Strateegilised narratiivid ja julgeolekudünaamika 8. septembri kollokviumi fookuses
Teisipäeval, 8. septembril kell 11:30–13:00 toimub Sisekaitseakadeemia auditooriumis A105 sisejulgeoleku instituudi teaduskeskuse sügissemestri esimene kollokvium. Ettekande teeb teaduskeskuse hübriidohtude analüütik Ramon Loik teemal „Strateegilised narratiivid kui julgeolekudünaamika indikaatorid: Retrospektiivne analüüs Ukraina-vastase agressioonisõja eskalatsioonifaasist“
Ülekaalu kujundamine inforuumis strateegilise eelise saavutamiseks on (suur-)riikide vahelises võimukonkurentsis olnud läbi ajaloo oluline edu võimaldaja. Rahvusvaheliste julgeolekusuhete tasandil taotletakse informatsioonilise mõjutustegevusega oma tahte kehtestamist sihtriigi poliitiliste otsuste suhtes. Seejuures rakendatakse erinevatele auditooriumidele disainitud inforelvi nii sihtriigi erinevate ühiskonnagruppide polariseerimiseks, kui ka aktiivse mõjutaja enda sisekeskkonna meelsuse mobiliseerimiseks ja rahvusvaheliselt soodsama hoiaku kujundamiseks.
Strateegilises plaanis taotleb ründav toimija inforuumis julgeolekudilemma (ingl security dilemma) manipuleerimisega endale soodsama jõutasakaalu positsiooni loomist ja vastase lagundamist. Kognitiivses domeenis efekti paremaks saavutamiseks võidakse kasutada ka erinevaid ’jõudemonstratsioone’ füüsilises ruumis, sh ulatuslikke sõjalisi õppuseid, relvakatsetusi, manöövreid, küberründeid, sabotaažiakte jms kui sihtgrupi ohutunnetust suunavaid taktikaid.
Riikide otsustusprotsesse kujundavate isikute (juhtide) aktiivset mõjutamist läbi infokeskkonna toimijate, ehk infosõja instrumentide sihipärast rakendamist otsustustasandi suhtes strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, nimetatakse ka strateegiliseks- ehk neljanda põlvkonna sõjapidamiseks. Joseph S. Nye mõjuka „pehme jõu“ (ingl soft power) käsitlust analogiseerides on kognitiivses domeenis edukas see, kelle narratiiv (lugu) on veenvam, mõjusam ja domineeriv. Strateegilise narratiivi mõjusust võidakse taotleda ka läbi hirmutamise levitamise, mille abil vastast de-humaniseeritakse, fragmenteeritakse, polariseeritakse ja destabiliseeritakse tema ühiskondlikke haavatavusi ära kasutades määrani, mis võimaldaks edukat jõuprojektsiooni. Sellisel juhul ei ole tegemist enam „pehme“, vaid ründava „terava“ jõuga (ingl sharp power).
Jätkuna Krimmi annekteerimisele ja agressioonile Ida–Ukrainas aastast 2014, alustas Venemaa Föderatsioon (loe: Putini režiim) 24. veebruaril 2022 täiemahulist konventsionaalset sõda Ukraina riigi ning rahva vastu. Mõlemale rünnakule eelnes pikk planeerimis- ja ettevalmistusperiood, sealhulgas, osana hübriidsest vaenutegevusest, intensiivne mõjutustegevus nii rahvusvahelises kui siseriiklikus infokeskkonnas. Kollokviumil hinnatakse selle kogemuse pinnalt retrospektiivselt (ex-post) Venemaa strateegilisi narratiive kui julgeolekdünaamika indikaatoreid Ukraina-vastase agressioonisõja eskalatsioonifaasist.
Osalemiseks on vajalik eelnev registreerumine, mida saate teha SIIN. Registreerumine lõppeb 4. septembril.
Sündmust ei salvestata ega kanta üle veebis. Olete oodatud kaasa mõtlema akadeemiasse!