Uudised

Sisekaitseakadeemia finantskolledž korraldas 2023. aasta alguses esmakordselt esseekonkurssi „Eesti maksusüsteem aastal 2050“. Konkurss oli suunatud 10.-12. klassi õpilastele ning kolme parimat kirjutajat premeeritakse Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleksi külastuse ja akadeemia meenetega.  

Konkursile saabus 18 tööd. Tuleviku maksusüsteemi üle arutlesid Pirita Majandusgümnaasiumi, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi,  Hugo Treffneri Gümnaasiumi, August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi ja Tallinna Juudi kooli õpilased. 

Gümnasistid leidsid, et täna kehtiv maksusüsteem on lihtne ja arusaadav. Võimalike maksumuudatuste kirjelduse kohta kirjutas aga üks noormees, et meeles tuleb pidada, et kunagi ei suudeta saavutada sajaprotsendilist rahulolu rahva poolt ning sellist maksusüsteemi, mis kõigile sobiks, ei eksisteeri.  

Tuleviku osas aga paljud kirjutajad arutlesid, et 2050. aastal on Eestis rohkem keskkonnamakse ja maksusoodustusi, mille eesmärk on kaitsta keskkonda ja sealhulgas mõjutada ettevõtteid rakendama energiat säästavamaid tehnoloogiaid. Näitena toodi, et 2050. aastal võiks kehtida maks, mida peavad tasuma füüsilised isikud, kes ei hooli oma CO2-jalajäljest. Idee on, et igal inimesel oleks kvoot, mida ta aasta jooksul võib kasutada. Kui seda määra ületada, tuleb tasuda CO2 maks.  Probleem seisneb aga selles, kuidas kontrollida süsinikdioksiidi heitmeid iga inimese kohta eraldi. 

Jõuti ka tõdemusele, et 2050. aastaks on kehtestatud automaks, mis seisneb selles, et igas perekonnas on maksuvabalt üks auto, kui aga perekonnas on autosid rohkem, siis iga lisaauto pealt peab omanik maksma 200 eurot aastas. Saadud tulu pealt saaks riik investeerida paremasse ühistranspordi süsteemi, et vähendada isikliku auto vajadust linnas. 

Gümnasistid ennustasid ka, et maksude maksmist suudetakse veel enam digitaliseerida. Tulevikus võime näha telefonirakendust, kus on näha, kui palju tulu on läinud sotsiaalmaksu ja pensionisambasse, tänu sellele väheneb “mustalt” tööl käimise trend. Pakuti ka välja, et tulevikus on Eesti teiseks riiklikuks rahaühikuks krüptovaluuta, millega samuti makse tasuda saab. Mitmed kirjutajad pakkusid välja, et maksupettuste tuvastamiseks ja ennetamiseks võiks kasutada tehisintellekti ja plokiahela tehnoloogiat. Viidates tõsiasjale, et digitaalmajandus kasvab kiiresti ja seetõttu tekib vajadus luua selles sektoris tegutsevatele ettevõtetele uudne maksustruktuur. Näiteks rakendatakse digiteenuste kui ka digitaalsete toodete müügi maks. 

Komisjonil oli rõõm tõdeda, et esseede sisse olid põimitud nii ajaloolised näited Eesti maksusüsteemist kui ka analüüs maailmas kasutusel olnud maksusüsteemidest, näiteks Araabia Ühendemiraatide, Taani ja islami kalifaadi 8. sajandil rakendatud maksusüsteemist ehk zakat’st.  

Kirjutajad peatusid ka maksusüsteemi õiglusel ja paindlikkusel. Arutleti näiteks selle üle, et riigid hakkavad tulevikus maksustama elamistingimusi – mida ilusam vaade, seda kõrgem maks. Lisaks loodetakse integreerida Eesti maksusüsteem EL-ülese maksupoliitikaga, mis muudab eraisikute ja ettevõtete piiriülese äritegevuse lihtsamaks.   

Lõpetuseks. “Milline oleks Eesti riigile kõige parem maksusüsteem aastal 2050? Arvatavasti oleks parim lahendus tasakaalustatud maksusüsteem, mis hõlmab madalat tulumaksu kombineerituna kõrge äri- ja kinnisvaramaksu.” “Kokkuvõttes on Eesti maksusüsteem 2050. aastal tõenäoliselt jätkuvalt eeskujuks teistele riikidele.” Elame, näeme!