COVID-19 ajal levitatavad vandenõuteooriad ja nende roll inimeste võimalikus radikaliseerumises Eestis ja mujal maailmas

Uuring vaatleb, kuidas radikaalsed vandenõuteooriad, mis on juba äärmuslike ideoloogiate osa või mida integreeritakse pandeemia käigus äärmuslikesse ideoloogiatesse, on kasutanud COVID-19 pandeemiat ja sellest tekkinud kriisi, tehes sellest hüppelaua oma ideede tõhusamaks levitamiseks, toetajate arvu suurendamiseks ja nende mobiliseerimiseks. COVID-19 pandeemia ajal on maailm informatsiooniliselt väga ühendatud ning vandenõuteooriad ja äärmuslikud ideoloogiad on internetipõhiselt ja eriti sotsiaalmeedias levitatavad üle maailma.

Õppuste korraldamine

Õppuste korraldamise juhend on toeks inimestele ja asutustele, kel puudub varasem õppuste korraldamise kogemus, kuid on soov ja vajadus seda teha. Juhendi koostamisel on kasutatud juba eksisteerivate õppuste instruktaaže selliselt, et see asetuks nende hierarhias kõige esimesele tasandile. Õppuste juhend on mõeldud läbiviidavate koolituste tugimaterjaliks.

Foreign (Terrorist) Fighters and Their Families in Finland, Sweden, Latvia, Lithuania, (Northwestern) Russia and Their Impact on Estonia

Välisvõitlejad ja nende pered, kes naasvad oma päritoluriiki pärast ISISe langemist Süürias, on tekitanud märkimisväärset survet ELi liikmesriikide institutsioonidele. Olukord nõuab asutustevahelise võrgustiku loomist, et tagada nõuetekohane vastutusele võtmine, deradikaliseerimine ja taasintegreerimine ning naasvate välisvõitlejate ja nende perede abistamine erinevatel tasanditel.

Vabatahtlike päästjate, merepäästjate ja abipolitseinike kaasamise kitsaskohad

Eestis plaanitakse aasta-aastalt suurendada vabatahtlike arvu, kes kõrvuti riigiasutustega pakuvad elanikele korrakaitse- ja päästeteenuseid. Ühest küljest on riiklik eesmärk kaasata Eesti elanikkonda aina enam ühist turvalisust tagavatesse tegevustesse, teisest küljest on tõdetud, et nii Politsei- ja Piirivalveametit kui ka Päästeametit ootavad tulevikus personalipuudusest tulenevad probleemid. Analüüsis keskendutakse abipolitseinikele, vabatahtlikele päästjatele ja vabatahtlikele merepäästjatele ning nende praeguste tegevuste kitsaskohtadele.

Hübriidsõjad ja hübriidsed ohud: kas nende kaardistamiseks oleks vaja andmebaasi?

See mõttepaber arutleb, kas hübriidsõdu ja hübriidseid ohte kaardistav andmebaas oleks asjakohane. Samuti arutletakse, kas andmebaas võiks asuda Eestis ja kas seda võiks hallata Sisekaitseakadeemias asuv sisejulgeoleku instituut, kus uuritakse julgeolekuküsimusi (sh hübriidsõda, terrorism, infosõda, radikaliseerumine).

Sisekaitseakadeemia oli 2021. aasta kõrgkoolide sportlikus pingereas teine

Aasta viimasel Eesti Akadeemilise Spordiliidu juhatuse koosolekul tehti üliõpilasspordist kokkuvõtteid. Nii nagu kahel varasemalgi aastal, tuli Sisekaitseakadeemia üliõpilaste meistrivõistluste punktiarvestuses Tartu Ülikooli järel teisele kohale.

 

Punktitabelis võeti arvesse iga kõrgkooli kõige kõrgemat kohta kõigil EASLi meistrivõistluste aladel ning on hea meel tunnustada akadeemia õppureid ja vilistlasi, kes sellele heale koondtulemusele enda panuse andsid.

saalihoki 2. ja 3. koht

Finantskolledži Toimetised nr 2/2021: Maksumaksjate keskse profileerimise vajalikkus ja võimalused

Artikli uurimisprobleem on küsimus, kuidas saavutada mõistlik tasakaal andmekaitse normide ja avaliku huvi vahel isikuandmete töötlemisel. Autori eesmärk oli välja selgitada maksumaksjate keskse profileerimise vajalikkus ning leida viisid maksumaksjate keskseks profileerimiseks andmekaitse norme kahjustamata ja avalikku huvi piiramata. Eesmärgi saavutamiseks on analüüsitud teaduskirjandust, õigusakte ja tehtud eksperdiintervjuud asutuste esindajatega. Artikkel põhineb samanimelisel lõputööl.