Vastuvõtukatsed

 

Veendumaks, et tulevane Sisekaitseakadeemia õppur saab keeleliselt õpingutega hästi hakkama, on tugev ja terve, motiveeritud õppima ning sobiv valitud erialale, tuleb sisseastumiskandidaadil lisaks avalduse esitamisele läbida vastuvõtukatsed:

  • eesti keele oskuse testimine
  • kehalised katsed (va päästekorraldaja, tolli ja maksunduse, maksunduse ja tolli ning sisejulgeoleku magistriõppe erialadel)
  • kutsesobivusvestlus

 

Vastuvõtukatsete puhul tasub silmas pidada järgmist:

  • vastuvõtukatsed on üles ehitatud kindlat järjestust arvestades so kutsesobivusvestlusele kutsutakse kandidaat, kellel on tõendatud piisav eesti keele oskus ning kes on kehalised katsed positiivselt sooritanud (kui eriala vastuvõtu tingimused seda nõuavad). Näiteks kui kandidaat täidab vastuvõtu I etapis eesti keele oskuse nõude, aga kehalised katsed ebaõnnestuvad, siis ei lubata teda kutsesobivusvestlusele enne kehaliste katsete sooritamist vähemalt lävendi ulatuses
  • eesti keele oskuse testi ja kehalisi katseid saab sooritada kokku kuni kolmel korral, aga arvesse läheb viimase soorituse tulemus;
  • kutsesobivusvestlusel saab kandidaat osaleda ainult ühel korral. Näiteks kui kandidaadil vastuvõtu I etapis kutsesobivusvestlus hästi ei lähe, siis seda vastuvõtu II etapis uuesti sooritada ei ole võimalik.

 

NB! Sisseastumiskatsetele on kohustuslik kaasa võtta isikut tõendav dokument (ID kaart, pass või juhiluba).

 

Eesti keele oskuse test

Kuna Sisekaitseakadeemia õppekeel on eesti keel, siis on oluline, et sisseastuja oskab piisaval määral eesti keelt.

Sisseastumisel tuleb eesti keele oskuse test sooritada järgmistel juhtudel:

  • sisseastuja emakeel ei ole eesti keel ja ta ei ole sooritanud eesti keele riigieksamit emakeelena;
  • sisseastuja emakeel on eesti keel ja sisseastuja on saanud eesti keele riigieksamil alla 40 punkti;
  • sisseastuja ei ole sooritanud riigieksamit „Eesti keel" (emakeelena).

Eesti keele oskuse testimisel ei pea osalema eesti keelest erineva emakeelega kandidaat, kes esitab SA Innove väljastatud eesti keele oskuse vähemalt C1 taseme tunnistuse.

Eesti keele oskustesti saab teha nii vastuvõtu I etapis kui II etapis. Eesti keele oskuse testimisel saab kandidaat osaleda kuni kolmel korral, kuid kehtima jääb viimasel korral saadud tulemus. Eesti keele oskuse test kestab kokku umbes poolteist tundi ja selle eesmärk on selgitada välja kandidaadi eesti keele kirjaliku väljendusoskus. Oskustesti ajal peab eesti keelest erineva emakeelega kandidaat kirjutama ümberjutustuse ja eesti keelt emakeelena kõnelev kandidaat etteantud teemal essee.

Eesti keelest erineva emakeelega sisseastuja, kes pole sooritanud eesti keele riigieksamit emakeelena ja kelle eesti keele sisseastumistesti tulemus oli 40-60 punkti, peab arvestama, et ta on kohustatud osalema eesti keele intensiivkursusel, mis toimub 30.07.-10.08.2019 Tallinnas. Kursuse mitteläbimisel kandidaati ei immatrikuleerita.

NB! 23.01.2019 algab Ida-Virumaal eesti keele kursus muu emakeelega huvilistele, kes plaanivad asuda õppima Sisekaitseakadeemias. Täpsem info ja registreerumine Keelekeskuse kodulehel.

 

Lisainfo eesti keele oskustestide kohta: 

elen.laanemaa [at] sisekaitse.ee (keelekeskuse juhataja-lektor)

triin.kibar [at] sisekaitse.ee (eesti keele lektor)

 

Kehalised katsed

Mõnel Sisekaitseakadeemias pakutaval erialal hinnatakse kandidaatide füüsilist võimekust, kuna konkreetne eriala eeldab toimetulemiseks head füüsilist valmisolekut. Selleks korraldatakse sisseastumiskatsete ajal kehalised katsed järgmistel erialadel:

  • politseiametnik
  • politseiteenistus
  • korrektsioon
  • vanglaametnik

Kehalisi katseid saab teha nii vastuvõtu I kui II etapis. Kehalistel katsetel saab kandidaat osaleda kuni kolmel korral, kuid kehtima jääb viimasel korral saadud tulemus. Kehalised katsed on lävendipõhised, mis tähendab, et konkursis püsimiseks peab kandidaat täitma vähemalt lävendi piirnormid kõigil nõutud spordialadel. Kehaliste katsete nõuded on erialati pisut erinevad.

Seda, kuidas valmistuda kehalisteks katseteks, tasub lugeda meie rubriigist "Korduma kippuvad küsimused".

 

Lisainfo kehaliste katsete kohta: 

epp.jalakas [at] sisekaitse.ee (spordijuht-lektor)

 

Kutsesobivusvestlus

Kutsesobivusvestlusele pääsevad kandidaadid, kes on edukalt läbinud eesti keele oskuse testimise (vajadusel) ja kehalised katsed (vajadusel).

Kandidaat saab valida, kas ta tahab kutsesobivusvestlusel osaleda vastuvõtu I või II etapis, kuid vastuvõtukatsena saab kandidaat osaleda vestlusel ainult ühel korral.

Kutsesobivusvestluse aeg lepitakse iga kandidaadiga individuaalselt kokku ja vestlused toimuvad Sisekaitseakadeemia Tallinna õppehoones (Kase 61). Vestlus ise kestab umbes 10-20 minutit. Kutsesobivuse vestluse eesmärk on uurida kandidaadi õpimotivatsiooni ja sobivust riigiametisse ning valitud erialale. Kandidaadi väärtushinnangud, hoiakud ja laitmatu minevik peavad sobima kokku Sisekaitseakadeemia põhiväärtustega ning valitud eriala töötajale esitatavate nõuetega. Vestluse käigus võidakse testida ka kandidaadi keeleoskust.

 

Tutvu ka kutsesobivusvestluste hindamiskriteeriumitega.

 

Täpsem info

Telefon: 513 8295

E-post: vastuvott [at] sisekaitse.ee

 

Viimane muutmine: 24.01.2019