sõnastus - (1) Riigihanke menetluse nõuete rikkumise eest menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil, samuti seaduse kohaselt nõutavat riigihanke menetlust korraldamata hankelepingu sõlmimise eest eelise andmise eesmärgil;
   
   Sõnastus kuni 01.01.2015 - Riigihangete konkursil ühele osalejatest põhjendamatute soodustingimuste või eeliste loomise või muul viisil riigihangete teostamise nõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud oluline varaline kahju.
5. Jälitustegevuse kasutamine korruptsiooni kuritegude uurimisel –
   
   Võimalik võrrelda riikide JT regulatsioone GRECO hindamise materjalide põhjal. Kas JT on riikides oluline või vajalik korruptsiooni kuritegude tõendite kogumisel?
   
   Eesti kohtupraktika põhjal – Milliseid JT liikide tõendeid on korruptsiooni kuritegude menetluses esitatud ja kuidas on kohus neid tõendeid hinnanud?
6. Ametiisiku huvide deklareerimisest
   
   Miks on vaja huvisid deklareerida. Riigid on lähenenud erinevalt. Osades riikides on põhjalik deklareerimine, tsentraliseeritud kontroll ning tugev järelevalve. Teistes riikides vastupidi. Eestis on huvide deklareerimise vajadus vähenenud ja järelevalve suures osas detsentraliseeritud. Kas selline mudel täidab korruptsiooni preventsiooni eesmärke? Kas oleks otstarbekas õiguslikku regulatsiooni täiendada või pigem jätta õiguslik regulatsioon samaks?
7. Seotud isik korruptsiooni süütegudes
   
   Toimingupiirangu rikkumise süüteo koosseisu tuvastamisel on oluline välja selgitada seotud isik. Keerukust võib valmistada KVS § 7 lg 1 p 4 ja § 11 lg 2 ja 3. Selgelt 2 tooli peal istumise süüteo koosseisu tuvastamine on lihtne ning ametiisikud mõistavad paremini seda keeldu. Kui seotud isiku tuvastamine on keeruline, siis ka ametiisik võib kergemini libastuda keelatud otsuste ja toimingute tegemisel. Eesmärk ei ole teha KVS-s parandusettepanekuid, vaid õiguslikult selgitada seotud isikute liike ja võimalusel korruptsiooniohtu.
8. Altkäemaksu vara liigid
   
   Millist liiki vara lubamisega on nõustutud või millist vara on vastuvõetud ning millisel viisil on seda tehtud? Klassikaline rahaümbriku andmine altkäemaksuna on asendumas keerulisemate raskelt tuvastatavate vara üleandmise liikidega. Näiteks kasutatakse vahendajate fiktiivseid või osaliselt fiktiivseid konsultatsioonilepinguid, milles altkäemaksu andja ja vastuvõtja otseselt ei figureeri.
9. Euroopa Liidu Venemaa vastases sanktsioonides sätestatud erandite mõju sanktsioonide rakendamisele
10. Kaitseväele antud volitused, mis võivad kujuneda ohuks põhiseaduslikule korrale –riigipöörde oht ja selle vähendamine
    
    Miks ikkagi tsiviilvõim on seatud kontrollima kaitseväge? Näiteks riigipööretest, kus osalenud armee (nt türgi, teised demokraatiad kus on seda juhtunud). Mis võim on tegelikkuses kaitseväel ja selle juhatajal. Kas Eesti õigus on piisavalt tasakaalustatud, et jõuametkonnad, sh kaitsevägi, ei saa võtta JOKK skeemi kasutades võimu riigis.
    
    Teema on aktuaalne, sest kriisideks valmisoleku seaduse tegemise valguses ja kaitseväeteenistuse seaduse pidevas ajakohastamise protsessis on KV õigused, volitused pidevalt teemaks ja õigusliku diskussiooni objektiks.

Kerli Kaal
Kontakt:Kerli.Kaal@112.ee

1. Häirekeskus: kas päästeasutus
   
   Täna oleme päästeseaduse all, ametnikud on päästeteenistujad, kuid võiks analüüsida, võrrelda ja leida võimalusi, kuidas me saaksime olla riigiametnikud ilma, et oleksime osa päästeseadusest. Kas Häirekeskusel võiks olla oma seadus? Mida tähendaks see inimesele, kui enam ei ole päästeametnik, kas hüved jääksid alles (nt päästeametniku staaž, lisapuhkepäevad jne)? Näiteks Soomes alluvad nad Sise- ja Sotsiaalministeeriumile, ei ole pääste ega politseiametnikud. Loogika peitub tegelikult selles, et on kaks võimalikku uurimisküsimust. Kas Häirekeskus on päästeasutus? Kas päästekorraldaja on päästeteenistuja? Ükskõik kummast uurimist alustada, lõplik järeldus oleks mõlemat küsimust lahendav. Iseenesest esimene küsimus hõlmab magistritöö mahu mõttes ka teise. Ja maht ka täis tuleks. Kui magistritöö jõuab järeldusele, et ei pea olema päästeasutus, siis saaks edasi rääkida päästeseadusest eraldumisest.

Kristiina Kütt
Kontakt: tt@sisemini

1. Kuritegevusega võitlemise dilemmad.
   Kui palju ressurssi õiguskaitses on piisav, et tegeleda väärikal moel kriminaalse maailma ohjes. Millised kulud kaasneksid kui riik sooviks senisega võrreldes muuta täies mahus kuritegevuse vastast poliitikat ning kujundaks põhimõtte – iga uus kuritegu on süsteemi ebaõnnestumine.
2. Milline oleks Eesti jaoks sobivaim mudel kuritegevuse ohjamiseks ja milliste kulutustega tuleks arvestada?
3. Eesti ja rahapesu vastane võitlus – õnnestumine või ebaõnnestumine kulude-tulude võrdluses?
4. Mis on korruptiivse juhtumi esinemise hind Eestis ja kuidas kalkuleerida korruptiivse tegevuse ühiskonnale tekkivat kahju?
5. Mis on pettusejuhtumi esinemise hind Eestis ja kuidas kalkuleerida pettusliku tegevuse ühiskonnale tekkivat kahju?
6. Missugused võimalused on riigihangetel välistada Euroopa Liidus registreeritud julgeoleku seisukohalt ohtu kujutavaid pakkujaid (ettevõtteid) või kui nad pakuvad julgeolekule ohtu kujutavaid tooteid/teenuseid?
7. Missugused on tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasneda võivad julgeolekuohud ning nende realiseerumise mõjud Eestis?
8. Missugune on energiajulgeoleku seisukohalt optimaalne vahekord elektrienergia impordi ja kohapealsete juhitavate võimsuste toodangu vahel?
9. Illegaalse veebisisu eemaldamist tõhustavad regulatsioonid ja praktikad ELis (võrdlusanalüüs ja ettepanekud Eesti jaoks)
10. Mittetulundisühingute ja ühenduste sundlõpetamine julgeolekukaalutlustel (õiguslik analüüs ja ettepanekud Eesti õigusloome parendamiseks)
11. Õiguslikud ja korralduslikud meetmed erakondade ja nende sidusorganisatsioonide läbipaistvuse suurendamiseks
12. Riikliku järelevalve tõhustamine mittetulundusühingute ja erakondade ning nende sidusorganisatsioonide tegevuse, sh rahastamise üle.
13. Millised on täiendavad õigustatud piirangud ja kitsendused Eesti/demokraatliku ühiskonnakorralduse kaitseks?
14. Julgeolekuvaldkonna terminoloogia (võrdlus)analüüs ja ettepanekud selle ühtlustamiseks erinevate riiklike strateegiadokumentide näitel.
15. Indikaatorid sisejulgeoleku valdkonnas protsesside/meetmete hindamiseks (STAKi näitel).
16. Inimkaubanduse juhtumite kvalifitseerimise- ja menetluspraktikate võrdlusanalüüs (ELi näitel)
17. Ohvriabi korralduse eripärad inimkaubanduse menetlemisel.
18. Põhiseadusliku korra kaitse õiguslikud lahendused vägivallatu tegevuse vastu.
19. Piirkonna-spetsiifilised (vajalikud) lahendused sisejulgeoleku kindlustamiseks Ida-Virumaa/Kagu-Eesti näitel.
20. Sotsiaalmeedia/veebi kaudu leviva desinformatsiooni ja mõjutustegevuse tõkestamise võimalused.
21. Veebisisu turvalisust käsitlevate regulatsioonide ja avaliku ruumi turvalisust käsitlevate regulatsioonide analüüs Eesti näitel.