2022. aasta 22. veebruaril korraldas Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituut ingliskeelse veebiseminari Valgevene piirikriisi õppetundidest. Üritusel anti ülevaade ja jagati kogemusi 2021. aasta probleemidest Läti, Leedu ja Poola piiril, kuhu Valgevene suunas massiliselt eri riikidest pärit põgenikke. Esinesid Tarmo Kohv, Ringo Ringvee, Stanislavs Makarevičs, Saulius Nekraševičius ja Mart Tarmak. Kokkuvõttest saate lugeda nende põhilisi arutelupunkte ja ülevaadet olulisematest õppetundidest.

Ülevaates arutletakse turvalisuse- ja julgeolekuvaldkonnas oluliste terminite üle. Eesmärk on osutada terminite sisejulgeolek, siseturvalisus ja sisekaitse läbisegi kasutamisele. Sõnu siseturvalisus ja sisejulgeolek on mõnel juhul kasutatud sünonüümidena ja mõnikord omistatakse neile eraldiseisvad tähendused – kord kitsamate ja siis jälle laiemate tähendusvarjunditega. Isegi juhul, kui need terminid on riiklikes dokumentides ühtlasemalt kasutatud, siis pole see edasi kandunud tavakasutusse.

Mõttepaberis on käsitletud Prümi lepingu loomist, toimimist ja osa sellele lepingule osaks saanud kriitikast. Euroopa riigid, kes on liitunud kas Prümi lepingu või otsusega, võimaldavad lihtsustatud korras jagada omavahel sõrmejälgede, DNA ja sõidukite registreerimisnumbrite infot. Prümi lepinguga liitunutel on võimalik viia läbi politseijõudude ühisoperatsioone, seda nii oma riigi territooriumile vahetu ohu ärahoidmiseks kui ka koostööna massiürituste või katastroofide korral.

Uuring keskendub COVID-19 pandeemia esimesele ja teisele lainele ehk pandeemia algusest kuni 2021. aasta suveni, kui Eesti ühiskonna laiaulatusliku vaktsineerimisega ei oldud veel alustatud ning paljud eesliini asutuste tööd lihtsustavad seadusemuudatused ei olnud veel vastu võetud. Uuring käsitleb, kuidas Terviseamet, Politsei- ja Piirivalveamet ja riigi strateegiline kommunikatsioon püüdsid tulla toime tervet riiki hõlmava tervisekriisiga, järgides olemasolevaid õigusakte ja rakendades täismahus asutuste ressurssi.

Aruanne võtab kokku Sisekaitseakadeemia ja Politsei- ja Piirivalveameti uurimisprojekti „Mehitamata õhusõidukite kasutamise võimalused Eestis liiklusõnnetuse sündmuskohalt andmete kogumiseks“. Lõpparuanne annab ülevaate 2019. aasta eelkatsest, katse tulemuste lisauurimiseks 2020. aastal moodustatud uurimisgrupi tööst ning esitab ülevaate uurimisgrupi 2020.–2021. aasta uurimistegevustest ja andmeanalüüsi tulemustest.

Mõttepaber annab ülevaate kesksetest argumentidest mehitamata õhusõidukite piiril rakendamise eeliste ja kaasnevate probleemide kohta. Käsitletakse teemasid, mis on selles kontekstis aktuaalsed: tehnoloogia rakendamisega kaasnev lisavõimekus piiritsooni seires, seirevõimekuse tõhustumisega tekkinud ohud ja tehnoloogia rakendamise sobilikkuse küsimused. Lisaks vaadeldakse mehitamata õhusõidukite rakendusaspekte, millele peaks uue tehnoloogia kasutamise sobilikkust hinnates ning maailmapraktikatest ja arengutest lähtudes tähelepanu pöörama.

Sisekaitseakadeemia finantskolledži õppejõudude kirjutatud tollinduse eriala kõrgkooliõpik annab ülevaate tolliprotseduuridest, nende eesmärkidest ja omavahelistest seostest.

Helle Koitla on Sisekaitseakadeemia finantskolledži nooremlektor ja õpetab tolliga seotud ainekursuseid. Tema õpetamis- ja uurimishuvid on seotud peamiselt tollitoimingutega, sh tolliprotseduuridega.

Raport koosneb kolmest peatükist, milles eesti, läti ja leedu autorid prognoosivad Valgevene edasiste arengute mõju Balti riikide turvalisusele ja julgeolekule.

Autorid võtsid aluseks kolm võimalikku stsenaariumit, kuhu suunas võib Valgevene areneda: Valgevene-Venemaa sügavam integratsioon liitriigiks; Aleksandr Lukašenko jätkamine või tema asendamine sarnase riigipeaga; Valgevene pöördumine läände. Raportis hinnati võimalike arengute mõju Balti riikide majandusjulgeolekule, rändele, kuritegevusele ja piirihaldusele.