Õppimine ja praktika välismaal
Erasmus+ programm annab tudengitele võimaluse minna õppima või praktikale Euroopa Liidu liikmesriikidesse ning samuti Norra, Islandile, Liechtensteini, Põhja-Makedooniasse, Türki ja Serbiasse. Väljaspool neid riike saab õppida juhul, kui selleks on sõlmitud vastavad partnerluslepingud.
Õpirändes saab osaleda kahel viisil:
- Pikaajaliselt – kestus vähemalt kaks kuud füüsiliselt välisriigis.
- Lühiajaliselt – kestab 5–30 järjestikust päeva välismaal ning sellele lisandub kohustuslik virtuaalne osa enne ja/või pärast füüsilist õpirännet.
Mõlemad variandid on sobilikud nii välisõpinguteks kui ka praktika sooritamiseks.
- Vahetusõpingutele saab kandideerida Sisekaitseakadeemia Erasmus+ partnerkõrgkoolidesse.
- Välispraktika puhul sobivad sihtkohtadeks välismaa ettevõtted või organisatsioonid (sh kõrgkoolid), mille tegevusvaldkond ja profiil vastavad üliõpilase praktika eesmärkidele ja nõuetele.
Kõrgkooli lõpetajatele pakub programm võimaluse läbida 12 kuu jooksul pärast lõpetamist praktika välismaal.
Erasmus+ programmi toetust on võimalik kasutada rohkem kui ühe korra – näiteks kombineerides vahetusõpinguid ja praktikat –, kuid ühe õppeastme jooksul ei tohi toetuse kogukestus ületada 12 kuud.
Osaleda võivad kõik Sisekaitseakadeemia kõrghariduse päeva- ja kaugõppe üliõpilased.
Pea meeles kandideerides:
- Välisõpingud peavad jääma sinu õppeaja sisse
(väliskõrgkoolide semestrid ei pruugi kattuda akadeemia semestriaegadega). - Välisõpingutele saad minna alates 1. õppeaastast (avalduse võib esitada varem).
- Vajalik on piisav keeleoskus – tavaliselt inglise keeles B2 ning teiste keelte puhul vähemalt A2 või B1.
- Keeletõendi puudumisel tuleb teha Online Language Support keeletest.
- Enne välismaale minekut tuleb koostada Erasmus+ õppe- või praktikaleping, mis kooskõlastatakse õppekava juhiga.
See on aluseks välismaal läbitud õpingute või praktika tulemuste arvestamisele akadeemias.
Lisainfo ja kandideerimine: @siseka
Erasmus+ õpirändes osalevad üliõpilased saavad taotleda elamistoetust, mis katab osa välisõpingute või -praktikaga seotud lisakuludest. Stipendium ei pruugi katta kõiki väljaminekuid, seega tuleb arvestada ka isiklike kuludega.
Võimalikud lisakulud:
- kindlustus,
- elamisloa või viisa taotlemine,
- reisipiletid ja muud reisikulud.
Kulude suurus sõltub riigist, mistõttu tasub iga õpirände jaoks teha eraldi eelarve.
Oluline teada:
- Vastuvõttev kõrgkool ei tohi nõuda õppemaksu ega tasusid eksamite, laborite või raamatukogu kasutamise eest.
- Võimalikud on väikesed tasud, mis kehtivad ka kohalikele tudengitele (nt kindlustus, üliõpilasorganisatsioonid, õppematerjalid).
- Erasmus+ üliõpilane säilitab õiguse Eesti riiklikele toetustele ja õppelaenule.
- Õpirändes on võimalik osaleda ka ilma stipendiumita, säilitades kõik Erasmus+ staatusega kaasnevad õigused.
Kaasamine on üks Eramus+ programmi horisontaalseid prioriteete, mistõttu tuleks kõiki projekti tegevusi läbi viia võimalikult kaasavalt, kuid kõrghariduse õpirändeprojektides on tudengitele kaasamiseks veel üks lisastiimul ehk vähemate võimaluste lisatoetus.
Kellele on see toetus mõeldud?
Vähemate võimaluste lisatoetus ehk vähemate võimaluste top-up on mõeldud kõrghariduse õpirändesse minevatele tudengitele, kes osalevad Erasmus+ õpirändes ja kuuluvad vähemalt ühte järgnevast grupist:
- vajaduspõhist õppetoetust või vajaduspidist eritoetust saav tudeng (E+ õpirände semestril või sellele eelneval semestril)
- alaealise lapsega/lastega tudeng
- vähenenud töövõimega tudeng
- asenduskodu või eeskostja kodu taustaga tudeng
- erivajaduse või kroonilise haigusega tudeng, kes ei vaja kaasamistoetust ja saab vähemate võimaluste lisatoetusega hakkama
- üleilmse õpirände puhul sissetulev tudeng, kes peab Eesti viisa taotlemiseks reisima teise riiki
- alaealise lapse vanemana võib arvesse võtta ka elukaaslase last, peres kasvavat muud mittebioloogilist last jt, kelle kasvatamise või hooldamise eest osaleja vastutab.
Kui suur see toetus on?
Oleneb õpirände kestusest – pikaajalise õpirände puhul (ehk 2-12 kuud) 250€ kuus. Lühiajalise õpirände puhul jaguneb omakorda kaheks: 5-14 päeva kestva õpirände korral 100€ ühekordne summa ja kui õpiränne kestab 15-30 päeva, siis hoopis 150€ ühekordse summana. St lühiajalise õpirände puhul ei panda 2 summat kokku, vaid tudeng saab olenevalt kestusest emma-kumma summa.
Kuidas toetust taotletakse?
Tudeng täidab ära eesti- või ingliskeelse nö ausõnavormi ehk Declaration of Honour (DOH) vormi, kus ta märgib ära, millisesse vähemate võimaluste gruppi ta kuulub. Seejärel allkirjastab ta vormi ja esitab selle kõrgkooli koordinaatorile. Täiendavaid tõendusdokumente ei ole vaja esitada.
- Vahetusõpingud: kandideerimine toimub vahetusõpingute õppeaastale eelneva õppeaasta kevadsemestril või sügissemestril, kui õppima minnakse kevadel. Täpne kandideerimisinfo avaldatakse Sisekaitseakadeemia kodulehel ja muudes infokanalites.
- Välispraktika: avaldusi saab esitada kogu õppeaasta jooksul, kuid hiljemalt üks kuu enne praktika eeldatavat algust.
- Lühiajaline õpiränne: võimaluste ja tähtaegade kohta avaldatakse infot jooksvalt.
Kandideerimiseks esita Erasmus+ koordinaatorile:
- Avaldus
- Motivatsioonikiri (1–2 lk, vabas vormis põhjendus, miks soovid välismaal õppida või praktikale minna)
- Keeletõend võõrkeele oskuse kohta (nt keelekeskuse tõend, mõne õppeasutuse juures sooritatud keeletesti tulemus vms)
- Akadeemiline õiend õppevõlgnevuste puudumise kohta
Küsimuste korral pöördu Erasmus+ koordinaatori poole: @siseka.
Välismaale õppima ja praktikale suunduvatel üliõpilastel on kohustus tutvuda järgmiste dokumentidega:
- Erasmus+ tudengiharta – õigused ja kohustused
- Erasmuse sise-eeskiri
- Erasmus kord õppurile
Vajalikku lisainfot leiab:
Keskkonnasäästlikkus on üks Eramus+ programmi horisontaalseid prioriteete, mistõttu tuleks kõiki projekti tegevusi läbi viia võimalikult roheliselt, kuid kõrghariduse õpirändeprojektides on selle edendamiseks veel üks lisastiimul. Olenevalt projektiaastast ja õpirändetegevusest on võimalik saada kas ühekordset rohelise reisi lisatoetust või suuremat reisitoetust kui osaleja kasutab keskkonnasäästlikku reisiviisi.
Roheliseks reisiks peetakse reisimist, mille puhul üle poole teekonnast läbitakse kasutades keskkonnasäästlikumat alternatiivi - bussi, rongi, jalgratast, auto jagamist.
Kinnituskiri
Pärast õpirändelt tagasijõudmist peab osaleja esitama kõrgkoolile eesti- või ingliskeelse täidetud keskkonnasäästliku reisimise kinnituskirja, millega kinnitab, et kasutas põhimarsruudist (vastavalt Erasmus+ vahemaakalkulaatorile) suurema osa läbimiseks vähese heitega transporti.
Osaleja peab ära märkima, millist transpordivahendit ta kasutas ning kui palju reisipäevasid tal kulus. Kõrgkoolil on õigus küsida ühistranspordi pileteid kontrolliks ja säilitamiseks.
Küsimuste korral pöördu Erasmus+ koordinaatori poole:
@siseka.
