Teaduse uurimisrühmad
Olles sageli erinevate kaubandusteede sõlmpunktiks, on sadamad läbi aegade olnud keskkonnaks, mida seostatakse salakaubanduse, korruptsiooni ja muude ebaseaduslike tegevustega. Uuring annab ülevaate illegaalse kaubandusega seotud ohtudest meresadamates ning Eesti sadamate haavatavustest. Eelkõige keskendutakse Muugale kui Eesti suurimale kaubasadamale, mida uurimisrühm on viimase aasta jooksul põhjalikumalt analüüsinud.
Uuringus avatakse, kuidas sadamad kui väga turvatud alad võivad sellele vaatamata olla haavatavad erinevatele illegaalsetele tegevustele ning milline võib olla Eesti sadamate roll regionaalses ja globaalses salakaubanduses. Eraldi käsitletakse tolliformaalsuste ja Muuga sadama asukohaga seotud riske ning toodi teaduskirjanduse põhjal esile teiste maailma sadamate uuringutest tuvastatud asjaolusid. Uuringuga pakutakse välja lahendusi, kuidas korrakaitseasutused saaksid Eestis ebaseaduslikku kaubandust tõhusamalt ennetada ja sadamate turvalisust suurendada.
Sisekaitseakadeemia interdistsiplinaarne uurimisrühm, mis põimib majandusteaduse, sotsioloogia ja kriminoloogia vaatenurgad, lahkab ainulaadses uuringus illegaalse kaubanduse avaldumist Eesti meresadamates.
Uuring vastab järgnevatele uurimisküsimustele:
- Kuidas tajuvad erinevad sadamas tegutsevad osapooled illegaalse kaubandusega seotud ohte ja sadama haavatavust nende suhtes?
- Millised valitsemise, logistika ja inimtegurid põhjustavad või suurendavad sadamate haavatavust?
- Millised on võimalikud lahendused illegaalse kaubandusega seotud riskide leevendamiseks?
Teenistuskoerte roll narkootikumide tuvastamisel on Eesti siseturvalisuses kriitilise tähtsusega. Koerad suudavad tuvastada ohtlikke aineid olukordades, kus tehnoloogilised vahendid on piiratud. Ent teenistuskoerte lõhnaeristuse tõenduspõhisus ei ole alati suutnud sammu pidada kiiresti muutuvate sünteetiliste narkootikumide koostistega.
Teenistuskoerte töös on eriti palju väljakutseid esitanud tablettide kujul leviv 3,4-metüleen-dioksü-N-metüülamfetamiin (MDMA) sisaldusega narkootikum ehk rahvapäraselt „ecstasy“. Tegemist on sünteetiliste ainetega, mille keemiline koostis, abiaineid ja isegi värv võivad olenevalt „põrandaalusest“ tootmisviisist ja partiist kontsentratsioonilt tugevalt varieeruda. See tekitab küsimuse: kas koer eristab tegelikku toimeainet või hoopis selle kõrvalühendeid?
Sisekaitseakadeemia uurimisrühm keskendub sellele, kuidas teenistuskoerad ecstasyt eristavad ning milliseid aineid tuleks nende treeningus kasutada, et tagada võimalikult suur täpsus ja usaldusväärsus. Uuringu keskmes on teenistuskoerte nina spetsiifilisus – võime õigesti valida sihtmärklõhn segust, kus esinevad ka mittesihtmärklõhnad.
Uuringu eesmärk on valideerida ecstasy tuvastamiseks kasutatava treeningaine kogus ja koosseis ning arendada standardiseeritud treening- ja käitlemisprotokollid, mis toetaksid ühtlast ja kõrget lõhnaeristuse taset. Eelistatud on treening, mis suunab koeri reageerima eeskätt toimeainele, mitte tablettide valmistamiseks kasutatavatele muudele komponentidele.
Töö vastab mitmele praktilisele küsimusele.
- Millist pakkematerjali ja käitlemisel kasutatavate vahendite lõhna välistada?
- Milliseid abiaineid välistada, et teenistuskoer ei markeeriks vale sihtmärki?
- Mis on optimaalne MDMA sisaldus tabletis, et seda teenistuskoerte treeninguks kasutada? Kui palju esineb tänavalt konfiskeeritud erinevate partiidega valepositiivset ja -negatiivset markeerimist?
Tulemused aitavad välja töötada usaldusväärset, tõenduspõhist ja ühtset teenistuskoerte treeningmetoodikat, mis tugevdab narkokuritegevuse tuvastamist nii Eesti piiridel, lennujaamades kui ka vanglates. Nii aitab teadustöö tagada, et koera nina on jätkuvalt üks tõhusamaid vahendeid ebaseaduslike ainete leviku tõkestamisel.