Sisekaitseakadeemia teadurite artikkel pälvis rahvusvahelisel kriisivalmiduse konverentsil ITDRR 2026 parima artikli auhinna
Sisekaitseakadeemia teadurid tutvustasid ITDRR 2026 (Information Technology in Disaster Risk Reduction) konverentsil uuringuid, mis käsitlesid elanikkonnakaitset ja kriisireguleerimist – alates varjumisteadlikkusest ja varjumisjuhiste andmisest kuni tehnoloogia kasutamise ning kriisijuhtide pädevuste arendamiseni.
Erilise tunnustuse pälvis sisejulgeoleku instituudi teaduskeskuse teaduri Jaanika Puusalu, Kaitseväe Akadeemia teadus-arendusprorektor Ülle Sääliku ning elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskuse teadurite Reet Kasepalu ja Stella Polikarpuse artikkel, mis valiti konverentsi parimaks. Auhinnatud uuring keskendus kriisijuhtide hinnangutele oma IT-pädevuse kohta ning nende töö- ja õppusekogemusele.
Tulemused näitasid, et õppustel juhtimiskogemuse saanud osalejad hindasid oma IT-pädevust kõrgemalt. See osutab praktiliste õppuste olulisusele kriisijuhtide arendamisel ning toetab vajadust siduda tehnoloogia kasutamise õppimine realistlike juhtimisülesannete ja juhitud refleksiooniga.
Konverentsile esitati artikleid 11 riigist ning vastu võetud artiklite määr oli 62,5%. Vastuvõetud tööde autorite päritoluriikide võrdluses oli Eesti Jaapani järel teisel kohal. Tänavusel konverentsil osalemine oli Sisekaitseakadeemia jaoks oluline ka järgmise sammu vaates: ITDRR 2027 toimub Tallinnas Sisekaitseakadeemias ning sellest saab akadeemia esimene enda korraldatav rahvusvaheline teaduskonverents.
Lisaks auhinnatud artiklile esitas Sisekaitseakadeemia delegatsioon konverentsil teisigi teadustöö tulemusi. Kristjan Sõrg Päästeametist koos Sisekaitseakadeemia teaduri Stella Polikarpusega andsid ülevaate Tallinna avalike varjumiskohtade ligipääsetavusest, märgistusest ja digikaartidel esitamisest. Norrast Agderi ülikooliga koostöös tehtud uuring tõi esile, et varjumiskoha nähtavaks tegemine ei taga veel selle kättesaadavust ega kaitsetaseme õiget mõistmist. Selge terminoloogia ning teave sissepääsude, lahtiolekuaegade ja ligipääsetavuse kohta on seetõttu olulised nii elanikele kui ka kriiside lahendajatele.
Sisekaitseakadeemia lektor Ülle Mäe ja teadur Reet Kasepalu esitlesid uuringut milles võrreldi 1247 töötajate ja vabatahtlike varjumisjuhiste kvaliteeti enne ja pärast koolitust. Kõrvutati loengupõhist õpet ning loengut koos Daniel Jefimovi (päästekolledž) loodud H5P 360° visiõppega. Simulatsioonirühma tulemused paranesid keskmiselt 9,6 protsendipunkti, loengupõhise õppe rühmas 4,8 protsendipunkti.
Lisaks kolmele artiklile tutvustas Stella Polikarpus postril varjumisteadlikkuse mõõtmise küsimustikku, millega hinnatakse, kui hästi inimesed teavad, kuhu ja kuidas õhurünnaku korral varjuda. Esialgsed tulemused 313 osaleja vastuste põhjal näitasid, et inimesed teavad varjumisest sageli rohkem, kui nad ise arvavad. Samas kiputi õigeks pidama ka ebatäpset või valet varjumisalast infot (liberaalne info kallutatus). See näitab, kui oluline on anda inimestele selgeid ja usaldusväärseid varjumisjuhiseid ning jätkata riskikommunikatsiooni tulemuslikkuse uuringutega.