Kohaliku piiriliikluse eesmärk on kohaldada välispiiri ääres elavatele kolmandate riikide kodanikele lihtsamat, vähemate piirikontrolli protseduuride rakendamisega seotud Euroopa Liidu välise maismaapiiri ületamise korda. Euroopa Liidu liikmesriikidel on võimalus sõlmida piiriäärsete kolmandate naaberriikidega lihtsustatud piiriliikluse lepingud, mis annavad võrdsed võimalused lihtsustatud piiriületuseks nii Euroopa Liidu liikmesriigi kui ka kolmanda naaberriigi piirilähedasel alal elavatele kodanikele.

Raport koosneb kolmest peatükist, milles eesti, läti ja leedu autorid prognoosivad valgevene edasiste arengute mõju Balti riikide turvalisusele ja julgeolekule.

Autorid võtsid aluseks kolm võimalikku stsenaariumit, kuhu suunas võib Valgevene areneda: Valgevene-Venemaa sügavam integratsioon liitriigiks; Aleksandr Lukašenko jätkamine või tema asendamine sarnase riigipeaga; Valgevene pöördumine läände. Raportis hinnati võimalike arengute mõju Balti riikide majandusjulgeolekule, rändele, kuritegevusele ja piirihaldusele.

Raport on valminud Päästeameti ja Sisekaitseakadeemia vahel 06.05.2020 sõlmitud ehitisepõhise riskihinnastamise mudeli loomise lepingu nr 6.4-2.1/104ML alusel ning sisaldab endas lepingu raames tehtud tööde tulemusi.

In 2012, the European Union Agency for the Operational Management of Large-Scale IT Systems in the Area of Freedom, Security and Justice (eu-LISA) became operational.

The agency's role is to manage the large-scale IT systems needed to implement the European Union's justice and home affairs policy. The headquarters of eu-LISA became Tallinn, the central place of business was Strasbourg, and the location of backup systems was Saint Johann im Pongau.

21. sajandil on äärmiselt keeruline olla edukas riik, ilma et tuntaks huvi Aasias toimuva vastu ja teadmata selle regiooni tegevustest nii välispoliitilises kui ka üleüldises plaanis. Mitu sealset riiki on jõudnud näiteks e-teenuste arendamise ja osutamise vallas Eestist märksa kaugemale. Hiina Rahvavabariigi mõjusfäär meie igapäevaelus laieneb üha rohkem. Otseselt ei ole Hiina siiski huvitatud Eesti riigi funktsioneerimisest tervikuna, pigem on tema tähelepanu köitnud siinsed jõustruktuurid.