Mõttepaber kaardistab teemad, mis on esile kerkinud seoses üha suurenevate küberohtudega ettevõtete ja üksikisiku tasandil. Siseturvalisuse avaliku arvamuse 2022. aasta uuring näitas, et kogu riiki puudutavatest ohuolukordadest peavad Eesti elanikud lähima kolme aasta jooksul kõige tõenäolisemaks küberrünnakut. Kui vaadata Eurobaromeetri uuringute trende aastatel 2012–2019, tekitab muret, et Eesti internetikasutajad ei vaheta piisava regulaarsusega oma võrguparoole ning vaid umbes 1/3 kasutab erinevaid paroole eri kontode jaoks. Kõige sagedasemad küberturvanõuete rikkumised on seotud inimlike vigadega, mida on võimalik vältida küberteadlikkust eri sihtgruppides regulaarselt hinnates-mõõtes ja selle põhjal erineva tasemega koolitusi korraldades. Eesti riik on korraldanud mitmeid küberteadlikkuse suurendamise kampaaniaid ning välja töötanud strateegiaid, kus vähemal või rohkemal määral on paika pandud eesmärgid kasvatada nii elanike kui ka organisatsioonide teadlikkust küberkuritegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise võimalustest. Kokkuvõttes rõhutatakse olulisust keskenduda elanikkonna eri gruppide ning organisatsioonide töötajate infoturbe- ja küberturvalisusealaste teadmiste, hoiakute, oskuste ja tegeliku käitumise uurimisele ning vajadusele küberturvalisuse lõimimiseks gümnaasiumide õppekavasse, et tagada küberteadlike kodanike järelkasv.