Sisejulgeoleku instituudi teaduskeskuse koosseisulised teadurid ja nende uurimisteemad
Teaduskeskuse juhataja-teadur Raul Savimaa
Peamised uurimisvaldkonnad: kestlikkuse, kriiside, keskkonna ja ilmneva käitumisega seotud uuringud sisejulgeoleku vaates.
Raul keskendub kriiside uurimisele ning ühiskonna ja kogukondade kestlikkusele ja toimepidevusele siseturvalisuse vaates, samuti teadmushaldusele turvalisuses ning keskkonnajulgeolekule. Varasemalt on ta siseturvalisuse valdkonna arendamisel töötanud üle 25 aasta Politseiametis ning Politsei- ja Piirivalveametis, osaledes mitmetes arendustegevustes ning uurimis-, arendus- ja innovatsiooniprojektides, olnud erinevate töörühmade, sealhulgas Kriminaalpreventsiooni Nõukogu liige ning kuulunud rahvusvahelisse kriminaalanalüütikute assotsiatsiooni. Raul Savimaa on omandanud teadusmagistri kraadi ja tehnikateaduste doktori kraadi Tallinna Tehnikaülikoolis ning vanemteaduri ja teadurina uurinud heterogeenseid ajatundlikke süsteeme ja organisatsioone ning olukorrateadlikkust. Raul peab ühiskonnas turvalisuse tagamisel oluliseks nii turvatunnet kui turvalise ja jätkusuutlikku (elu)keskkonna hoidmist, mis soodustab kogukondade panustamist turvalisusesse. Raul on ühtlasi ka Sisekaitseakadeemia teadusajakirja Security Spectrum'i (ETIS 1.2.) peatoimetaja.
Olulisemad publikatsioonid:
Asendusteenistuse rakendamine Eesti kaitse- ja kriisivõimekuse eesmärkidesse
Protsesside ja ilmneva käitumise modelleerimine siseturvalisuse valdkonnas
Using agent and UML technologies in organisation modelling: a vehicle theft example
Modelling Emergent Behaviour of Organisations. Time-aware, UML and agent based approach
Teadur Jaanika Puusalu
Peamised uurimisvaldkonnad: (info)tehnoloogia ja virtuaalse ruumi arengud, mis siseturvalisuse valdkonnas nii uusi praktikaid võimaldavad kui ka uudset sekkumist ja lahendusi nõuavad
Jaanika tehtava uurimistöö märksõnadeks on digitaalselt võimestatud riik, infotehnoloogia, suurandmed, kratilahendused, küberturvalisus ja -kuritegevus. Akadeemias on Jaanika panustanud nii elanikkonna andmeteadlikkuse analüüsi koostanud kui ka mehitamata õhusõidukite liiklusõnnetuse sündmuskohal rakendamise võimalusi uurinud uurimisrühma. Tema varasemate uurimissuundade hulka kuuluvad digikapitalism ning infotehnoloogia mõju ühiskonnale ja virtuaalsusega kaasnev sotsiaalsete praktikate muutus. Jaanika on ühtlasi ka Sisekaitseakadeemia teadusajakirja Turvalisuskompass'i (ETIS 1.2.) peatoimetaja.
Teadur Jüri Saar
Peamised uurimisvaldkonnad: Venemaal toimuvate arengute mõju Eesti turvalisusele ja sisejulgeolekule globaalses julgeolekukeskkonnas viimastel aastakümnetel toimunud suurte muutuste taustal
Laiemaks eesmärgiks on kriminoloogia ja julgeolekuuuringute tihedam sidumine, mille baasil kujuneks välja efektiivne interditsiplinaarne rakendusteaduslik uurimissuund.
Teadur Kate - Riin Kont
Peamised uurimisvaldkonnad: küberjulgeolek/tehisintellekt
Kate-Riini uurimisvaldkonnaks on küberjulgeolek, eelkõige avaliku sektori organisatsioonide küber- ja infoturve ning selle seos inimfaktoriga, aga ka asjade Interneti seadmete tehnoloogilised arengud ja selle erinevate rakendusvaldkondade spetsiifika ning turvalisus. Ta lähtub oma uurimisteemades põhimõttest, et Eesti julgeolek algab meist endist, sealhulgas iga üksikisiku tegevusest ja valmisolekust ning küberkaitse algab ekraani taga istuvast indiviidist ning inimese oskustest ja suhtumisest.
Olles töötanud 30 aastat raamatukogunduses ja alates 2017. aastast lisaks ka Tallinna Tervishoiukõrgkoolis õppejõuna, kaitses Kate-Riin 2022. aastal filosoofiadoktori kraadi Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudis.
Olulisemad publikatsioonid:
Libraries and cyber security: the importance of the human factor in preventing cyber attacks
Information security awareness of librarians in the Baltic countries: a comparative analysis
Balti riikide raamatukogutöötajate infoturbeteadlikkus: võrdlev analüüs
Teadur Märt Läänemets
Peamised uurimisvaldkonnad: Hiina sise-, välis- ja majanduspoliitika ning Hiina strateegilised narratiivid
Märt on aastakümneid tegelenud Hiina ajaloo, keele ja kultuuri uurimisega ning hiina kultuuritekstide tõlkimisega, mis annab ka tema julgeolekualastele uurimustele sügavama ajaloolise mõõtme. Ta on Vana-Hiina kuulsa sõjandustraktaadi „Sunzi Sõja seadused“ tõlke autor; tema sulest on ilmunud (koos kaasautor Gao Jingyiga) mahukas õpik-käsiraamat „Hiina keel“. Märt Läänemets on avaldanud üle 50 teadusartikli, arvukalt publitsistikat ja arvamuslugusid ning olnud mitmekümne Hiina-teemalise originaal- ja tõlkeraamatu sisutoimetaja. Samuti on ta hinnatud lektor, õpetanud mitmetes Eesti ja välismaa kõrgkoolides, ning Hiina-teemade kommentaator ringhäälingus.
Märt Läänemets on Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi taasasutajaliige (1988) ja pikaajaline president, alates 2022. aastast auliige.
Olulisemad publikatsioonid:
Hiina strateegilised narratiivid
China’s Strategic Narratives and Soft Power Engagements as a Means of Influence
Hiina keel (koos Gao Jingyiga). Tartu Ülikooli kirjastus, 2015.
Sun Zi, Sõja seadused. Kommenteeritud tõlge klassikalisest hiina keelest. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus, Eesti Keele Sihtasutus, 2001.
Teadur Kaide Tammel
Peamised uurimisvaldkonnad: organiseeritud ja raske peitkuritegevus (sh finantskuritegevus)
Kaide on töötanud Rahandusministeeriumis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Kaitseväe Akadeemias ning olnud OECD lepinguparter. Teda huvitavad avaliku halduse toimemehhanismid nii riigi kui Euroopa Liidu tasandil. Tema senine teadustöö on keskendunud avaliku sektori reformidele ja Euroopa Liidu poliitikate kujunemisele.
Olulisemad publikatsioonid:
Shared Services and Cost Reduction Motive in the Public Sector
Creating Shared Service Centres for Public Sector Accounting
Teadur Ringo Ringvee
Peamised uurimisvaldkonnad: radikaliseerumine ja terrorism
Ringo keskendub radikaliseerumise ja äärmuslike ideoloogiate ning terrorismi uurimisele julgeoleku vaates. Ta on töötanud üle 25 aasta Siseministeeriumis ning täitnud erinevaid õppeülesandeid kõrg- ja ülikoolides. Ta on Õiguskantsleri inimõiguste nõukoja liige ning CEPOL-i terrorismivastase teadmuskeskuse ekspert. Ringo Ringvee on omandanud teadusmagistri kraadi Helsingi Ülikoolis ja kaitsnud doktori kraadi Tartu Ülikooli usuteaduskonnas riigi ja religiooni vaheliste suhete valdkonnas. Ta on paljude riigi ja usuliste ühenduste vahelisi suheteid ning erinevaid usuliikumisi käsitlevate teadusartiklite autor. Samuti on ta kuulunud autorite ringi, kes on koostanud radikaliseerumise ohumärkide tuvastamise juhendi Politsei- ja Piirivalveametile ning vastava käsiraamatu kohalikele omavalitsuste töötajatele.
Ta on ajakirja International Journal for the Study of New Religions toimetuskolleegiumi liige.
Olulisemad publikatsioonid:
Jehovah’s Witnesses in the Baltic States – A Historical Overview
In: Gerhard Besier, Katarzyna Stokłosa (Ed.). Jehovah's Witnesses in Europe: Past and Present. (6−37). Cambridge: Cambridge Scholars Publishing.2021
Secular Society, Secular State: Egalitarian Legislation on Religion?
In: Altnurme, Riho (Ed.). Old Religion, New Spirituality. Implications of Secularisation and Individualisation in Estonia. (58−70). Leiden, Boston: Brill. 2021. DOI: 10.1163/9789004461178_006.
What do the censuses tell about minority religions? Some reflections on Estonia.
In: George D. Chryssides (Ed.). Minority Religions in Europe and the Middle East. Mapping and Monitoring. (11−25). Oxon & New York: Routledge. 2019
Religious involvement in public sphere in a secular state: institutions, interests and attitudes
International Review of Sociology, 25 (2), 252−261. DOI: 10.1080/03906701.2015.1039271. 2015
Nooremteadur Emilia Muuga
Peamised uurimisvaldkonnad: Balti riikide julgeolek ja turvalisus
Emilia on töötanud varasemalt panganduses, Rahandusministeeriumis ja Riigikontrollis ettevõtluse- ja fiskaalpoliitika valdkonnas, tegelenud teadus-arendusprojektide elluviimisega tehnoloogia arenduskeskuses IMECC ning osalenud Tallinna Tehnikaülikooli desintegraatortehnoloogia ja materjaliteaduse arendamises. Ta on omandanud materjalitehnoloogia magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis, kus taotleb hetkel ka tehnikateaduste doktorikraadi. Lisaks on ta õppinud sotsiaaltöö korralduse, Euroopa õpingute ning haridustehnoloogia erialadel. Emilia südameasjaks on „terve mõtlemise“ kontseptsioonist lähtuv kestlik majandamine, ressursside säästlik kasutus ning kriitilise mõtlemise ja analüüsivõime tõstmine ühiskonnas.
Olulisemad publikatsioonid:
Application of HOHWM Based Function Approximation Algorithms in Engineering Design
Nooremteadur Georg-Henri Kaup
Peamised uurimisvaldkonnad: Venemaal toimuvate arengute mõju Eesti turvalisusele ja sisejulgeolekule globaalses julgeolekukeskkonnas viimastel aastakümnetel toimunud suurte muutuste taustal
Georg-Henrile pakuvad erilist huvi kujunemised Venemaa energiapoliitikas, rahvuspoliitikas ning Venemaa rahvusvahelistes suhetes islamimaailma ja ,,globaalse lõunaga". Ta on omandanud oma magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes ja politoloogias Cambridge'i Ülikoolis ja kaitseb oma doktoritööd Venemaa loodusvarade nüüdisajaloos Euroopa Ülikool-Instituudis Firenzes 2024. aastal.
Olulisemad publikatsioonid:
Everything necessary from abroad in exchange for oil: Soviet oil industry, oil exports, and domestic economy in the 1920s and 1930s, The Soviet and Post-Soviet Review, esitatud
Turning the Siberian Rivers: The rise and fall of Siberian–Central Asian hydro projects, Sibirica, esitamisele kuuluv
Nooremteadur Riina Kerner
Peamised uurimisvaldkonnad: finantskuritegevus
Riina töötas 15 aastat Statistikaametis väliskaubanduse valdkonna analüütikuna, millest kuus aastat lähetatuna Eurostat´i Luksembourgi. Seejärel asus ta tööle Välisministeeriumisse strateegilise planeerijana. Estonian Business Schooli doktorandina on Riina uurinud teenuseid eksportivaid ettevõtteid ning teenuste rolli globaalsetes väärtusahelates.
Olulisemad publikatsioonid:
Small is Beautiful and Important: Economies and Firms Trading in Digital Services
Matching Policy Goals With Entrepreneurial Aspirations for Smart Transition in Estonian Cities
Japanese Trade in Services and FDI in Europe. Evidence from Estonia
Analüütik Ramon Loik
Peamised uurimisvaldkonnad: hübriidkonfliktid, strateegiline kommunikatsioon ja psühholoogiline kaitse sisejulgeoleku valdkonnas
Ramoni uurimisteemad Sisekaitseakadeemias keskenduvad hübriidsõja erinevatele tahkudele ja hübriidohtude tõrjumise strateegiatele ning taktikatele, sealhulgas Eestile olulises rahvusvahelises koostöös Euroopa Liidu ja NATO formaatides.
Olulisemad publikatsioonid:
European Union Strategy and Capabilities to Counter Hostile Influence Operations
A Second Front: EU-Ukraine Cooperation in the Internal Security Domain
Volunteers in Estonia's Security Sector: Opportunities for Enhancing Societal Resilience
Understanding European Security Integration: Fighting Criminal Interventions in the Baltic States
Asendusteenistuse rakendamine Eesti kaitse-ja kriisivõimekuse eesmärkidesse
Venemaa „infomürsud“ Ukraina vastu valmistasid ette konventsionaalset kallaletungi
Uuest migratsioonileppest sõltub Schengeni ala tulevik
Learning by Doing. Kuidas järgmisteks kriisideks paremini varustatud olla?
Millisena paistab Brexit sisejulgeolekualase koostöö perspektiivist
Euroopa Liidu vastused terrorismilainele
Teadustöö koordinaator Kristiina Paavel
Peamised tööülesanded: Sisekaitseakadeemia teadusvõimekuse arendamise, teadusstrateegia ja evalveerimisega seonduvad teemad, uurimisprojektide ja -rühmade, külalisteadurite kaasamise, teaduspublitseerimise ning välisrahastuse taotlemise alane nõustamine, ETIS
Teadustöö koordinaator Triin Rätsepp
Peamised tööülesanded: Sisekaitseakadeemia teaduspublikatsioonide kirjastamise ja teaduskeskuse sündmuste (kollokviumid, seminarid, konverentsid, ümarlauad, teadustööde infotunnid jt) korraldamise tugi, akadeemia teadusajakirjade tegevtoimetamine ja nendega seonduv nõustamine, teadusuudiste infokirja koostamine, DOI, ETIS