Raamatud

Lauri Vanamölder (koostaja)
2017

Juba 25 aastat on Eestis tegutsenud Euroopas ainulaadne õppeasutus, kust tulevad kõik need spetsialistid, kes hoolitsevad meie turvalisuse eest. See kool on Sisekaitseakadeemia. Koos iseseisvuse taastanud vabariigiga loodud akadeemia on elanud läbi kõik kasvuraskused, tegutsenud eri nimede all ja otsinud endale kõige õigemat teed, teades alati, et siin antava õppe kvaliteedist sõltub ühiskonna heaolu. See aeg on olnud põnev ja eripalgeline ning toonud lõpuks siia, kus praegu ollakse.

Jaana Kulbin, Liina Tamm
2022

Personaalbibliograafia sisaldab Sisekaitseakadeemia emeriitprofessor Andres Talvari (1942–2017) artiklite, raamatute, teaduslike kirjutiste ja muude publikatsioonide kirjeid. Samuti on bibliograafias kirjutised Andres Talvarist endast. Bibliograafia on jaotatud kaheksasse rubriiki ja igas rubriigis on kirjed esitatud ilmumisaja järgi alates varasemast.

Oksana Belova-Dalton
2020

Dokumendis on esitatud ülevaade Austrias toimunud terrorirünnakutest alates aastast 1972. Eesmärk on arutleda, kes on terrorirünnakute toimepanijad, mis eesmärgil tegutseti, mis vahendeid kasutati ning kas tegevus oli koordineeritud. Informatsioon on leitud peamiselt avalikest allikatest ning internetis kättesaadavatest ajalehtedest, nagu The New York Times, Reuters, The Guardian ja BBC News.

Diana Marnot
2020

Ülevaates on kategooriate kaupa välja toodud Eesti, Läti ja Leedu riiklikud julgeolekut mõjutavad tegevussuunad ja ohtude maandamismeetmed. Selleks on temaatilise analüüsi abil uuritud kolme Balti riigi julgeolekupoliitika strateegilisi dokumente: „Eesti julgeolekupoliitika alused” (2004, 2010, 2017), „Läti riiklik julgeoleku kontseptsioon” (2008, 2019) ja „Leedu riiklik julgeolekustrateegia” (2002, 2012, 2017). Siinse uuringu alusel on võimalik teha edasisi uuringuid ja täpsemaid analüüse.

Oksana Belova-Dalton
2022

Uuring vaatleb, kuidas radikaalsed vandenõuteooriad, mis on juba äärmuslike ideoloogiate osa või mida integreeritakse pandeemia käigus äärmuslikesse ideoloogiatesse, on kasutanud COVID-19 pandeemiat ja sellest tekkinud kriisi, tehes sellest hüppelaua oma ideede tõhusamaks levitamiseks, toetajate arvu suurendamiseks ja nende mobiliseerimiseks. COVID-19 pandeemia ajal on maailm informatsiooniliselt väga ühendatud ning vandenõuteooriad ja äärmuslikud ideoloogiad on internetipõhiselt ja eriti sotsiaalmeedias levitatavad üle maailma.

Oksana Belova-Dalton
2022

Uuring keskendub COVID-19 pandeemia esimesele ja teisele lainele ehk pandeemia algusest kuni 2021. aasta suveni, kui Eesti ühiskonna laiaulatusliku vaktsineerimisega ei oldud veel alustatud ning paljud eesliini asutuste tööd lihtsustavad seadusemuudatused ei olnud veel vastu võetud. Uuring käsitleb, kuidas Terviseamet, Politsei- ja Piirivalveamet ja riigi strateegiline kommunikatsioon püüdsid tulla toime tervet riiki hõlmava tervisekriisiga, järgides olemasolevaid õigusakte ja rakendades täismahus asutuste ressurssi.

Diana Marnot
2020

The overview provides the policies and risk management measures of Estonia, Latvia and Lithuania affecting the national security, listed by category.

To this end, the strategic documents of the security policy of the three Baltic states have been examined by way of thematic analysis: National Security Concept of Estonia (2004, 2010, 2017), Latvia’s National Security Concept (2008, 2019) and Lithuania’s National Security Strategy (2002, 2012, 2017). Further research and more detailed analyses can be made on the basis of this study.

Elen Laanemaa, Triin Kibar, Aida Hatšaturjan, Siret Piirsalu, Lea Püss, Britt Petjärv, Kateriina Rannula, Elle Sõrmus, Õie Tähtla
2022

Eesti kolmel rakenduskõrgkoolil (Sisekaitseakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) on pikaajaline traditsioon õpetada eesti, inglise ja vene erialakeelt. Tõhus koostöö, keeleõppeprojektides osalemine, keeleõppesüsteemi ülesehituse sarnasus ja rakenduskõrgkoolide õppekorralduse eripära andis idee küsida õppurite tagasisidet oma kõrgkooli keeleõppesüsteemile ja võrrelda tulemusi.

Kadi Luht-Kallas, Alar Valge, Helmo Käerdi, Feliks Angelstok, Kärt Reitel
2021

Raport on valminud Päästeameti ja Sisekaitseakadeemia vahel 06.05.2020 sõlmitud ehitisepõhise riskihinnastamise mudeli loomise lepingu nr 6.4-2.1/104ML alusel ning sisaldab endas lepingu raames tehtud tööde tulemusi.

Jaanika Puusalu, Diana Marnot
2021

Raport tutvustab Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi kavandatud ja 2021. aasta jaanuaris uuringufirma Saar Poll OÜ läbi viidud elanikkonnaküsitluse „Eesti elanike suhtumine isiklike andmete privaatsusesse ja turvalisusesse“ tulemusi.

Diana Marnot
2022

Ülevaates arutletakse turvalisuse- ja julgeolekuvaldkonnas oluliste terminite üle. Eesmärk on osutada terminite sisejulgeolek, siseturvalisus ja sisekaitse läbisegi kasutamisele. Sõnu siseturvalisus ja sisejulgeolek on mõnel juhul kasutatud sünonüümidena ja mõnikord omistatakse neile eraldiseisvad tähendused – kord kitsamate ja siis jälle laiemate tähendusvarjunditega. Isegi juhul, kui need terminid on riiklikes dokumentides ühtlasemalt kasutatud, siis pole see edasi kandunud tavakasutusse.

Jaanika Puusalu
2021

Eestis 2020. aastal kavandatud kõnekaartide isikustamise nõude valguses uurib analüüs nõude võimalikku tõhusust ja proportsionaalsust.

Diana Marnot
2021

2012. aastal alustas tegevust Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA). Agentuuri ülesanne on hallata Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika rakendamiseks vajalikke suuremahulisi IT-süsteeme. eu-LISA peakorteri asukohaks sai Tallinn, peamiseks tegevuskohaks Strasbourg ja varusüsteemide asukohaks Saint Johann im Pongau.

Jaana Kulbin, Liina Tamm
2022

Personaalbibliograafia koondab Sisekaitseakadeemia emeriitprofessori Feliks Angelstoki artiklite, raamatute, teaduslike kirjutiste ja muude publikatsioonide kirjeid. Samuti on bibliograafias kajastatud Feliks Angelstokist endast avaldatud artiklite kirjed. Bibliograafia sissejuhatuseks on Feliks Angelstoki elulugu, mille on koostanud emeriitprofessor ise ja mida illustreerivad fotod tema erakogust. Väljaanne on koostatud Feliks Angelstoki 80 aasta juubeliks.

Eliise Schmuul
2021

Artikli uurimisprobleem on küsimus, kuidas saavutada mõistlik tasakaal andmekaitse normide ja avaliku huvi vahel isikuandmete töötlemisel. Autori eesmärk oli välja selgitada maksumaksjate keskse profileerimise vajalikkus ning leida viisid maksumaksjate keskseks profileerimiseks andmekaitse norme kahjustamata ja avalikku huvi piiramata. Eesmärgi saavutamiseks on analüüsitud teaduskirjandust, õigusakte ja tehtud eksperdiintervjuud asutuste esindajatega. Artikkel põhineb samanimelisel lõputööl.

Oksana Belova-Dalton
2022

Välisvõitlejad ja nende pered, kes naasvad oma päritoluriiki pärast ISISe langemist Süürias, on tekitanud märkimisväärset survet ELi liikmesriikide institutsioonidele. Olukord nõuab asutustevahelise võrgustiku loomist, et tagada nõuetekohane vastutusele võtmine, deradikaliseerimine ja taasintegreerimine ning naasvate välisvõitlejate ja nende perede abistamine erinevatel tasanditel.