Kohaliku piiriliikluse eesmärk on kohaldada välispiiri ääres elavatele kolmandate riikide kodanikele lihtsamat, vähemate piirikontrolli protseduuride rakendamisega seotud Euroopa Liidu välise maismaapiiri ületamise korda. Euroopa Liidu liikmesriikidel on võimalus sõlmida piiriäärsete kolmandate naaberriikidega lihtsustatud piiriliikluse lepingud, mis annavad võrdsed võimalused lihtsustatud piiriületuseks nii Euroopa Liidu liikmesriigi kui ka kolmanda naaberriigi piirilähedasel alal elavatele kodanikele.
Pealtnäha selgeid reegleid, mis Euroopa Liit kehtestas oma määrusega 2006. aastal, pole aga kõikidel liikmesriikidel julgeoleku- ja muudel kaalutlustel võimalik rakendada. Lähimatest naaberriikidest rakendab kohaliku piiriliikluse määruse sätteid täielikult üksnes Läti. Soome, Eesti, Leedu ega Poola ei rakenda seda määrust mitmel põhjusel, millest annab käesolev analüüs põhjaliku ülevaate.
Mõttepaberis käsitletakse põhjalikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiri ääres elavate kohalike elanike lihtsustatud piiriületuse probleemi, millele pole vaatamata aastakümnetepikkusele jõupingutusele soovitud lahendust leitud.
Kohalike elanike probleem on teadvustatud riigi eri tasanditel, aga Venemaa Föderatsiooni viimase aastakümne välispoliitilise tegevuse tõttu pole seda praegu võimalik kohaliku piiriliikluse määruse rakendamise teel lahendada.
Analüüsi koostamisel osutasid abi Vesa Blomqvist Soome Piirivalvest, Vaidas Čypas Leedu Riiklikust Piirivalveteenistusest ja Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanem Aare Hõrn. Analüüsi koostamisel on kasutatud Kaitsepolitseiameti aastaraamatutes esitatud fakte Eesti riigi julgeoleku vastu töötanud ja tabatud Venemaa Föderatsiooni kodanike kohta.