Raamatud

Juba 25 aastat on Eestis tegutsenud Euroopas ainulaadne õppeasutus, kust tulevad kõik need spetsialistid, kes hoolitsevad meie turvalisuse eest. See kool on Sisekaitseakadeemia. Koos iseseisvuse taastanud vabariigiga loodud akadeemia on elanud läbi kõik kasvuraskused, tegutsenud eri nimede all ja otsinud endale kõige õigemat teed, teades alati, et siin antava õppe kvaliteedist sõltub ühiskonna heaolu. See aeg on olnud põnev ja eripalgeline ning toonud lõpuks siia, kus praegu ollakse.

Ülevaates on kategooriate kaupa välja toodud Eesti, Läti ja Leedu riiklikud julgeolekut mõjutavad tegevussuunad ja ohtude maandamismeetmed. Selleks on temaatilise analüüsi abil uuritud kolme Balti riigi julgeolekupoliitika strateegilisi dokumente: „Eesti julgeolekupoliitika alused” (2004, 2010, 2017), „Läti riiklik julgeoleku kontseptsioon” (2008, 2019) ja „Leedu riiklik julgeolekustrateegia” (2002, 2012, 2017). Siinse uuringu alusel on võimalik teha edasisi uuringuid ja täpsemaid analüüse.

The overview provides the policies and risk management measures of Estonia, Latvia and Lithuania affecting the national security, listed by category.

To this end, the strategic documents of the security policy of the three Baltic states have been examined by way of thematic analysis: National Security Concept of Estonia (2004, 2010, 2017), Latvia’s National Security Concept (2008, 2019) and Lithuania’s National Security Strategy (2002, 2012, 2017). Further research and more detailed analyses can be made on the basis of this study.

Mõttepaberi eesmärk on analüüsida Venemaa Föderatsiooni infomõjutustegevust Balti riikides 2020. aasta märtsis, aprillis ja mai esimeses pooles. Uuritakse, kas ja kuidas on Venemaa väljaanded kasutanud hirmu motiivi inforünnakutes Balti riikide ja laiemalt läänemaailma vastu seoses koroonakriisi ja sellevastaste meetmetega.

The research report talks about existing and potential hybrid threats to the security of the Estonian state.

• The report draws attention to potential weaknesses in Estonia’s security.

• The aim of the report is to draw attention to existing bottlenecks that need to be addressed.

• The report emphasizes the need for more effective co-operation between the area of government of the Ministry of the Interior and the Defense Forces and the Defense League.

Õppevahend käsitleb riikliku järelevalve menetluse ja süüteomenetluse piiritlemisproblemaatika teoreetilisi lähtekohti ning esitab näidiskaasused koos analüüsiga.

Järelevalve- ja süüteomenetluste piiritlemisproblemaatikat on käsitletud kolme menetlusliigi – kriminaal-, väärteo- ja haldusmenetluse – kontekstis, välja on toodud nii ühisosa kui ka erinevusi ning analüüsitud nii materiaal- kui ka menetlusõiguslikke küsimusi.

Õppematerjal on mõeldud politsei- ja piirivalve kolledži õppuritele kasutamiseks seminarides, iseseisvaks tööks ja rühmatööde tegemisel. Õppematerjali keskne eesmärk on õpetada õppureid ennekõike süüteokoosseisu tekste oskuslikult lugema ja lahti mõtestama, seejärel aga erinevate elujuhtumite kontekstis isikute käitumist õigesti kvalifitseerima. Ülesannete ja kaasuste lahendamise eelduseks on miinimumina karistusõiguse üldosa õpiväljunditele kohaste teadmiste olemasolu.

Õpiku peamine ülesanne on Sisekaitseakadeemia õppuritele karistusõiguse üldosa põhimõistete tutvustamine ja nende sisu selgitamine. Eeskätt on õpik mõeldud kasutamiseks politseieriala kutseõppe õppuritele, aga ka bakalaureusetaseme üliõpilastele nendes teemaosades, mis ühtivad kutseõppe teemakäsitlustega.

Kaheosalise õpiku esimese osa peamine ülesanne on tulevastele politseinikele karistusõiguse põhimõistete tutvustamine ja nende mõistete sisu selgitamine. Eeskätt on see mõeldud kasutamiseks kutseõppe õppuritele, aga ka bakalaureusetaseme üliõpilastele, kui nad leiavad, et siinne sõnastus aitab lihtsamini mõista mõne õigusliku mõttekonstruktsiooni sisulist põhiolemust kui õigusteadlaste koostatud tekstid.

Esmakordselt on kaante vahele saanud korrakaitseseaduse kommenteeritud väljaanne. See on teavik, mis täidab tühimiku Eesti õigusmaastikul – tõlgendab ja selgitab 2014. aastal jõustunud seaduse sisu. Viidatud on teadusuuringutele, kohtulahenditele, õiguskantsleri soovitustele, õigusalasele eesti- ja välismaisele teaduskirjandusele ning paragrahvide sisu paremaks mõistmiseks on toodud elulisi näiteid (piirnevad 2017. aasta algusega). Teavik on mõeldud abivahendiks riikliku järelevalve pädevusega korrakaitseorgani ametnikele (näit.

Õpikus leiab käsitlemist, kuidas koheldakse vanglasüsteemis kinnipeetavaid nende taasühiskonnastamise eesmärgil, mida ja miks selle eesmärgi saavutamiseks tehakse ning milline roll on vangla teenistustel, eelkõige aga kontaktisikutel selles protsessis. Juttu tuleb peamistest tööülesannetest alates kinnipeetava vastuvõtmisest vanglasse kuni vabanemisjärgse tugiteenuse korraldamiseni.

"Korrektsioonipsühholoogia" on esimene eestikeelne õpik, mis võtab terviklikult kokku psühholoogia rakendamise vanglas. Õpik on mõeldud eelkõige vanglaametnikuks õppivatele kadettidele ja teistele inimestele, kes puutuvad oma töös kokku õigusrikkujatega. Raamatus on palju näiteid vangla töö praktikast. Korrektsioonipsühholoogia õpik on huvitav lugemine kõigile ja selle elulised näited toovad selgust paljudele psühholoogilistele probleemidele. Raamat aitab lugejal paremini mõista õigusrikkuja tekkimist, kinnipeetava rehabilitatsiooni ja vanglat tervikuna.

Rakendusuuringu eesmärk oli selgitada välja sotsiaalmajanduslike muutujate ning eluhoonete tulekahjude süttimise vahelised seosed, mis võimaldavad prognoosida, millised piirkonnad Tallinna linnas, Harju maakonnas ja Eestis tervikuna on rohkem ohustatud ja millised on neis prevaleerivad muutujad.

Politsei käsiraamat sisaldab igapäevaseks politseitööks tarvilikke andmeid, selle sihtrühmaks on politseiametnikud ning Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži õppurid.

Õppematerjal on 2015. aastal ilmunud õpiku „Politseieetika: teooria ja praktika” lisa. Selle eesmärk on tõsta teadlikkust politseitöö riskidest ja õpetada, kuidas reageerida ebaeetilisele käitumisele.

„Putini propagandamasinˮ on autoril juba kolmas Putini Venemaad puudutav teos. Raamat käsitleb Venemaa infosõda, mis on üks Ukraina-vastase agressiooni uudne joon. Van Herpen näitab, et Kremli propagandapealetung on põhjalikult ettevalmistatud strateegia, mida on ellu viidud ja katsetatud viimasel kümnendil.