Julgeolekuohud Balti riikide merealuste ühendustega seotud kriitilisele taristule

Järjest kasvavate geopoliitiliste pingete ajastul on riikide kriitilise tähtsusega merealused ühendused saanud olulisteks ründesihtmärkideks. Viimaste aastate jooksul sagenenud tahtlike rünnakute korraldamise tõenäosus allveeühendustele on ka tulevikus suur, mistõttu on väga oluline planeerida selle kaitsmiseks tegevusi kiirendatud tempos ning rakendada vajalikke regulatiivseid korrektuure ja täiendavaid kaitsemehhanisme.

Sisejulgeoleku väliskeskkonna trendid ja prognoos

Tänapäevane rahvusvaheline julgeolekukeskkond on mitmetahuline ja muutub dünaamiliselt. Nähtavalt on kasvanud geopoliitilised pinged ning riikide võimukonkurents mõju ja ressursside pärast. Peamine julgeolekuoht Eestile on Venemaa Föderatsiooni agressiivne läänevastane poliitika. Agressioonisõda Ukrainas näitab, et Venemaa ei välista ka kineetilise sõjalise jõu kasutamist. Rahvusvahelised konfliktid põhjustavad humanitaarkriise ja migratsioonilaineid. Üleilmastumine ja tehnoloogilised arengud on muutnud ka julgeoleku paradigmat, luues uusi väljakutseid.

PPA ja Sisekaitseakadeemia uurimisprojekti „Mehitamata õhusõiduki, laserskanneri ja fotokaamera kasutamine sündmuspaiga kaardistamiseks“ lõpparuanne

Lõpparuanne annab ülevaate Politsei- ja Piirivalveameti ning Sisekaitseakadeemia ühise uurimisprojekti „Mehitamata õhusõiduki, laserskanneri ja fotokaamera kasutamine sündmuspaiga kaardistamiseks“ tulemustest.

Rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurss ootab osalejaid

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu koostöös Tallinna Strateegiakeskusega kuulutab välja rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi, kuhu oodatakse ka Sisekaitseakadeemiast osalema. Konkursi eesmärk on väärtustada rakenduskõrgkoolide poolt teostatavaid rakendusliku suunitlusega projekte ja uurimusi, tõsta rakenduskõrgkoolide motivatsiooni koostööks ettevõtlus- ja avaliku sektoriga ning teavitada avalikkust rakenduskõrgkoolide oskusteabe rakendamisest majandustegevuses või ühiskonnas.

RKRN konkurss

Challenges for Criminology in Turbulent Times

Julgeolekuolukord Euroopas on jätkuvalt ebastabiilne. Venemaa Föderatsiooni täiemahuline agressioon ja sõda Ukrainas ning läänevastane retoorika on taas toonud julgeoleku ja turvalisuse valdkonnas esile vajaduse olla valmis erinevateks ohtudeks ja stsenaariumideks. Samal ajal ei ole enam tegemist üllatuste ja ootamatustega. COVID-19 pandeemiast ülesaamise õppetunnid on teinud kõik inimesed kõigis ühiskonna valdkondades tugevamaks. Kaasaegsed globaalsed ja piirkondlikud julgeoleku- ja geopoliitilised ohud on toonud kaasa vajaduse ja suuna süsteemsele kriisivalmidusele mitmikkriiside korral.

Victoria Vihman naases Põhjamaade politsei võistlustelt parima väravavahi karikaga

Sisekaitseakadeemia õppurid osalesid 1.-7. juunil Rootsis Põhjamaade politsei jalgpalli meistrivõistlustel. Meeskond ja naiskond said mõlemad 5. koha. Meie õppur, Eesti koondislane ja FC Flora väravavaht Victoria Vihman pälvis turniiri parima väravavahi tiitli.

Võistlustel osalemise korraldas Eesti Politsei Spordiliit, toetasid PPA, Sisekaitseakadeemia ja Eesti Kultuurkapital.

Lisaks saab lugeda siit.

 

Käesoleval aastal 20. tegutsemisaastat tähistav Eesti Politsei Spordiliit (EPS) on praegu Põhjamaade Politsei Spordiliidu eesistujariik ning juhtimise perioodi on jäänud mitmeid suursündmuseid.

2023. aastal korraldasime  Eestis kaks Põhjamaade politsei meistrivõistlust - maratonis ja võrkpallis.

Victoria Vihman

Kevadsemestri spordistipendiaadid on kõik edukalt akadeemiat esindanud ning seavad kõrgeid sihte

Sisekaitseakadeemias jagati kevadsemestri spordistipendiume. Kuna taotlejaid ja heade spordisaavutuste ettenäitajaid jätkub, suurendati ka välja jagatavat kogusummat.

Maksimummääras ehk 850-eurose stipendiumi sai 8 õppurit.

 

  • Julija Varšavskaja (politsei- ja piirivalvekolledž, edaspidi PPK) kelle põhiala on aerutamine, saavutas sel aastal sisesõudmise MMil 3. koha ja EMil 2. koha, lisaks hulga auhinnakohti Eesti sisesõudmise võistlustelt. Julija oli edukaim sportlane ka Balti piirivalvekoolide võistlustel.
  • Leho Pent (vanglateenistuse kolledž) on järjepidevalt uuendanud rekordeid Eesti tõstespordis ning kuulunud tiitlivõistluste koondisse.
karikate foto

Sisekaitseakadeemia oli edukaim Eesti kõrgkool Kaunases SELLi mängudel

Akadeemia võistlejad said Kaunases SELLi mängudelt kokku 8 medalit, mis andis kõrgkoolide paremusjärjestuses 10. koha ning sellega edestasime ka Eesti suuremaid kõrgkoole. Kaks alavõitu sai päästja erialal õppiv Kalev Hõlpus - 800 m jooksus ajaga 1.53,66 ja 1500 m jooksus - 3.55,3. Mõlemad tulemused on akadeemia uued rekordid ning Kalev aitas hea jooksutempoga kaasa ka mitmete leedulaste isiklike tipptulemuste parandamisele nendes jooksudes.

Rolf Robert Peebo saavutas esikoha odaviskes. Tema sai võistlustel akadeemiat esindada PPK vilistlasena, sest aasta jooksul pärast kõrgkooli lõpetamist on see veel üliõpilasvõistlustel lubatud ning on hea meel, et mitmed meie sportlased on seda võimalust kasutanud.

Jelizaveta Mišina oli kolmas 100 m tõkkejooksus (14,77) ning kaugushüppes, tõkkejooksu tulemus läheb samuti kirja akadeemia rekordina.

foto