Kui hästi tajud ajakriitilist olukorda tegelikult?
Kas Sina tead, kui hästi Sa tegelikult ajakriitilist olukorda tajud? Kolm Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistranti koguvad andmeid inimeste tegeliku- ja tajutud olukorrateadlikkuse ning kallutatuse kohta.
Viis aastat tagasi osales Sisekaitseakadeemia päästekolledž põnevas rahvusvahelises projektis nimega FireFront. Projektis loodi tööriist, mis mõõdab inimeste kallutatust info omandamisel ja nende enesehinnangut tegelikule ja tajutud olukorrateadlikkusele või olukorramõistmisele. Psühholoogid leiavad, et kui inimesel on avar või kitsas kallutatus on tal suurem riski teha otsustamisel ajakriitilises olukorras vigu. Mõõtmismeetodit nimetatakse kvantitatiivne olukorrateadlikkuse mõõtmine (QASA). Tänaseks on kolm magistranti visiõppe ühisautorluse mudelit kasutades loonud kolm uut simulatsiooni erinevatel sisejulgeoleku teemadel:
- Kristjan Sõrg lõi simulatsiooni, millega saab iga Eestis viibiv inimene mõõta enda varjumisteadlikkust. Simulatsiooni ajakriitilises osas uuritakse, kuidas inimesed käitukis kahes Tallinna avalikus varjumiskohas:
Varjumisteadlikkuse mõõtmiseks digiõppevahendi väljatöötamine - Jane Peiponeni uuring võimaldab igaühel kehastuda päästekorraldajaks ja panna ennast proovile, kui lihtne on salvestada hädaabiteate infot, kui seda edastatakse audio- või videokõnena. Uuring aitab välja selgitada, milline saab olema hädaabiteate menetleja võimalik ülekoormus, kui inimese jutt ja videopilt ei ühti. Simulatsiooni lõpus saab osaleja tagasiside lausa kuues erinevas näitajas nii olukorrateadlikkuse kui ka olukorramõistmise ja kallutatuse kohta.
Olukorrateadlikkus ja olukorramõistmine päästekutsete menetlemisel - Anni Antsovi uuring keskendub kohalike omavalitsuste kriisirolli täitvatele ametnikele. Isegi, kui Sa ei ole KOV ametnik, saad simulatsiooni lahendada ja tagasiside selle kohta, kui head on Su teadmised täna kehtivast regulatsioonist KOV ülesannetest sõjaseisukorras.
Kohalike omavalitsuse ametnike olukorrateadlikkus sõjaseisukorrast
Seniajani pole maailmas nii erinevates olukordades kvantitatiivset olukorrateadlikkuse mõõtmist teostatud ja uued andmed võimaldavad analüüsida, kui lihtsasti on eesti elanikud valeinfo poolt eksitatavad. Igaüks teist saab võtta aja ja kõik kolm simulatsiooni läbi teha, ning oma tulemuste üle erinevates olukordades mõtiskleda. Kui uuringus osalejaid on kokku palju, saame ehk teha ka eesti elanike kohta tõenduspõhiseid järeldusi!