Tehisaru kasutamine õppe- ja teadustöös

1. Mõisted

Tekstis käsitletud mõisted:

1.1. Tehisaru või tehisintellekt (edaspidi TI, ingl k. AI - Artificial Intelligence) on arvutisüsteem või tarkvara, mis suudab sooritada ülesandeid, mis tavaliselt eeldaksid inimlikku mõtlemist nagu teksti mõistmine, arutlemine, otsuste tegemine, planeerimine, analüüs või uue sisu loomine.

1.2. Generatiivne tehisintellekt (GenAI - generative AI) on tehisintellekti valdkond, kus kasutatakse suuri keelemudeleid ja muid algoritme uue sisu, näiteks heli, koodi, piltide, teksti, simulatsioonide ja videote loomiseks. Sellised tööriistad (nt ChatGPT, Copilot, Claude, Gemini, DALL·E, Midjourney) tuvastavad treeningandmetest mustreid ja kasutavad neid, et luua kasutaja antud juhistele ehk viipadele vastavaid väljundeid.

1.3. Viip (prompt) on tavaliselt loomulikus keeles koostatud tekst, küsimus või juhis, mille kasutaja annab tehisintellektile, et saada sellelt soovitud vastus.

1.4. Juturobot on arvutiprogramm, mis simuleerib inimlikku vestlust, kasutades tehisintellekti ja loomuliku keele töötlust.

2. Eesmärk ja rakendusala

Soovituste eesmärk on toetada tehisintellekti (eelkõige generatiivse TI) teadlikku, eetilist ja akadeemilistele põhimõtetele vastavat kasutamist akadeemias, eelkõige õppe- ja teadustöös. Soovituses on eraldi käsitletud õppejõudude ja õppurite rollid ning vastutused, samuti TI kasutamisele viitamise üldpõhimõtted. Viitamisreegleid soovitused ei reguleeri – need on sätestatud eraldi akadeemilistes juhendites ja eeskirjades.

3. Üldpõhimõtted

3.1. Sisekaitseakadeemia teadus- ja õppetöös on TI (sh suurtel keelemudelitel põhinevate juturobotite) kasutamine üldjuhul lubatud. Konkreetses õppeaines otsustab TI kasutamise lubatavuse õppejõud. Kui erandjuhul on TI kasutamine keelatud, informeerib õppejõud sellest õppureid ning vajadusel põhjendab oma otsust.

3.2. TI abiga tehtud töö sisulise kvaliteedi eest vastutab töö autor, kes veendub, et TI kasutamine on kooskõlas autoriõigustega ega riku kellegi loomingu kasutamise tingimusi.

3.3. TI rakendusi kasutatakse kooskõlas eetiliste normide, ühiskondlike väärtuste ja õigusaktidega ning läbimõeldult, et TI kasutamine ei riku asutuse sise-eeskirju ja kehtestatud kordasid.

3.4. TI rakendusse ei sisestata isikustatud, tundlikku, juurdepääsupiiranguga ega konfidentsiaalset teavet. Teabe hindamisel ei lähtuta ainult juurdepääsupiirangut tähistava AK-märke olemasolust või selle puudumisest, vaid hinnatakse olukorda teabe sisu järgi. Küsimuste korral aitab teabe hindamisel andmekaitsespetsialist või infoturbejuht.

3.5. Kui TI rakenduse kasutamisel tekib turvaintsident (nt andmeleke, volitamata ligipääs, süsteemi väärkasutus), tuleb sellest viivitamatult teavitada akadeemia infoturbejuhti (intsident@sisekaitse.ee) ja andmekaitsespetsialisti (andmekaitsepetsialist@sisekaitse.ee).

3.6. Enne TI abiga loodud materjali kasutamist tuleb veenduda info õigsuses, sest TI rakendused võivad vahel esitada valet, ebatäpset või lihtsalt sisutühja teavet (nn hallutsinatsioone).

3.7. Infoturbe kaalutlustel tuleb alati kasutada ametlikke platvorme.

4. Akadeemiline hea tava

TI on tööriist, mitte allikas. TI rakenduste (nt ChatGPT, Claude'i jt) aluseks on matemaatiline keelemudel, mis annab neile meeletu üldistusvõime, ent need ei suuda välja mõelda midagi enneolematut ja neil pole teadmisi, vaid nende väljund kujuneb treeningmaterjali põhjalt tõenäosuse alusel. Keelemudeli jaoks ei eksisteeri tõdemust „mul on TEADMINE, millel on selline ALLIKAS“. Seetõttu on oluline mõista, et need on teksti (või visuaalide) loomise, mitte teadmise saamise vahendid.

4.1. Kirjalikes töödes on TI kasutamine lubatud tööriistana, näiteks ideede kogumiseks, teksti redigeerimiseks või tõlkimiseks. Sellisel juhul ei ole viitamine vajalik.

4.2. TI tööriistade väljundi kasutamist sisulises mõttes (nt lõputöö kirjutamisel), tuleb kirjeldada TI kasutusviise sobivas peatükis ja viidata kasutatud rakendusele, järgides akadeemias kehtestatud üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhendis kehtestatud nõudeid.

4.3. TI tööriistade kasutamisel tuleb arvestada, et vastutus töö sisu, sealhulgas selle täpsuse eest jääb autorile ehk töö koostajale.

4.4. TI kasutamisel juhindutakse akadeemilise eetika põhimõtete kogust.

5. Õppejõu roll ja soovitused

Õppejõud julgustab tehisaru kasutamist õppimist toetaval eesmärgil.

5.1. Õppejõud määratleb ja teeb õppuritele teatavaks, kas ja kuidas on TI kasutamine konkreetses õppeaines lubatud. Kasutamise tingimused tehakse õppuritele teatavaks nii kirjalikult (õpijuhises või aine ajakavas) kui ka suuliselt.

5.2. Kui ülesande lahendamine eeldab TI kasutamist, peavad vajalikud tööriistad olema kõigile võrdselt kättesaadavad, eriti tasuliste rakenduste korral.

5.3. TI loodud teksti tuvastamise vahendid ei ole usaldusväärsed ega tõhusad. Tööde kontrollimisel ei kasutata „tehisintellekti tuvastamise” teenuseid, sest nende tulemused on üksnes statistilised hinnangud ega kujuta endast usaldusväärset tõendusmaterjali.

6. Õppuri roll ja vastutus TI kasutamisel

Õppur veendub, millisel viisil on TI kasutamine konkreetses õppeaines lubatud ning küsimuste korral pöördub vastutava õppejõu poole.

6.1. Töö autor vastutab esitatud töö sisu, faktitäpsuse, viidete korrektsuse ja argumentatsiooni loogika eest, sõltumata sellest, kas töö tegemisel kasutati TI abi või mitte.

6.2. TI kasutamisel analüüsivahendina (nt andmete kodeerimisel või statistilisel töötlemisel), peab õppur suutma veenvalt näidata, et mõistab kasutatud protsessi või meetodi loogikat ja suudaks seda vajadusel korrata. Soovituslik on säilitada oma töö mustandid ja versiooniajalugu (nt Google Docs’i Version History) ning olla valmis oma mõttekäiku selgitama.

7. Head tavad ja soovitused TI kasutamisel õppetöös

7.1. TI kasutamisel on soovituslik õppuritel ja õppejõududel aktiivselt kogemusi jagada ning koos katsetada, kuidas TI kasutamine saab toetada pädevuste arengut (sh digipädevus, teadus- ja analüüsipädevus ning probleemilahendus- ja kriitilise mõtlemise oskused). TI toimimine ja kasutusvõimalused muutuvad kiiresti ning kasutamise praktika võivad kiiresti vananeda. Oluline on, et õppija omandaks ülekantavad oskused – näiteks uurimistöö ja kriitilise mõtlemise põhitõed – mida saab rakendada sõltumata sellest, milline TI tehnoloogia parasjagu kasutusel on.

7.2. Õppurite digi- ja teadusalaste pädevuste arendamiseks võib anda iseseisvaid või grupitöid, mis aitavad mõista TI võimalusi ja piire (tagades, et vajalikud tööriistad on kõigile kättesaadavad).

7.3. Juturobotit võib kasutada kui üht töömeetodit, nihutades fookuse teksti loomiselt selle analüüsimisele ja töötlemisele. Õppur võib võtta juturoboti loodud teksti, seda analüüsida, täiustada, väiteid kontrollida, viiteid lisada ning oma tööprotsessi protokollida. Nii saab õpetada allikakriitilisust ja sisu kontrollimise olulisust.

7.4. Õpiväljundite saavutamiseks võib kasutada ülesandeid, mis ei välista juturoboti kasutamist, aga ei ole piisavalt hästi tehtavad ainuüksi selle abiga. Kui on asjakohane, eelistatakse õppetöös ülesandeid, mis nõuavad originaalinfo kogumist, analüüsimist ja eri allikatest saadud andmete sünteesimist.

7.5. Kui TI on kasutatud teadusallikate leidmiseks või nende analüüsiks, hinnatakse kriitiliselt ja kontrollitakse nende allikate usaldusväärsust (nt pöördotsinguga). Samas võib TI

aidata genereerida märksõnu või päringuid, mida saab kasutada teadusallikate otsimiseks või anda ülevaate teemast või valdkonnast, mis võib aidata määratleda otsingu ulatust või tuvastada olulisi küsimusi, mida uurida.

7.6. Kuna tehisaruga jagatavate andmete edasine kasutamine pole läbipaistev, on soovitatav andmetega töötamise puhul kasutada näidisandmeid (nt analüüsi käigu selgitamiseks).

Tehisaruga asutuse siseinfo või muid tundlikke andmete (nt inimuuringute puhul isikuandme) jagamine on keelatud.

8. Peamised praktilised kasutusviisid

Õppetöö ja õppimine

• Transkribeerimine ja kokkuvõtted: loengute, seminaride ja koosolekute salvestiste tekstiliseks muutmine ning lühikokkuvõtete loomine.

• Teksti redigeerimine ja keeleline lihvimine: kodutööde, referaatide, juhendite ja õppematerjalide keeleline kontroll, stiili ühtlustamine.

• Õppeteema selgitamine tuutorina: kontseptsioonide lahti seletamine, näidete loomine, samm-sammulised selgitused (nt „selgita nagu 1. kursuse tudengile“).

• Ülesannete, testide ja harjutuste genereerimine: kontrollküsimuste, testide ja enesekontrolli harjutuste loomine; variatsioonide genereerimine akadeemilise aususe toetamiseks; juhtumianalüüside ja stsenaariumide loomine.

• Õppematerjali kohandamine erinevale tasemele/keelele: sisu lihtsustamine või keerukamaks tegemine, tõlkimine teistesse keeltesse.

Teadustöö ja akadeemiline kirjutamine

• Ideede genereerimine ja struktureerimine: uurimisküsimuste variandid, artikli või lõputöö struktuuri kavandid, alapeatükid jne.

• Teksti toimetamine: abiks sissejuhatuse, taustteooria, arutelu jm keelelise vormistamise juures.

• „Oponent“ uurimismõtetele: lasta mudelil esitada kriitilisi küsimusi, tuua välja võimalikke küsitavusi, alternatiivseid tõlgendusi või lisalugemise ideid.

• Kirjanduse otsingu toetamine (mitte asendamine): otsingusõnade, märksõnade ja võimalike allikate tüüpide soovitused, mida seejärel päris andmebaasidest ise üles otsida. Näiteks „Deep research“ ehk põhjaliku kirjanduse otsingu toetamine – TI aitab leida ja sõnastada otsingusõnu, tuvastada võimalikke allikaid ning struktureerida otsingustrateegiat, kuid tegelik allikate leidmine, läbitöötamine ja kriitiline hindamine toimub autori enda poolt andmebaasides ja usaldusväärsetes allikates.

• Andmete ja tulemuste selgituste esmane mustand: statistiliste meetodite ja tulemuste üldsõnaline seletamine (inimese poolt hiljem üle kontrollitav).

• TI võib toetada andmeanalüüsi, näiteks aidates esmase töötluse või tulemuste mõtestamisega. TI saab autori antud juhiste ja näidete põhjal teha esialgseid analüüse või abistada suuremahulise materjali läbivaatamisel. Samas toimib TI ainult abivahendina – kogu kontroll, täpsustused, lõplikud otsused ja tõlgendused jäävad alati uurija vastutusele.