Välisrahastusega teadus- ja arendusprojektid
Kestus: 14.10.2022 – 13.10.2026
Kontakt: Indrek Saar
Rahastaja: Euroopa Komisjon
Tutvustus:
Projekti eesmärk on luua terviklik lähenemine illegaalse kaubanduse praktikate uurimiseks, suurendada avalikkuse teadlikkust ühiskonna kerksuse suurendamise võimalustest ja uurida, kuidas tehnoloogiline innovatsioon nii toetab kui võimaldab piirata illegaalset kaubandust.
Kestus: 01.01.2023 – 31.08.2029
Kontakt: Raul Savimaa
Rahastus: Euroopa Komisjon, Siseministeerium
Tutvustus:
Projekt võimaldab tõsta Sisekaitseakadeemia kompetentsi radikaliseerumise ja terrorismi ning raske ja organiseeritud peitkuritegevuse, sealhulgas finantskuritegevuse, selle ilmingute, trendide ja mõju uurimisel. Projekti tulemusel saab Sisekaitseakadeemia terviklikumalt hinnata sisejulgeolekule ja siseturvalisusele mõjuvaid ohte Eestis ja väliskeskkonnas ning viia läbi sellealast teadus- ja koolitustegevust siseturvalisuse valdkonna spetsialistidele ja töötajatele.
Projekt on rahastatud ELi Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund, ISF) meetmest 3.3 "Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine"
Kestus: 01.01.2024 – 31.12.2025
Kontakt: Tauno Suurkivi
Rahastaja: Euroopa Komisjon
Tutvustus:
Euroopa elanikkonnakaitse süsteemid seisavad silmitsi üha suureneva arvu ja keerukusega katastroofide ja kriisidega, mis on tingitud keskkonnaseisundi halvenemisest, globaalsest soojenemisest, demograafilistest ja geopoliitilistest muutustest. Kõrgelt kvalifitseeritud inimressursside kättesaadavus on kriitilise tähtsusega kriiside ennetamiseks, nendeks ettevalmistumiseks, ohjamiseks ja neist taastumiseks. Seetõttu on katastroofiohu juhtimiseks kõrgetasemelise koolituse ja hariduse pakkumine katastroofiohu juhtimiseks oluline eeltingimus. EUMA eesmärk on tugevdada ja suurendada elanikkonnakaitseasutuste ja erasektori katastroofiohu juhtimisega tegelevate töötajate individuaalset suutlikkust. See saavutatakse ülikoolide ja kõrgharidusasutuste võrgustiku loomisega üle Euroopa, et töötada välja ja pakkuda kohandatud kõrgetasemelisi magistriõppe programme katastroofiohu ja kriisiohje alal. EUMA täiendab olemasolevaid ülikoolikursusi ja edendab koostööd Liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustikus mitmete praktiliste tegevuste kaudu, nagu teemakohased töötoad, suvekoolid ja spetsiaalsed teaduspublikatsioonid, mis keskenduvad katastroofiohu juhtimise Euroopa/rahvusvahelisele mõõtmele. Lisaks koostab konsortsium teostatavusuuringu, et kaardistada ja analüüsida asjakohaseid riiklikke kõrgetasemelisi haridusprogramme spetsialistidele, mida Euroopa ülikoolid praegu pakuvad. See tuvastab head tavad, lüngad ja võimalused haridusalaste pakkumiste parendamiseks. See jagab teadmisi ja edendab katastroofijuhtide ja ekspertide valmisolekut Euroopa tasandil. EUMA loob kõige vajalikuma aluse katastroofijuhtimise valdkonna võrdlusstandardite ja võrdlusaluste määratlemiseks. Need standardid ja võrdlusalused võiksid saada katastroofijuhtimise spetsialistide haridusstandardite ühise lähenemisviisi selgrooks. Lõplik pikaajaline strateegiline eesmärk on anda katastroofijuhtidele mõeldud ülikooliharidusele laiem alus.
Kestus: 01.06.2025 – 31.05.2027
Rahastaja: Riigikantselei
Kontakt: Raul Savimaa
Tutvustus:
Elanikkonnakaitse keskne eesmärk on kaitsta inimeste elu ja tervist ning säilitada olulised avalikud teenused kriisiolukordades, tagades ühiskondliku sidususe ja koostöö eri tasandite vahel. Eestis tõstis Ukraina sõja algus esile elanikkonna kriisivalmiduse olulisuse, kuid uuringud näitavad, et praktiline valmisolek hädaolukordadeks on madal – vaid 15% elanikkonnast peab end täielikult valmisolevaks, kortermajade elanike seas veelgi vähem. Kõige haavatavamad on noored, vanemaealised ja Eesti keelt emakeelena mitte rääkivad elanikud. Elutähtsate teenuste katkemine kortermajades toob kaasa tõsised tagajärjed, mistõttu on vajalik elanike teadlikkuse ja valmiduse tõstmine.
Teadusuuringu eesmärk on uurida ja tõsta Eesti elanike kriisivalmidust, keskendudes madalama valmisolekuga sihtrühmadele. Uuring vastab kahele kesksele uurimisküsimusele:
1) Millised on tiheasustusalal kortermajades elavate inimeste, sh eakate ning eesti keelest erineva emakeelega inimeste võimalikud tegutsemisstrateegiad elutähtsate teenuste mitmepäevaste katkestuste puhul?
2) Millised koostöömudelid ning sekkumised võiksid suurendada nende inimeste valmisolekut elutähtsate teenuste mitmepäevaste katkestuste puhul hakkama saada?
Teema uurimiseks kasutatakse erinevaid metoodilisi lähenemisi ning toetutakse riski- ja kriisisotsioloogilistele käsitlustele ning käitumisteaduslikele teooriatele ja valdkonnaekspertide praktikale.
Tulemused annavad sisendi tõenduspõhiste sekkumiste väljatöötamiseks ja katsetamiseks. Projekti lõpuks koostatakse soovitused Eesti kriisivalmiduse parandamiseks ning avaldatakse vähemalt üks teaduspublikatsioon, et toetada poliitikakujundust ja edendada valdkonna teadmisi. Uuring rõhutab vajadust individuaalse ja kogukondliku valmisoleku tõstmise järele, et Eesti ühiskond oleks kriisideks paremini valmis.
Kestus: 01.10.2025 – 30.09.2029
Rahastaja: Euroopa Komisjon
Kontakt: Eleri Aitman
Tutvustus:
Kasvav mure uute ohtude pärast, mis on seotud võimaliku suure õnnetusega tuumaelektrijaamas või taktikalise tuumaplahvatusega, mis on seotud sõjaga Ukrainas, sunnib ELi riike parandama oma praeguseid võimeid sellisteks võimalikeks ulatuslikeks õnnetusteks valmistumiseks ja neile reageerimiseks. Vajadus täiustatud tehnoloogiate, koostalitlusvõimeliste riskihindamisvahendite ja terviklike hädaolukordade koordineerimisstrateegiate järele pole kunagi olnud olulisem.
Projekt GUARDIANS pakub täiustatud ja kulutõhusaid tehnoloogiaid ning strateegiaid katastroofide ohjamise parandamiseks Euroopas. Projekt võimaldab arendada täiustatud radioloogiatehnoloogiaid (radioaktiivse gaasi andur, aktiivse dosimeetri võrgustik), uuenduslikke ja skaleeritavaid strateegiaid triaažiks (videoanalüüsid, digitaalne triaaž), dekontaminatsiooniks ja meditsiinilisteks vastumeetmeteks (hüdrogeel, uus strateegia joodi stabiilseks jaotamiseks). Autonoomsed vahendid, nagu radioloogilisteks mõõtmisteks varustatud droonid ja robotid ning täiustatud vaatlusvõimalused, suurendavad üldist reageerimisvõimet. Keskne veebiplatvorm GUARDNET, mis põhineb olemasolevatel operatiivvahenditel, hõlbustab reaalajas teabe töötlemist, sünteesi, missioonijuhtimist ja simulatsiooniteenuseid otsuste tegemise toetamiseks. Esmaste reageerijate/vastuvõtjate ja otsustajate aktiivne osalemine koos kahe välikatse läbiviimise ja elanikkonna vajaduste ning ametivõimude reageerimisstrateegiate vahelise kooskõla hindamisega tagab, et GUARDIANS loob uue ja täiustatud operatiivvõime kiirgus- või tuumahädaolukorrale tõhusalt reageerimiseks. GUARDIANS suurendab oluliselt Euroopa liikmesriikide suutlikkust, pakkudes sidusrühmadele tipptasemel võimekust, uuenduslikke tehnoloogiaid ja tõhusaid koordineerimisstrateegiaid. See kiirendab otsustusprotsessi, lühendab sekkumisaega ning leevendab inimeste ja keskkonna mõju elanikkonna ja infrastruktuuri parema kaitse kaudu.