Õppimine ja praktika välismaal
Erasmus+ programm annab tudengitele võimaluse minna õppima või praktikale Euroopa Liidu liikmesriikidesse ning samuti Norra, Islandile, Liechtensteini, Põhja-Makedooniasse, Türki ja Serbiasse. Väljaspool neid riike saab õppida juhul, kui selleks on sõlmitud vastavad partnerluslepingud.
Õpirändes saab osaleda kahel viisil:
- Pikaajaliselt – kestus vähemalt kaks kuud füüsiliselt välisriigis.
- Lühiajaliselt – kestab 5–30 järjestikust päeva välismaal ning sellele lisandub kohustuslik virtuaalne osa enne ja/või pärast füüsilist õpirännet.
Mõlemad variandid on sobilikud nii välisõpinguteks kui ka praktika sooritamiseks.
- Vahetusõpingutele saab kandideerida Sisekaitseakadeemia Erasmus+ partnerkõrgkoolidesse.
- Välispraktika puhul sobivad sihtkohtadeks välismaa ettevõtted või organisatsioonid (sh kõrgkoolid), mille tegevusvaldkond ja profiil vastavad üliõpilase praktika eesmärkidele ja nõuetele.
Kõrgkooli lõpetajatele pakub programm võimaluse läbida 12 kuu jooksul pärast lõpetamist praktika välismaal.
Erasmus+ programmi toetust on võimalik kasutada rohkem kui ühe korra – näiteks kombineerides vahetusõpinguid ja praktikat –, kuid ühe õppeastme jooksul ei tohi toetuse kogukestus ületada 12 kuud.
Osaleda võivad kõik Sisekaitseakadeemia päeva- ja kaugõppe üliõpilased.
Pea meeles kandideerides:
- Välisõpingud peavad jääma sinu õppeaja sisse
(väliskõrgkoolide semestrid ei pruugi kattuda akadeemia semestriaegadega). - Välisõpingutele saad minna alates 2. õppeaastast (avalduse võib esitada varem).
- Vajalik on piisav keeleoskus – tavaliselt inglise keeles B2 ning teiste keelte puhul vähemalt A2 või B1.
- Keeletõendi puudumisel tuleb teha Online Language Support keeletest.
- Enne välismaale minekut tuleb koostada Erasmus+ õppe- või praktikaleping, mis kooskõlastatakse õppekava juhiga.
See on aluseks välismaal läbitud õpingute või praktika tulemuste arvestamisele akadeemias.
Lisainfo ja kandideerimine: @siseka
Erasmus+ õpirändes osalevad üliõpilased saavad taotleda elamistoetust, mis katab osa välisõpingute või -praktikaga seotud lisakuludest. Stipendium ei pruugi katta kõiki väljaminekuid, seega tuleb arvestada ka isiklike kuludega.
Võimalikud lisakulud:
- kindlustus,
- elamisloa või viisa taotlemine,
- reisipiletid ja muud reisikulud.
Kulude suurus sõltub riigist, mistõttu tasub iga õpirände jaoks teha eraldi eelarve.
Oluline teada:
- Vastuvõttev kõrgkool ei tohi nõuda õppemaksu ega tasusid eksamite, laborite või raamatukogu kasutamise eest.
- Võimalikud on väikesed tasud, mis kehtivad ka kohalikele tudengitele (nt kindlustus, üliõpilasorganisatsioonid, õppematerjalid).
- Erasmus+ üliõpilane säilitab õiguse Eesti riiklikele toetustele ja õppelaenule.
- Õpirändes on võimalik osaleda ka ilma stipendiumita, säilitades kõik Erasmus+ staatusega kaasnevad õigused.
- Vahetusõpingud: kandideerimine toimub vahetusõpingute õppeaastale eelneva õppeaasta kevadsemestril või sügissemestril, kui õppima minnakse kevadel. Täpne kandideerimisinfo avaldatakse Sisekaitseakadeemia kodulehel ja muudes infokanalites.
- Välispraktika: avaldusi saab esitada kogu õppeaasta jooksul, kuid hiljemalt üks kuu enne praktika eeldatavat algust.
- Lühiajaline õpiränne: võimaluste ja tähtaegade kohta avaldatakse infot jooksvalt.
Kandideerimiseks esita Erasmus+ koordinaatorile:
- Avaldus
- Motivatsioonikiri (1–2 lk, vabas vormis põhjendus, miks soovid välismaal õppida või praktikale minna)
- Keeletõend võõrkeele oskuse kohta (nt keelekeskuse tõend, mõne õppeasutuse juures sooritatud keeletesti tulemus vms)
- Akadeemiline õiend õppevõlgnevuste puudumise kohta
Küsimuste korral pöördu Erasmus+ koordinaatori poole: @siseka.
Välismaale õppima ja praktikale suunduvatel üliõpilastel on kohustus tutvuda järgmiste dokumentidega:
- Erasmus+ tudengiharta – õigused ja kohustused
- Erasmus kord õppurile
Vajalikku lisainfot leiab:
Küsimuste korral pöördu Erasmus+ koordinaatori poole:
@siseka.
