Raamatud

Lauri Vanamölder (koostaja)
2017

Juba 25 aastat on Eestis tegutsenud Euroopas ainulaadne õppeasutus, kust tulevad kõik need spetsialistid, kes hoolitsevad meie turvalisuse eest. See kool on Sisekaitseakadeemia. Koos iseseisvuse taastanud vabariigiga loodud akadeemia on elanud läbi kõik kasvuraskused, tegutsenud eri nimede all ja otsinud endale kõige õigemat teed, teades alati, et siin antava õppe kvaliteedist sõltub ühiskonna heaolu. See aeg on olnud põnev ja eripalgeline ning toonud lõpuks siia, kus praegu ollakse.

Oksana Belova-Dalton
2020

Dokumendis on esitatud ülevaade Austrias toimunud terrorirünnakutest alates aastast 1972. Eesmärk on arutleda, kes on terrorirünnakute toimepanijad, mis eesmärgil tegutseti, mis vahendeid kasutati ning kas tegevus oli koordineeritud. Informatsioon on leitud peamiselt avalikest allikatest ning internetis kättesaadavatest ajalehtedest, nagu The New York Times, Reuters, The Guardian ja BBC News.

Diana Marnot
2020

Ülevaates on kategooriate kaupa välja toodud Eesti, Läti ja Leedu riiklikud julgeolekut mõjutavad tegevussuunad ja ohtude maandamismeetmed. Selleks on temaatilise analüüsi abil uuritud kolme Balti riigi julgeolekupoliitika strateegilisi dokumente: „Eesti julgeolekupoliitika alused” (2004, 2010, 2017), „Läti riiklik julgeoleku kontseptsioon” (2008, 2019) ja „Leedu riiklik julgeolekustrateegia” (2002, 2012, 2017). Siinse uuringu alusel on võimalik teha edasisi uuringuid ja täpsemaid analüüse.

Diana Marnot
2020

The overview provides the policies and risk management measures of Estonia, Latvia and Lithuania affecting the national security, listed by category.

To this end, the strategic documents of the security policy of the three Baltic states have been examined by way of thematic analysis: National Security Concept of Estonia (2004, 2010, 2017), Latvia’s National Security Concept (2008, 2019) and Lithuania’s National Security Strategy (2002, 2012, 2017). Further research and more detailed analyses can be made on the basis of this study.

Kadi Luht-Kallas, Alar Valge, Helmo Käerdi, Feliks Angelstok, Kärt Reitel
2021

Raport on valminud Päästeameti ja Sisekaitseakadeemia vahel 06.05.2020 sõlmitud ehitisepõhise riskihinnastamise mudeli loomise lepingu nr 6.4-2.1/104ML alusel ning sisaldab endas lepingu raames tehtud tööde tulemusi.

Jaanika Puusalu
2021

Eestis 2020. aastal kavandatud kõnekaartide isikustamise nõude valguses uurib analüüs nõude võimalikku tõhusust ja proportsionaalsust.

Diana Marnot
2021

2012. aastal alustas tegevust Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA). Agentuuri ülesanne on hallata Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika rakendamiseks vajalikke suuremahulisi IT-süsteeme. eu-LISA peakorteri asukohaks sai Tallinn, peamiseks tegevuskohaks Strasbourg ja varusüsteemide asukohaks Saint Johann im Pongau.

Diana Marnot
2021

In 2012, the European Union Agency for the Operational Management of Large-Scale IT Systems in the Area of Freedom, Security and Justice (eu-LISA) became operational.

The agency's role is to manage the large-scale IT systems needed to implement the European Union's justice and home affairs policy. The headquarters of eu-LISA became Tallinn, the central place of business was Strasbourg, and the location of backup systems was Saint Johann im Pongau.

Erkki Koort, Triin Piip
2021

21. sajandil on äärmiselt keeruline olla edukas riik, ilma et tuntaks huvi Aasias toimuva vastu ja teadmata selle regiooni tegevustest nii välispoliitilises kui ka üleüldises plaanis. Mitu sealset riiki on jõudnud näiteks e-teenuste arendamise ja osutamise vallas Eestist märksa kaugemale. Hiina Rahvavabariigi mõjusfäär meie igapäevaelus laieneb üha rohkem. Otseselt ei ole Hiina siiski huvitatud Eesti riigi funktsioneerimisest tervikuna, pigem on tema tähelepanu köitnud siinsed jõustruktuurid.

Holger Mölder, Vladimir Sazonov
2020

Mõttepaberi eesmärk on analüüsida Venemaa Föderatsiooni infomõjutustegevust Balti riikides 2020. aasta märtsis, aprillis ja mai esimeses pooles. Uuritakse, kas ja kuidas on Venemaa väljaanded kasutanud hirmu motiivi inforünnakutes Balti riikide ja laiemalt läänemaailma vastu seoses koroonakriisi ja sellevastaste meetmetega.

Vladimir Sazonov, Erkki Koort, Priit Heinsoo, Kadri Paas
2020

The research report talks about existing and potential hybrid threats to the security of the Estonian state.

  • The report draws attention to potential weaknesses in Estonia’s security.

  • The aim of the report is to draw attention to existing bottlenecks that need to be addressed.

  • The report emphasizes the need for more effective co-operation between the area of government of the Ministry of the Interior and the Defense Forces and the Defense League.

Chris Eljas, Silva Kirsimägi, Riina Kroonberg
2018

Õppevahend käsitleb riikliku järelevalve menetluse ja süüteomenetluse piiritlemisproblemaatika teoreetilisi lähtekohti ning esitab näidiskaasused koos analüüsiga.

Järelevalve- ja süüteomenetluste piiritlemisproblemaatikat on käsitletud kolme menetlusliigi – kriminaal-, väärteo- ja haldusmenetluse – kontekstis, välja on toodud nii ühisosa kui ka erinevusi ning analüüsitud nii materiaal- kui ka menetlusõiguslikke küsimusi.

Jan Pulk
2017

Õppematerjal on mõeldud politsei- ja piirivalve kolledži õppuritele kasutamiseks seminarides, iseseisvaks tööks ja rühmatööde tegemisel. Õppematerjali keskne eesmärk on õpetada õppureid ennekõike süüteokoosseisu tekste oskuslikult lugema ja lahti mõtestama, seejärel aga erinevate elujuhtumite kontekstis isikute käitumist õigesti kvalifitseerima. Ülesannete ja kaasuste lahendamise eelduseks on miinimumina karistusõiguse üldosa õpiväljunditele kohaste teadmiste olemasolu.

Urmas Krüger
2018

Õpiku peamine ülesanne on Sisekaitseakadeemia õppuritele karistusõiguse üldosa põhimõistete tutvustamine ja nende sisu selgitamine. Eeskätt on õpik mõeldud kasutamiseks politseieriala kutseõppe õppuritele, aga ka bakalaureusetaseme üliõpilastele nendes teemaosades, mis ühtivad kutseõppe teemakäsitlustega.

Urmas Krüger
2016

Kaheosalise õpiku esimese osa peamine ülesanne on tulevastele politseinikele karistusõiguse põhimõistete tutvustamine ja nende mõistete sisu selgitamine. Eeskätt on see mõeldud kasutamiseks kutseõppe õppuritele, aga ka bakalaureusetaseme üliõpilastele, kui nad leiavad, et siinne sõnastus aitab lihtsamini mõista mõne õigusliku mõttekonstruktsiooni sisulist põhiolemust kui õigusteadlaste koostatud tekstid.

Inge Lindsaar
2021

Kohaliku piiriliikluse eesmärk on kohaldada välispiiri ääres elavatele kolmandate riikide kodanikele lihtsamat, vähemate piirikontrolli protseduuride rakendamisega seotud Euroopa Liidu välise maismaapiiri ületamise korda. Euroopa Liidu liikmesriikidel on võimalus sõlmida piiriäärsete kolmandate naaberriikidega lihtsustatud piiriliikluse lepingud, mis annavad võrdsed võimalused lihtsustatud piiriületuseks nii Euroopa Liidu liikmesriigi kui ka kolmanda naaberriigi piirilähedasel alal elavatele kodanikele.