Sisejulgeoleku instituut
Sisejulgeoleku instituut – teadmised, mis loovad turvalisema homse
Kui sind kõnetab vastutustundlik ja tulevikku vaatav roll Eesti turvalisuse kujundamisel, oled oodatud õppima Sisejulgeoleku instituuti.
Meie juures valmistatakse ette juhte ja spetsialiste, kellel on oskus mõista, ennetada ja lahendada tänapäeva turvalisuse suurimaid väljakutseid. Eesti ja Euroopa julgeolekuolukord on viimastel aastatel oluliselt muutunud ning vajadus teadlike, analüüsivõimeliste ja koostöövõimeliste spetsialistide järele on suurem kui kunagi varem.
Sisekaitseakadeemia magistriõpe on valik neile, kes tahavad:
- kujundada Eesti turvalisuse tulevikku,
- mõista keerulist julgeolekukeskkonda sügavuti,
- juhtida muutusi ja arendada organisatsioone.
Meie õppijad ja vilistlased töötavad Siseministeeriumis ja selle allasutustes, aga ka teistes ministeeriumites, rahvusvahelistes organisatsioonides ja erasektoris. Õpingutest saadud teadmised, kogemused ja kontaktid loovad tugeva võrgustiku kogu eluks.
Instituut juhindub oma tegevuses seadustest, akadeemia põhimäärusest, põhimäärusest, akadeemia arengukavast, akadeemiasisestest regulatsioonidest ja muudest õigusaktidest.
Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituut alustas tegevust 2009. aastal, kui vastu võeti esimesed magistrandid sisejulgeoleku erialale.
2016. aasta kevadel lõpetas instituudi sajas magister ning sügisel läbis magistriõpe edukalt rahvusvahelise akrediteerimise.
2016. aastal liitus instituudiga ka õigus- ja sotsiaalteaduste keskus, mille õppejõud annavad olulise panuse nii magistriõppesse kui ka rakendusuuringutesse, mille üheks oluliseks väljundiks on magistritööd.
Vastuvõtuga seoses aitavad sind instituudi õppekorralduse spetsialistid:
Kontaktid
Sisejulgeoleku magistriõpe – teadmised, mida vajatakse täna ja homme
Sisekaitseakadeemia kahe aasta pikkune magistriprogramm on loodud selleks, et anda õppijatele süvitsi teadmisi valdkondades, kus Eesti sisejulgeoleku süsteem vajab praegu kõige rohkem tuge.
Õppekavas käsitletakse muu hulgas:
- juhtimisoskusi muutuvas julgeolekukeskkonnas,
- globaalse julgeoleku mõjude analüüsi,
- olulisi õigusküsimusi, milleta ükski valdkonna ekspert hakkama ei saa.
Tegemist on väljundipõhise õppega – see tähendab, et lõpetajad peavad suutma rakendada teadmisi reaalse elu probleemide lahendamisel. Seetõttu on õppetöösse kaasatud rohkelt kogenud praktikud nii Eestist kui välismaalt.
See on programm neile, kes soovivad tulevikus juhtida, kujundada ja vastutada – olgu organisatsiooni sees või laiemalt ühiskonnas.
Magistriõppe raames on viis süvaõppesuunda:
- sisejulgeolek
- kriisireguleerimine
- politsei
- hübriidohud (õpe inglise keeles)
- ametkonnapõhine suund, kus koostad individuaalse õpingute kava
Reeglina avaneb neljast esimesest süvaõppesuunast kaks või kolm.
Teadustegevuse põhisuunad
Uurimistöö keskendub tänapäevastele ja arenevatele julgeolekuohtudele. Uuritakse globaalseid arengutrende, mis võivad mõjutada Eesti sisejulgeolekut (näiteks raport „Eesti sisejulgeolekut mõjutavate globaalsete arengutrendide prognoos 2026–2030“) ning laiapindset riigikaitset ja selle siseturvalisuse aspekte (2025. a ühisprojekt Kaitseväe Akadeemiaga). Samuti on fookuses kriitilise taristu toimepidevus ning digivõimestatud ühiskonna kerksuse tagamine – kuidas üleilmne digitaliseerumine ja digitaalsete ohtude kasv suurendavad väikeriikide julgeoleku ja sidususe tagamise keerukust. Kerksuse toetamiseks uuritakse kohalike omavalitsuste ja kogukondade kriisivalmidust ning Eesti elanike kriisikäitumist (Riigikantselei tellimusel Praxise veetav ühisprojekt „RK-KRIIS3. Inimeste kriisivalmiduse tõstmine“).
Uurimistöö keskendub tänapäevastele ja arenevatele hübriidohtudele ning strateegilisele kommunikatsioonile desinformatsiooni ja väärinfo äratundmisel ning vastustamisel. Analüüsitakse Venemaalt ja Hiinast lähtuvaid mõjusid, et mõista piirkondliku ja rahvusvahelise julgeoleku muutusi, sealhulgas Lääne vajadusi reageerida Hiina reaktiivsele välispoliitikale, NATO-Euroopa Liidu koostööd hübriidohtude tõrjumisel ning mittesekkumise printsiipi rahvusvahelises õiguses ja rahvusvahelistes suhetes. Analüüsitakse hübriidset mõjutustegevust, mis ühendab info-, küber-, majandus- ja infrastruktuuririske. Uuritakse des- ja väärinfo levikumehhanisme, narratiivide kujunemist ning erinevate meedia- ja digiplatvormide rolli, et tugevdada institutsioonide ja kogukondade kognitiivset turvalisust. Samuti uuritakse radikaliseerumise ning terrorismiohu trende ja nende mõju siseturvalisusele ning religiooni kasutamist hübriidsõja vahendina.
Uurimissuund käsitleb küberkeskkonna arengute mõju julgeolekule, sealhulgas uute küberkuritegevuse vormide ja kriitiliste süsteemide haavatavuste tekkimist. Fookuses on küberohud, tehisintellekti rakendused ning massandmete kasutamine ja kaitse digiriigi toimimises. Mõned uusimatest publikatsioonidest keskenduvad eestlaste küberkirjaoskuse edendamise analüüsile ning küberohtudele kõrghariduses.
Uuritakse, kuidas kuritegelikud võrgustikud, korruptsioonipraktikad ja finantskuritegevus (sealhulgas rahapesu, kriminaaltulu varjamine ja sanktsioonidest kõrvalehoid) teineteist võimestavad ning õõnestavad riigi toimivust ja usaldust. Uuringutes analüüsitakse organiseeritud kuritegevuse, rahapesu ja kriminaaltulu mõju ühiskondlikule turvalisusele ning õigussüsteemi suutlikkust neid ohte ennetada ja tõkestada. Fookuses on muuhulgas küsimus, kuidas jõuda selleni, et kuritegevus end ära ei tasuks, ning uuritakse ka riigi kaaperdamise (state capture) nähtust. Ühtlasi käsitletakse haldusõiguse ja kriminaalõiguse toimimist ning arengusuundi, näiteks politseiorganisatsioonide kujundamist mõtestades.
