Uuringu eesmärk on koostada ülevaade maksuaugu hindamiseks kasutatavate metoodikate hetkeseisust ja pakkuda selle põhjal võimalikke lahendussuundi probleemkohtadele. Selleks analüüsitakse nii teadustöid, uuringuraporteid kui ka informatsiooni maksuadministratsioonide veebisaitidel ja keskendutakse maksuaugu suuruse empiirilise hinnanguni jõudmiseks rakendatavate protseduuride, tehnikate ja algoritmide iseloomustamisele.

2022. aasta 22. veebruaril korraldas Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituut ingliskeelse veebiseminari Valgevene piirikriisi õppetundidest. Üritusel anti ülevaade ja jagati kogemusi 2021. aasta probleemidest Läti, Leedu ja Poola piiril, kuhu Valgevene suunas massiliselt eri riikidest pärit põgenikke. Esinesid Tarmo Kohv, Ringo Ringvee, Stanislavs Makarevičs, Saulius Nekraševičius ja Mart Tarmak. Kokkuvõttest saate lugeda nende põhilisi arutelupunkte ja ülevaadet olulisematest õppetundidest.

Ülevaates arutletakse turvalisuse- ja julgeolekuvaldkonnas oluliste terminite üle. Eesmärk on osutada terminite sisejulgeolek, siseturvalisus ja sisekaitse läbisegi kasutamisele. Sõnu siseturvalisus ja sisejulgeolek on mõnel juhul kasutatud sünonüümidena ja mõnikord omistatakse neile eraldiseisvad tähendused – kord kitsamate ja siis jälle laiemate tähendusvarjunditega. Isegi juhul, kui need terminid on riiklikes dokumentides ühtlasemalt kasutatud, siis pole see edasi kandunud tavakasutusse.

Mõttepaberis on käsitletud Prümi lepingu loomist, toimimist ja osa sellele lepingule osaks saanud kriitikast. Euroopa riigid, kes on liitunud kas Prümi lepingu või otsusega, võimaldavad lihtsustatud korras jagada omavahel sõrmejälgede, DNA ja sõidukite registreerimisnumbrite infot. Prümi lepinguga liitunutel on võimalik viia läbi politseijõudude ühisoperatsioone, seda nii oma riigi territooriumile vahetu ohu ärahoidmiseks kui ka koostööna massiürituste või katastroofide korral.

Uuring keskendub COVID-19 pandeemia esimesele ja teisele lainele ehk pandeemia algusest kuni 2021. aasta suveni, kui Eesti ühiskonna laiaulatusliku vaktsineerimisega ei oldud veel alustatud ning paljud eesliini asutuste tööd lihtsustavad seadusemuudatused ei olnud veel vastu võetud. Uuring käsitleb, kuidas Terviseamet, Politsei- ja Piirivalveamet ja riigi strateegiline kommunikatsioon püüdsid tulla toime tervet riiki hõlmava tervisekriisiga, järgides olemasolevaid õigusakte ja rakendades täismahus asutuste ressurssi.