Akadeemiline kalender
Õppeinfo
Siit lehelt leiad vajaliku õppekorraldusliku info, sh dokumentide vormid, korrad ja juhendid.
Kuidas toimub õppetöö?
Õpe toimub kõrghariduses päevaõppe või sessioonõppe vormis ning täis- või osakoormusel ja kutsehariduses statsionaarse või mittestatsionaarsena. Sellest sõltub, kui palju on õppes kontakttunde ning mitu ainepunkti tuleb semestri ja õppeaasta jooksul sooritada.
Õppekava täitmist arvestatakse ainepunktide järgi. Kõrgharidusõppes on ühikuks Euroopa ainepunkt (EAP) ja kutseõppes Eesti kutsehariduse arvestuspunkt (EKAP). Ühele ainepunktile vastab 26 tundi tööd. Ka õppeaasta mahtu arvestatakse ainepunktides: ühe õppeaasta maht on 60 EAP-d või EKAP-d.
Õppeaasta koosneb kahest 20-nädalasest semestrist ning õppeaasta planeerimist reguleerivad akadeemiline kalender ja õppetöö graafik. Õppuri õigused, kohustused ning õppekorralduslikud mõisted ja selgitused on leitavad õppekorralduse eeskirjast (ÕKE).
Õppeinfo on kättesaadav õppeinfosüsteemist Tahvel. Iga õppur näeb sealt tunniplaani ja saab enda õpingute kulgu jälgida. Tahvlisse antakse ligipääs pärast immatrikuleerimist.
Juhendid ja korrad
Õppetööd reguleerivad Eestis kehtivad seadused ja määrused ning akadeemia eeskirjad ja õppekavad. Leiad siit vajalikud dokumentide vormid, juhendid ja kõiksugu korrad.
Varasemate teadmiste arvestamine
VÕTA ehk varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine on protsess, mis võimaldab õppekava täitmisel tunnustada juba omandatud teadmisi ja oskusi. Nii väärtustame iga õppuri seniseid kogemusi ning loome paindlikuma ja tõhusama tee uute eesmärkideni.
VÕTA võimaldab arvestada:
- varem samas õppeasutustes sooritatud õpinguid;
- täienduskoolitustest või iseseisvalt õpitut;
- töö- ja muudest kogemustest saadud teadmisi ja oskusi.
VÕTA on võimalus, mitte kohustus!
Tutvu infoga ka Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.
- kogemusest õpitut;
- teadmisi, oskusi, pädevusi, sh oskusi teadmisi üldistada ja rakendada;
- vastavust teema, õppeaine, mooduli ning õppekava eesmärkidele ja õpitulemustele või kutsestandardile;
- vastaval tasemel toimetulekut.
Akadeemias on VÕTA reguleeritud varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimuste ja korraga. Lisaks on kinnitatud, milliseid mooduleid ja õppeaineid ei saa VÕTA-ga üle kanda.
Enne kui asud VÕTA taotlust esitama, tasub rääkida enda kolledži või instituudi õppekorralduse spetsialistiga ning mooduli või õppeaine vastutava õppejõuga. Nemad oskavad anda nõu, millises mahus on varasemaid õpinguid võimalik üle kanda.
VÕTA nõustamine on kui kohtumine kahe eksperdi vahel: taotleja on ekspert oma teadmistes, oskustes, kogemustes; nõustaja on ekspert VÕTA süsteemis, selle võimalustes ja piirangutes.
VÕTA taotlus esitatakse õppeinfosüsteemis Tahvel. Enne taotluse esitamist leia vajalikud dokumendid taotluse juurde, nagu läbitud aine programm või tunnistus koos õpiväljundite, eesmärkide ja õpitulemustega.
Oluline on meeles pidada, et töökogemuse ülekandmisel ei saa ainepunkte mitte töökogemuse olemasolu eest, vaid kogemusest õpitu peab olema kirjeldatud ning analüüsitud lähtuvalt õppeaine, mooduli või praktika õpiväljunditest.
Praktika ülekandmiseks tuleb taotluse juurde lisada põhjalik eneseanalüüs. See on tegevuste sammsammuline kirjeldus, kus selgitatakse ja analüüsitakse, mida kuidas õpiti, mis uus teadmine, kogemus, arusaam omandati ning kuidas see kõik toetas õpiväljundite omandamist.
VÕTA taotlus tuleb esitada vähemalt kaks nädalat enne teema, õppeaine, mooduli või praktika algust (v.a õpingute esimesel semestril). VÕTA taotlemine toimub vabalt valitud ajal, kuid akadeemiline üksus võib seada kindlad taotlusperioodid.
2025/26. õa VÕTA taotlusperioodid politsei- ja piirivalvekolledžis:
- sügissemestril 01.09.–14.09.2025
- kevadsemestril 02.02.–15.02.2026
Rühma PaK252 esimene VÕTA periood on 02.03.–08.03.2026 ning rühma PaK253 esimene VÕTA periood on 13.04.–19.04.2026. Teised rühmad neil perioodidel VÕTA taotlusi esitada ei saa.
Praktika – sild teadmiste ja tööelu vahel
Praktika on Sisekaitseakadeemia õppeprotsessi lahutamatu osa – see annab õppurile võimaluse rakendada õppetöö käigus omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas, kogenud juhendajate toel ja suunamisel.
Õppurid läbivad praktika erinevates partnerasutustes üle Eesti, sealhulgas Politsei- ja Piirivalveametis, Päästeametis, Maksu- ja Tolliametis, Häirekeskuses, vanglates ning teistes siseturvalisuse valdkonnas tegutsevates organisatsioonides.
Praktika eesmärk on arendada nii erialaseid teadmisi ja oskusi kui ka üldpädevusi, nagu analüüsi- ja otsustusvõime, koostööoskus, eneseväljendus- ja suhtlemisjulgus. Praktikant on samaaegselt nii õppija kui ka tulevane kolleeg, kellelt oodatakse professionaalset hoiakut, iseseisvust ning panust meeskonnatöösse.
Kutse- ja rakenduskõrgharidusõppe praktikate ettevalmistust, korraldust, juhendamist ja hindamist reguleerib Sisekaitseakadeemia praktikajuhend. Praktika maht on määratletud õppekavas ning selle toimumisaeg on fikseeritud õppetöö graafikus.
Aastast 2022. on praktikate paremaks korraldamiseks loodud SVEPKO projekti raames veebileht praktikad.ee, kust leiab kogu vajaliku info praktikandile ja juhendajatele ning iseseisvaid harjutusülesandeid praktika tõhustamiseks.
Stipendiumid
Sisekaitseakadeemia õppuritel on võimalik saada põhi- ja lisastipendiumit.
Põhistipendiumit summas 300 eurot makstakse õppeperioodil iga kuu kutseõppe statsionaarses õppes politseiametniku ja päästekorraldaja õppekava õppuritele ning rakenduskõrgharidusõppe päevaõppes tolli ja maksunduse, korrektsiooni ja politseiteenistuse õppekava õppuritele.
Lisastipendiumit on võimalik saada õppuril, kes on õppetöös eriliselt silma paistnud, akadeemiat esindanud või aidanud kooli tegevusele muul viisil edukalt kaasa.
Põhi- ja lisastipendiumit makstakse siseministri määruse „Sisekaitseakadeemia üliõpilasele, kadetile ja õpilasele makstava stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord“ alusel.
Korrektsiooni õppekava õppurid võivad saada õppeperioodil iga kuu vanglateenistuse kolledži motiveerivat õppetoetust. Maksu- ja Tolliamet maksab kord õppeaastas tolli ja maksunduse õppekava õppuritele eristipendiume: eriala ja parima praktikandi stipendiumit. Kord õppeaastas maksavad valdkondlikke eristipendiume ka Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet (s.o Hans Maide nimelist eristipendiumit), Häirekeskus, Siseministeerium (s.o Kaarel Eenpalu nimelist stipendiumit) ning Justiits- ja Digiministeerium.
Parima lõpu- või magistritöö autorit tunnustab stipendiumiga (1000 eurot) Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu. Täiendavalt saavad õppurid taotleda Sisekaitseakadeemia uurimis- ja teadustegevuse eristipendiumit (magistriõppes), Aino Klesmenti õppestipendiumit (päästeteenistujate koolituseks, täiendusõppeks ja tegevuseks), Kristjan Jaagu nimelist stipendiumit (suunatud magistrantidele õpingute läbimiseks väliskõrgkoolis) ning ERASMUS+ programmi raames vahetusõpingutes osalemise toetust.
Tagasiside õppetööle
Selleks, et saaksime õppetööd veelgi paremini läbi viia on õppuri tagasiside alati oodatud. Tagasiside küsitlused õppeainetele ja moodulitele avatakse Tahvlis kõrgharidusõppele iga semestri järel ning kutseõppele vastavalt teemade lõppemisele. Eraldi uuritakse sisseastumise, üldise rahulolu, praktika ja lõpetamise kohta.
Tagasisidet kogub ja säilitab õppeosakond. Tagasiside andmine on anonüümne ega mõjuta õpitulemusi.
Täiendavat infot õppurite seas läbiviidavate küsitluste kohta saad aadressil nd@sisek.
Akadeemiline puhkus
on periood, mil õppur on vabastatud õppetöö kohustustest, kuid ta jääb kooli nimekirja. Akadeemilisel puhkusel oldud aja võrra pikeneb nominaalaeg, kuid puhkusel viibides ei saa õppur stipendiumeid ega taotleda õppelaenu.
Loe lisa õppekorralduse eeskirja peatükist „Akadeemiline puhkus“.
Kuidas akadeemilist puhkust taotleda?
Võta akadeemilise puhkuse soovi korral ühendust õppekorralduse spetsialistiga. Leppige kokku puhkuseperiood ning läbimata ainete sooritamise graafik. Esita täidetud akadeemilise puhkuse avaldus ja vajalik tõend hiljemalt kaks nädalat enne puhkusele asumist meili teel õppekorralduse spetsialistile.
Akadeemilist puhkust võimaldatakse | tervislikel põhjustel | aja- või asendusteenistuse | alla 3-aastase lapse hooldamiseks | omal soovil muudel põhjustel |
Kestus | kuni kaks | kuni üks aasta | kuni lapse 3-aastaseks saamiseni | kuni üks aasta |
Vajalikud dokumendid | avaldus ja | avaldus ja | avaldus ja lapse | avaldus |
Ravikindlustus | kehtib | kehtib | kehtib | ei kehti |
Võimalik taotleda | alates esimesest semestrist | alates esimesest | alates esimesest | alates teisest semestrist |
Eksmatrikuleerimine
on õppuri kooli nimekirjast väljaarvamine. See toimub hiljemalt lõpetamisel, kuid võib õpingute jooksul toimuda ka õppuri soovil või akadeemia algatusel. Loe lisa õppekorralduse eeskirja peatükist „Eksmatrikuleerimine“.
Eksmatrikuleerimisega võib kaasneda õppekulude hüvitamine. Loe selle kohta lähemalt lehe allosast.
Eksmatrikuleerimise soovi korral aruta seda esmalt õppekorralduse spetsialistiga. Kui soov on siiski kindel, esita talle meili teel eksmatrikuleerimise avaldus. Mõjuvatel põhjustel eksmatrikuleerimise korral lisa avaldusele tõend.
Akadeemia algatab eksmatrikuleerimise järgmistel juhtudel:
- kui õppur ei ole õpingutes edasi jõudnud (nt on aines saanud kolm korda negatiivse tulemuse, ei ole nominaalaja lõpuks õppekava täies mahus täitnud, on sooritanud lõpueksami kaks korda negatiivsele tulemusele);
- muudel põhjustel (nt õppur on vääritult käitunud või tal on distsiplinaarkaristus, ta ei ole ühe kuu jooksul õppetööle ilmunud ilma mõjuva põhjuseta).
Nõustamine
Õppuri esmane kontakt on rühmavanem ja õppekorralduse spetsialist. Igas akadeemilises üksuses on õppekorralduse spetsialistid, kelle põhiülesanne on õppureid toetada ja nõustada.
Psühholoogiline nõustamine
Igal õppuril on võimalik saada tasuta psühholoogilist nõustamist Mahena OÜ-s. Ühe juhtumi puhul on sulle ettenähtud kuus korda tasuta nõustamist (üks kord = 30 minutit).
Nõustamine toimub eeskätt eesti keeles ja enamjaolt kaugnõustamisena (telefon, Zoom, MSTeams), kuid erandkorras ka Mahena keskuses (Sakala 12, Tallinn). Kui soovid nõustamist vene ja inglise keeles, siis kirjuta Mahenasse aadressil hena@gm.
Registreerumine
Nõustamisele saad registreeruda aadressil hena@gm või telefonil 5663 3115 (üldkontakt Maria-Helena Mettis). Esimest nõustamisaega pakutakse 7 päeva, kriisinõustamist 3 päeva ja supervisiooni 14 päeva jooksul.
Muu õppeinfo
Üliõpilaspileteid või õpilaspileteid (ISIC Student või ISIC Scholar) taotletakse veebilehel https://eduid.ee/.
Kaardi valmistamine võtab aega kuni 10 päeva ja selle valmimisel saadetakse taotluses märgitud e-posti aadressile teade. Kaart saadetakse õppuri kodusele aadressile.
Kui õpilas- või üliõpilaspilet on rikutud, kadunud, varastatud või hävinenud, tuleb kaardi saamiseks teha uus taotlus ja kehtetu pilet desaktiveeritakse.
Juhul kui tellimisel tekib tehnilisi tõrkeid, võta ühendust õppeosakonnaga (oppeosakond@sisekaitse.ee).
Õppuril on võimalik tellida tõendit
- õppesessioonide,
- õpisoorituste,
- õppimise kohta.
Tõendi tellimise soovist anna teada õppekorralduse spetsialistile meili teel. Tõend edastatakse õppuri ametlikule kooli e-posti aadressile
Lisaks saab laadida Haridus- ja Teadusministeeriumi digitempliga õpingute tõendi alla Haridusportaalist (vahelehelt „Õpingud“).
NB! Palume mitte kasutada tõendite tellimise süsteemi Tahvlis.
Üldjuhul on täiskoormusel õppimine akadeemias tasuta. Õppeteenustasu peab õppur hüvitama, kui ta
- õpib maksunduse ja tolli õppekaval (ainult osakoormusõpe);
- õpib sisejulgeoleku õppekaval osakoormusõppes;
- õpib magistriõppes ja vastab kõrgharidusseaduse § 16 lg 6 p-des 1–4 toodule.
Õppeteenustasud
Maksunduse ja tolli õppekava semestri tasu on 1210 €.
Sisejulgeoleku õppekava ühe ainepunkti maksumus on 55 €.
Eksmatrikuleerimisel võidakse õppurilt nõuda õppekulude hüvitamist politsei ja piirivalve seaduse § 691 või vangistusseaduse § 118 alusel. Õppekulude hüvitamist on õigus mitte nõuda, kui õppur eksmatrikuleeriti mõjuval põhjusel, kui ta tegutseb pärast katkestamist või lõpetamist abipolitseiniku või vabatahtliku päästjana.
Loe lisa õppekorralduse eeskirja peatükist „Õppekulude hüvitamine“.
Kõikidel õppuritel (k.a endised õppurid) on õigus vaidlustada tema kohta tehtud käskkirju, õppekorralduslikke otsuseid, lõpueksami negatiivset tulemust ja lõpu- või magistritöö negatiivset tulemust.
Õppekorralduslike otsuste vaidlustamiseks tuleb pöörduda kirjalikult otsuse teinud isiku või otsustuskogu esimehe poole. Kui otsuse teinu või otsustuskogu esimees tehtud otsust ei muuda, võib õppur esitada kirjaliku vaide õppeprorektorile. Samuti tuleb esitada kirjalik vaie õppeprorektorile, kui vaidlustada soovitakse lõpu- või magistritöö kaitsmise ja lõpueksami negatiivset tulemust. Käskkirja vaidlustamiseks tuleb esitada kirjalik vaie rektorile.
Vaie lahendatakse 10 päeva jooksul alates vaide esitamisest. Kui on vajadus vaiet lisaks uurida, võidakse tähtaega pikendada.
Loe lisa õppekorralduse eeskirja peatükist „Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamine“.