Lissaboni konverentsil arutleti tehnoloogiaga kaasnevate tulevikuvõimaluste ja ohtude üle
13. ja 14. mail 2024 toimus Lissaboni Ülikoolis (University of Lisbon) praktilise filosoofia uurimisgrupi Praxise eestvedamisel rahvusvaheline teaduskonverents „Which Smartness? Whose Intelligence? Critical Perspectives on Digital Technology and Political Subjects“. Kahepäevase konverentsi eesmärk oli arutleda inimese ja tehnoloogia suhte oleviku ning tuleviku teemadel ning avada võimalikke alternatiivseid arengustsenaariume, kus progressiusk ning mõõdukas skepsis või ettevaatlikkus tundmatu ees käivad käsikäes.
Teemaderikkal konverentsil kuulis mõtteid nii sellest kuidas tehnoloogia kasutus on aidanud turvatunnet suurendada, andnud inimestele valiku paremini aega planeerida, tööülesandeid täita aga ka enda terviseseisundit jälgida, võimaldanud nii avalikul kui ka erasektoril teenuste ja tootmise toimeloogikat optimeerida ning loonud uhiuusi töövaldkondi. Loomulikult ei jäänud diskussioonist välja ka kriitilisemad teemad, kus arutleti selle üle, millised on ohud, kui masina liialt intelligentseks hakata pidama, missuguseid inimlikke ja erialaseid oskusi ei tohi inimene kaotada ka järjest enam tehnoloogiale lootes, milline on tulevikus tööhõive mudel ning kuidas tagada usaldus riiklikesse asutustesse ka siis, kui nende teenused ja otsused põhinevad üha enam andmeanalüüsi tulemustel. Lisaks arutati ka selle üle, et tehnoloogilised ebaõnnestumised võivad küll innovatsiooni aluseks, kuid andestanud ühiskonnas võib väära tulemuse andnud masina või programmi tagajärjel kannatada inimene.
Sisejulgeoleku instituudi teaduskeskuse teadur Jaanika Puusalu ja Cybernetica teadur Tanel Mällo tegid konverentsil ettekande pealkirjaga „Constructing the political agent in digital society: an Estonian vision“. Jaanika ja Tanel keskendusid oma ettekandes sellele, et Eesti laialdane riiklike tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt ning plaanitud digilahendused, seal hulgas Bürokratt, on vormimas ka uut viisi kuidas kodanik riigiga suhestub. Plaanitav teenuste koostalituse suurendamine on elanikule mugav, kuid kuidas tagada seejuures inimeste jätkuv huvi ühiskonna arengus kaasa rääkida ning realistlikud ootused avalike teenuste võimekusele? Tasakaalu leidmine tehnoloogilise ettehoolde ja inimese autonoomsuse vahel on digitaalse ühiskonna ees seisev väljakutse.
Kel tehnoloogia ja tehisintellekti olemuse ning rakendamise mõtestamise vastu huvi võivad tutvuda näiteks konverentsi peaettekandjate professor Orit Halpneri, professor Andrew Feenberi, professor Gavin Muelleri ja professor Yuk Hui hiljutiste töödega.